Eelmise aasta detsembris toimus METK maaeluvõrgustiku teenistuse ja Taluliidu koostöös agroturismi teemaline seminar, kus arutati, kuidas kujundada talupõhisest tegevusest sisuline ja külastajale väärtust pakkuv turismiteenus. Üheks keskseks teemaks oli agroturismi teenuse disain ning seda eelkõige rahvusvahelise koostööprojekti BASCIL näitel. Seminar andis hea ülevaate nii laiematest turismisuundadest kui ka praktilistest sammudest, mida talud saavad oma teenuste arendamisel kasutada.
Seminarilt jäi kõlama sõnum, et agroturism on teadlikult kavandatud kogemus, mitte juhuslik tegevus. Külastaja ei tule enam lihtsalt taluõuele ringi vaatama, vaid ootab programmi, sisu ja lugu. See kehtib eriti selliste sündmuste puhul nagu avatud talude päev, kus oluline on, et külastajal oleks põhjust kohapeal aega veeta, midagi õppida ja kogeda. Hästi läbi mõeldud tegevused, selge ajakava ja arusaadav info toetavad nii külastaja rahulolu kui ka talu sujuvat korraldust. Samuti on Eestis vajadus agroturismi teadlikuma eestvedamise järele, sest tegemist on suure arengupotentsiaaliga turismivaldkonnaga.
Energia talu: tootmisest terviklikuks külastuskohaks
Seminar toimus Energia talus, mille arengulugu on hea näide sellest, kuidas tootmine ja turism saavad üksteist toetada. Energia talu tegeleb ravimtaimede kasvatamise ja teesegude tootmisega. Esimesed majutuskohad loodi juba 2005. aastal ning alates 2011. aastast on kasutusel ka seminarimaja. Tänaseks kuuluvad talu tegevuste hulka seminarid, spaateenused ja saunarituaalid.
Talu tootmine põhineb taastuvenergial. Kasutusel on päikesepark ja akusalvestus ning see annab selge väärtuspõhise sõnumi ka külastajale. Energia talu kasvatab ise ligi 40 ravimtaimeliiki, osa taimi korjatakse ka loodusest. Kokku kasutatakse aastas üle 50 erineva taimeliigi. Toodang jõuab nii kaubandusse kui ka apteekidesse, kuid turismiteenus annab võimaluse rääkida toodete lugu ja luua külastajaga otsene kontakt.
Turismitrendid ja agroturismi võimalused
Eesti Maaülikooli loodusturismi lektor Tarmo Pilving andis seminaril ülevaate turismi lähiaastate arengusuundadest Euroopas. Turgu iseloomustab jätkuvalt ebakindlus, kuid koroonaeelsed mahud on suuresti taastunud. Üha enam eelistatakse lennureisidele muid liikumisviise ning kasvab huvi lühireiside ja piirkonnapõhiste külastuste vastu.
Külastajad otsivad kohalikkust, unikaalsust ja vähemtuntud sihtkohti. Vähem tahetakse vaadata ja rohkem kogeda. Käed- külge- tegevused, taluelu kogemine, tervisega seotud teemad nagu ravimtaimed, metsakümblus või jooga on selges kasvutrendis. Ka tehnoloogia, sealhulgas tehisintellekt, mõjutab teenuste arendamist ja nähtavust.
Agroturismil nähakse Euroopas kasvavat rolli. Traditsioonilised agroturismimaad on Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania ja Portugal, kuid Eesti tugevus on võimalus teha asju teistmoodi. Meil on palju kvaliteetset omatoodangut, kuid turismiteenuste arendamisel on veel arenguruumi. Oluline on mõista, et külastaja ostab emotsiooni, mitte ainult toodet.
Teenuse disain ja külastajateekond
Seminaril rõhutati teenuse disaini olulisust. Külastajateekond algab juba enne kohale jõudmist. Ettevõte peab olema veebist leitav ja broneerimine peab olema lihtne. Üha rohkem kasvab peale põlvkond, kes ei kasuta telefoni helistamiseks. Seetõttu on veebipõhine broneerimissüsteem järjest olulisem.
