Põllumajanduses otsitakse üha enam viise, kuidas ühendada tehnoloogiline areng säästvate ja elurikkust toetavate praktikatega. Digitaalsed tööriistad ja tehnoloogiad saavad aidata üleminekut agroökoloogilisele põllumajandusele. EL-i rahastatud projekt D4AgEcol (Digitalisation for Agroecology) kavandati selleks, et paremini mõista digitaliseerimisega kaasnevaid võimalusi.
Digitaalsete tööriistade kataloog
Üks projekti olulisemaid väljundeid on praktiline abimees põllumajandustootjale ja nõustajale. Projekti meeskond kaardistas Euroopa põllumajandustehnoloogiate maastikku, tuvastades laia valiku olemasolevaid digitaalseid tööriistu, mida kasutatakse erinevates põllumajanduslikes kontekstides.
Kõik need lahendused on koondatud D4AgEcol veebipõhisesse kataloogi, mis:
- toob välja tööriistade funktsioonid ja konkreetsed kasutuskohad;
- hindab nende asjakohasust majandusliku, keskkonna ja sotsiaalse mõju seisukohast.
Kuidas hinnata tehnoloogia sobivust?
Et hinnata tööriistade mõju järjepidevalt, töötas konsortsium välja indikaatorite kogumi, mis on inspireeritud FAO (ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon) agroökoloogia kümnest elemendist. Kuigi need elemendid pärinevad agroökoloogiast, on paljud neist – nagu näiteks mitmekesisus, vastupidavus ja vastutustundlik juhtimine – otseselt asjakohased ka tehnoloogiate puhul, mis toetavad looduspõhiseid lahendusi. Need indikaatorid pakuvad struktureeritud viisi uurimaks, kuidas digitaalsed tööriistad saavad panustada säästvasse põllumajandusse.
Praktilised vaatlused: Mida näitab kogemus?
Projekti raames toimunud töötubades hindasid põllumehed, nõustajad ja eksperdid erinevaid tehnoloogiaid. Projekti koordinaator Andreas Meyer-Aurich selgitas: “Digitaalsete tööriistade eeliseid kirjeldatakse sageli väga üldiselt. Me tahtsime vaadata veidi lähemalt ja näha, millised on tegelikud kasud”.
Mõned näited:
- Elurikkuse seire. Perspektiivikaks osutusid tööriistad, mis võimaldavad jälgida linde ja putukaid.
- Kaugseire. Satelliidifotode abil saab hinnata taimkatte seisundit.
- Nutikas karjatamine ja robotid. Näiteks virtuaalne karjatamise süsteem NoFence ning autonoomne külvi- ja umbrohutõrjerobot FarmDroid.
Hoolimata potentsiaalist, toob projekt esile olulise murekoha. Meyer-Aurichi sõnul: “Digitaaltehnoloogiad arenevad kiiremini kui teadusuuringud nende mõju kohta võimaldavad. Meil võib peagi olla palju tööriistu – aga me ei tea ikka veel palju nende mõjust”. See lõhe rõhutab vajadust põhjalikumate uuringute järele, et põllumehed saaksid uusi tehnoloogiaid kasutada suurema enesekindlusega ja teaksid täpselt, kuidas need sobituvad kehtivatesse regulatsioonidesse.
Allikas: Digitaalsed tööriistad looduspõhiste lahenduste stimuleerimiseks põllumajanduses, 22. detsember 2025
