Eesti põllumuldade tallatus ja sellest tulenev tihenemine on oluline muldade seisundi indikaator. METKi mullastiku valdkond selgitas Maalehes muldade tihenemise teemat. Tallatust põhjustab mulla vähene vastupanuvõime ja suutlikkus taluda tehnika liigsest raskusest tulenevat survet. Selle tagajärjel muld tiheneb ja tekib terve hulk probleeme.
Enamasti on tallamise tõttu mõjutatud mulla füüsikalised omadused nagu lasuvustihedus, struktuursus, poorsus, vee-, õhu- ja soojusrežiim. Füüsikaliste omaduste, eeskätt veehoiuvõime halvenemise tagajärjel muutub mullas asuvate elusorganismide eluks ja arenguks sobiv keskkond, mis omakorda on oluline saagi taset limiteeriv faktor. Samuti mõjutab tallamine mullaharimise võimalusi, suurendab erosiooni ohtu, raskendab külvi ning idanemise tingimusi ja takistab juurte arengut.
Kõige tundlikumad on tallamise suhtes turvasmullad ja suure savisisaldusega mullad. Liivased ja suurema kivisusega mullad on tugevama vastupanuvõimega. Sama võib öelda ka viljakate, kõrge orgaanilise aine sisaldusega muldade kohta, eriti kus on väetamisel kasutatud sõnnikut või muud orgaanilist väetist või kasvatatud haljasväetiskultuure.
Eesti muldade seisund
Põllumajandusuuringute Keskuses (praegune Maaelu Teadmuskeskus, METK) alustati 2008. aastal põllumuldade tihenemise ehk tallamise uuringuga. Proovid võeti viieteistkümnelt tootmispõllult Eesti eri paikades. Uurimisaladel on seiratud muutusi kolme seireringi jooksul ning uuring jätkub 2027. aastal.
Võrreldes esimese seireringiga 2008. aastal, oli enamikul aladel märgata lasuvustiheduse vähenemist aastate jooksul või oli see jäänud samaks. Vaid mõnel üksikul põllul olid näitajad mõnevõrra tõusnud. Seega on muldade seisund tallatuse osas paranenud ja on taimede kasvuks valdavalt sobiv. Siiski on olukord kaugel ideaalsest, sest näitajad ületavad (mõne vähese erandiga) muldade optimaalse mahukaalu parameetreid.
Kõige tundlikumad on tallamise suhtes turvasmullad ja suure savisisaldusega mullad.
Lähtuvalt sademete rohkusest on Eesti mullad ühed tallamisõrnemad Euroopas. Umbes kaheksa kuu vältel, alates septembri keskpaigast kuni mai keskpaigani, võivad Eesti mullad kannatada liigniiskuse käes. Olenevalt konkreetse aasta tingimustest leevendab olukorda madalam sademete hulk alates mai keskpaigast kuni septembri keskpaigani. Selles ajavahemikus tehakse ära ka enamik põllumajanduslikest töödest.
2018. aastal Euroopa mullaseire raames kogutud proovidest määrati Eestis kolmekümne kolmelt põllumajanduslikus kasutuses olevalt maa-alalt lasuvustihedused. Kokku oli kõigist vaatlusalustest põldudest liigse tallamise läbi rohkem või vähem mõjutatud 58%. Euroopa mullaseire tulemused näitavad, et enamik Eesti põllumuldadest on reeglina rahuldavas seisus. Tähelepanu all tuleb hoida siiski alumist 10–20 cm sügavust kihti, kus enam kui kolmandikul põldudest ületasid väärtused mullale kriitilise lasuvustiheduse piirmäära, mis põhjustab saagikuse järsku langust.
Millest tulenevad erinevused?
