Üha enam kogukondi Euroopas kasutavad oma piirkonna arendamiseks aruka küla lähenemist.
Mõtestatud külaareng koostöös kogukonna liikmete, ettevõtjate, omavalitsuste ja naaberasumitega toob piirkonda uusi võimalusi ja parandab elukeskkonda.
Euroopa arukatest küladest, nende õnnestumistest ja väljakutsetest räägiti 18. – 19. märtsil 2024 Brüsselis toimunud "Smart Rural 27" projekti lõppkonverentsil.
Euroopa Komisjoni toetatud "Smart Rural 27" projekti tulemusi tutvustaval sündmusel osales ligi 150 inimest, kes esindasid erinevaid maaeluga seotud organisatsioone ja Euroopa kogukondi. Aruteludest ja koostöölaadast võtsid osa kohalike LEADER tegevusrühmade, ministeeriumite, EL ametiasutuste, teadusasutuste ja maaeluvõrgustike esindajad.
Projekti "Smart Rural 27" aruka küla kolm kriteeriumit
Konverentsil tutvustati 2020. aasta detsembris käivitatud aruka küla projekti "Smart Rural 27" tulemusi ja saadud teadmisi. Projekti tegevustega toetati aruka küla meetodi elluviimiseks vajalike tugitegevuste rakendamist üle Euroopa. Nendeks tegevusteks olid peamiselt analüüsimine ja informatsiooni jagamine sh olemasolevate Euroopa arukate külade, teemavaldkondade ja heade praktikate piloteerimine.
Projekti juhtis Ungaris registreeritud rahvusvaheline konsultatsioonifirma E40 Europe, partnerlusse kuulusid: Highclere Consulting Rumeeniast, Ateena Põllumajandusülikool, Empirica Saksamaalt ja Ecolise Belgiast.
Projekti käigus püüti defineerida aruka küla lähenemist kolme kriteeriumi alusel. Arukas küla on küla, kus on aktiivne kohalik kogukond, aruka küla strateegia või sellega sarnane dokument ja ellu on viidud vähemalt üks arukas lahendus. Termin "arukas lahendus" on suhteline ja on mõistetav kogukonna põhiselt. Neid kolme kriteeriumit silmas pidades on projekti raames loodud arukate külade andmebaas ja "lighthouse" külade ülevaated.
"Smart Rural 27" tulemusena koostati mitmekülgseid materjale, korraldati teemaklastreid, salvestati taskuhäälingu jutuajamisi ning koostati erinevate poliitikate analüüse nt EL ÜPP strateegiakavade analüüs, kuidas on arukas küla seotud erinevate EL algatustega - Euroopa roheline kokkulepe, strateegia "Talust taldrikule" ja bioloogilise mitmekesisuse strateegiad.
Eksperdid Austriast, Belgia-Vallooniast, Tšehhist, Küproselt, Soomest, Ungarist, Lätist, Poolast ja Portugalist korraldasid projekti raames riiklikke töögruppe, mille eesmärk on parandada erinevate toetusfondide ja poliitikakujundajate vahelist suhtlust aruka küla toetamiseks.
Kuidas liikmesriigid arukaid külasid toetavad?
Euroopa riigid näevad arukate külade lähenemisel suurt potentsiaali maapiirkondade elukvaliteedi tõstmisel. Enamik riike on aruka küla toetamise planeerinud läbi LEADER-meetme, kuid on ka neid piirkondi, kus on loodud eraldi toetusskeem.
"Smart Rural 27" projekti käigus analüüsiti käimasoleva perioodi Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakavasid.
Austria, Soome, Ungari, Itaalia, Leedu, Poola ja Hispaania-Galicia toetavad arukaid külasid läbi ÜPP strateegiakava sekkumiste, eelkõige toetatakse infrastruktuuri arendamist ja koostööd.
Näiteks Soomes on ÜPP strateegiakavas eraldi arukatele küladele suunatud meede, mille eesmärk on toetada digitaliseerimist, teabe kasutamist, uute tehnoloogiate ja lahenduste kasutuselevõttu. Lisaks saab toetust küsida ka projektidele, mille eesmärk on pikaajaliste tegevuste planeerimine ehk toetatakse ettevalmistavaid projekte. Aruka küla projekti peab olema kaasatud mitu partnerit, seega on olulisel kohal koostöö. Eelarve antud meetmes tervele perioodile on 10 miljonit eurot.
Euroopa arukate külade toetamisel on näha paljulubavat arengut, kuigi mitmeid toetusmeetmeid ja võimalusi alles testitakse. Kuidas seda kõike lõplikult rakendatakse, näeb alles aastate pärast. Kuid oluline on, et aruka küla visioon püsiks endiselt fookuses, seda nii regionaalses, riiklikus, kui ka Euroopa kontekstis. Arukate külad toetamine on mitmetahuline protsess ja peaks kindlasti hõlmama erinevate toetusfondide vahendeid.