Sama tähtis on oma loo rääkimine. Miks just see talu, need tooted ja see koht on eriline. Selleks soovitati kasutada jätkusuutliku ärimudeli lõuendit, mis aitab läbi mõelda sihtgrupid, kliendisuhted, elamused ning kulude ja tulude tasakaalu. Toiduturism ja agroturism käivad sageli käsikäes, sest toit on oluline osa külastuskogemusest.
BASCIL projekt ja praktilised tööriistad
Silja Lehtpuu, kes on projektijuht nii Eesti Maaturismi Ühingus kui ka EPKKs, tutvustas BASCIL projekti tulemusi. Projekti eesmärk oli aidata kohalikel toidutootjatel mitmekesistada oma tegevust turismi suunas, lühendada tarneahelaid ja parandada majanduslikku toimetulekut. Projektis osales 15 organisatsiooni kaheksast riigist ning see kestis kolm aastat.
Tulemusena valmisid praktilised juhendmaterjalid, sealhulgas teejuht toiduturismi teenuste kujundamiseks ja käsiraamat kohalike toiduturismi toodete turundamiseks. Need materjalid on avalikult kättesaadavad Maaturismi Ühingu veebilehel ja sobivad kasutamiseks ka agroturismi teenuste arendamisel:
- Praktiline teejuht toiduturismi teenuste kujundamiseks (saadaval nii eesti kui ka inglise keeles)
- Ingliskeelne käsiraamat kohalike toiduturismi toodete turundamiseks
- Oma teenuse disainimiseks on hea kasutada ärimudeli lõuendit (Sustainable Business Model canvas), mille leiab ka ülalpool toodud praktilisest teejuhist. Eestikeelse juhendi leiab inspiratsioonikoolitaja Harald Lepiski veebilehelt.
Avatud talude päev kui kasvulava
Avatud talude päev on paljudele taludele esimene kokkupuude agroturismiga. Kuna külastused on järjest rohkem planeeritud, on juhuslikkust vähem ja rahulikku kulgemist rohkem. Külastajad ostavad meeleldi midagi kaasa ning hindavad kenasti kujundatud kohti, näiteks fotonurki. Samas tuleb arvestada ka ilmastikuga, mis võib plaane muuta.
Toit on vaimse kultuuripärandi osa ning kohalik toit loob usaldust. Ülle Jukk, toidutootjate võrgustiku „Jõgevamaa katab laua“ eestvedaja, rõhutas, et külastaja tahab olla osa kohalikust toidukultuurist, mitte pelgalt tarbija. Hästi läbimõeldud programm aitab selle kogemuse luua.
Meemeistrid ja sihitud pakkumised
Hea näide teenuse teadlikust arendamisest on Põltsamaa lähedal asuv ettevõtte Meemeistrid, kes osales BASCIL projektis. Pereettevõte on tegutsenud alates 2010. aastast ja osalenud avatud talude päeval juba aastaid. Projekti käigus loodi agroturismist eraldi tegevussuund, mille jaoks analüüsiti turgu, kirjeldati sihtgruppe ja kujundati selged pakkumised.
Tulemuseks olid personaalsed teenused erinevatele sihtrühmadele, alates lasteprogrammidest kuni äriklientidele suunatud külastusteni. See näitab, et agroturism ei pea olema üks ja sama kõigile, vaid saab olla sihitud ja paindlik.
Kokkuvõte
Seminar kinnitas, et agroturismil on Eestis suur potentsiaal, kuid edu eeldab teadlikku planeerimist. Programm, selge sõnum, läbimõeldud teenused ja koostöö teiste tegijatega on võtmetähtsusega. Agroturism ei ole lisategevus juhuks, kui aega jääb, vaid osa talu tervikust. Kui see on hästi tehtud, toetab see nii talumajandust, kohalikku toidukultuuri kui ka maaelu nähtavust laiemalt.
Allikas: Maaeluvõrgustik, Reve Lambur