Erinevused kahe uuringu tulemuste vahel on tingitud erinevast metoodikast. Nimelt, riikliku mullaseire tarvis võeti proove alumisest kihist 20–25 cm sügavuselt, Euroopa mullaseire tarvis aga vahemikust 10–20 cm. Nii näitasid Euroopa mullaseire proovide analüüsid ka mõnel juhul alumises kihis väiksemaid väärtusi, kuna ei võetud arvesse suuremaid sügavusi. Lisaks mängis rolli ka erinev proovide võtmise aeg, mis Euroopa mullaseire puhul jäi reeglina juuni- ja juulikuusse, seevastu riikliku mullaseire puhul võeti proovid pärast kultuuride koristust alates augustist. Ka ei arvestatud Euroopa mullaseire puhul harimisvõtetest tulenevaid eripärasid.
Riikliku mullaseire koondanalüüsist perioodil 2002–2022 selgus, et muldade tallatusega oli seis pigem veidi paranenud ja alumise kihi suurem lasuvustihedus on loogiline ja normaalne ning tallamise probleemist hetkel seirealade üleselt rääkida ei saa. Küll aga ei ole välistatud üksikutel aladel liiga kõrge lasuvustihedus, mis viitab külvikorra probleemidele või liigsele tallatusele masinate poolt. Üldiselt on mahukaal otsekülvi põldudel 0–5 cm sügavuses kihis väiksem kui alumistes kihtides. Negatiivse aspektina on otsekülvitehnoloogia kasutamisel mullad sügavamates kihtides tihenenud suuremal määral kui tavaharimisega põldudel. Just eriti Lõuna-Eesti näivleetunud muldade kahekihilistel lõimistel asuvad mullad tihenevad oluliselt otsekülvi tehnoloogia kasutamisel.
Mida talunik peaks tegema?
Vältimaks tallamisest tulenevaid riske, oleks mõistlik vältida põllutööde läbiviimist liiga märja mullaga, vaid võimalusel oodata selle tahenemist. Lasuvustihedust suurendab otsekülv ja pika vegetatsiooniperioodiga kultuuride (nagu tatar ja mais) koristamine hilissügisel, kui muld on juba äärmiselt niiske, ning taliviljade varakevadine väetamine.
Lisaks mõjub mulla seisundile soodsalt heintaimede kasutamine külvikorras. Ka rüps ja raps oma tugeva ja sügava juure tõttu sobivad tallamisest tulenevate mõjude vähendamiseks hästi. Külmakergituste tulemusena on suureks abiks talvine muldade läbikülmumine. Kahjuks on kliima muutumise tõttu Eesti talved muutunud lühemaks ja soojemaks. Samuti vähendab külmumise positiivset mõju tihe talvine taimkate, mis isoleerib maapinda madalate temperatuuride eest.
Rüps ja raps oma tugeva ja sügava juure tõttu sobivad tallamisest tulenevate mõjude vähendamiseks hästi.
Põllutehnikal kasutatavad roomikud vähendavad väga olulisel määral masinate survet põllule, samuti rehvirõhu langetamine. Põlluotsa automaatika kasutamine aitab leida parima võimaluse ümber pööramiseks ning vähendab seeläbi tallamisest tulenevaid mõjusid. Samuti võiks tähelepanu pöörata tehnoradade asukohale põllul. Lähtudes tallamise lokaalsest mõjust, oleks mõistlik tehnoradade asukohta muuta sõltuvalt põllu kujust ja kasutatavast tehnoloogiast.
Põllu sügavkobestamisel on kaks positiivset efekti. Esiteks, väheneb harimiskihi ulatuses tallatusest tulenev mulla tihenemine. Teiseks, muutes erinevatel harimiskordadel töösügavust, aitab see vältida tihese tekkimist otse harimiskihi alla ja seeläbi ka ohtu seisva vee tekkeks põllu pinnal.
Muldade tallatuse mõõtmine
Muldade tallatust mõõdetakse läbi lasuvustiheduse ehk mahukaalu, mida väljendatakse ühikuna g/cm3. Näiteks kartuli kasvuks on soodne muld mahukaaluga 1,0–1,25 g/cm3 ja teravilja puhul hoopis 1,3–1,5 g/cm3. Muldade vastupanuvõime tallamisele oleneb mitmest tegurist, näiteks orgaanilise aine sisaldus, mullaniiskus ja lõimis.
Allikas: Maaelu Teadmuskeskus. Artikkel ilmus 28.02.2025 Maalehes