Arukad külad Euroopas
Euroopas on palju ägedaid, inspireerivaid ja koostööle orienteeritud kogukondi. Siinkohal toome esile mõned "Smart Rural 27" projekti kaasatud külad ehk "lighthouse" aruka küla praktikad.
STANZ IM MÜRZTAL
Stanz im Mürztal asub Austrias Steiermarki provintsi Mürztali orus. Tegemist on tööstusliku piirkonnaga, mida on viimastel aastakümnetel mõjutanud majanduslikud struktuurimuutused.
Küla aktiivne kogukond on keskendunud roheenergiale üleminekule, mis põhineb peamiselt kohalikul taastuvenergia tootmisel. Lisaks tuuleenergiale on Stanzil potentsiaal toota energiat puidust saadavast biomassist või kasutada hüdro- ja päikeseenergiat.
Kohaliku energiakogukonna algatuse raames katsetab Stanz kohalikku energiamärgistussüsteemi, mis toimib kohaliku valuutana. Elanikud saavad kohapeal energiat müüa ja osta. Kuid plaanis on kasutusele võtta ka teisi tehnoloogilisi uuendusi, nt energiat salvestavad lahendused (soojusmahutid).
Rohkem infot Smartrural27 veebilehelt.
RAUDANMAA
Raudanmaa on umbes 600 elanikuga küla Lääne-Soomes, lähim linn Tampere asub 30 km kaugusel.
Küla ümbritseb kaunis järveäärne loodus, metsad ja põllud. Raudanmaa jaoks tähendab "arukus" uuendusmeelset küla, kus igapäevaelu sujub tõrgeteta.
Kogukonna eesmärk on hoida külapiirkonda elus ning säilitada omanäolist kultuurilist keskkonda ja pärandit, mille on loonud küla kogukondlik ja traditsiooniline elukorraldus.
Külasse on ehitatud tänapäevased vee- ja kanalisatsioonivõrgud ning olemas on kiire lairiba võrguühendus. Hästi toimiv infrastruktuur on eriti oluline piirkonna ettevõtjatele ja kaugtöö tegijatele. Kogukond ehitas endise koolimaja ümber multifunktsionaalseks kogukonnakeskuseks, mis pakub kasutusvõimalusi nii kogukonna liikmetele, kui ka turistidele.
Rohkem infot Smartrural27 veebilehelt.
SAMSØ
Samsø on saar Taani keskosas, mis koosneb 22 külast ja asulast. Saarel on pikaajalised põllumajandustraditsioonid, kuid olulisel kohal on ka turism ja sellega seonduv.
1997. aastal käivitati riiklik energiaplaan, mis pakkus neile võimalust saada Taani esimeseks süsinikuneutraalseks saareks. 2007. aastaks kuulutasid nad end uhkusega "süsiniknegatiivseks".
Samsø saar on tuntud üle maailma kui taastuvenergiale ülemineku pioneer.
See meelitab saarele palju külastajaid. Aastas külastab saart kuni 10 000 huvilist, kes tulevad saarekogukonna kogemustest õppima ja inspiratsiooni ammutama. Teadmiste ja kogemuste jagamiseks asutati Samsø Energiaakadeemia. Tegemist on üliolulise valitsusvälise organisatsiooniga, mis mängib silmapaistvat rolli mitte ainult taastuvenergiale üleminekul, vaid ka Samsø laiemas arengus ja jätkusuutlikkuses. Akadeemia ja Samsø omavalitsuse vahel on tugev ja produktiivne koostöö.
Rohkem infot Smartrural27 veebilehelt.
ATHIENOU
Athienou on väike küla Küprosel, mis kuulub kohaliku LEADER tegevusrühma "Larnaca ja Famagusta
arendusagnetuur" piirkonda. Küla asub ÜRO puhvertsoonis. Lähedal asub Põhja-Küprose piir Türgiga, mis kuulub küll rahvusvahelise õiguse alusel Küprose Vabariigile, kuid neil puudub antud ala üle kontroll.
Piiri lähedus on Athienou arengut palju mõjutanud ja omavalitsus on püüdnud ebasoodsates tingimustes piirkonna elatustaset tõsta.
Athienou küla on tugev kogukond, mis on hakanud tegelema ääremaaga seotud kohalike probleemidega ning võtnud erinevate kohalike teenuste osutamise "oma kätesse". Juba enam kui 50 aastat tagasi loodi "Uuenduslik vabatahtlike munitsipaalnõukogu". Organisatsiooni eesmärk on mobiliseerida piirkonna vabatahtlike energiat ja suutlikkust.
Lähitulevikus on plaanis suurendada digitehnoloogia kasutust ja arendada e-tervishoiuteenust. Lisaks soovitakse toimetada keskkonnasõbralikumalt. Esimese sammuna võeti kasutusse LED-tänavavalgustid. Plaanis on veel rajada jäätmekäitlussüsteem ja elektriautode laadimispunktid.
Rohkem infot Smartrural27 veebilehelt.
Allikas: Maaeluvõrgustik
