Eestis valmistatakse autonoomseid mobiilseid survepesusüsteeme, mis sobivad hästi ka desinfitseerimisvahenditega tööks. Seade võimaldab kiiremat ja tootlikumat desinfitseerimisvahendi pihustamist objektil ja mobiilselt.
Ehkki suu- ja sõrataudi haldamiseks kavandatud erakorraline investeeringutoetuse taotlusi esitati rohkem kui eelarves oli plaanitud, on süsteemil palju kasutusvõimalusi just oma mobiilsuse tõttu.
Suu ja sõrataud on eriti ohtlik loomataud ning seda peetakse kõige suuremat majanduslikku kahju tekitavaks loomataudiks. Juhul, kui riigis tuvastatakse suu- ja sõrataud, rakenduvad kaubanduspiirangud loomade ja loomsete saadustega kauplemisele ning nende ekspordile. Viiruse levitajaks on haiged või varjatult viirusekandjad loomad, võib jätkuda veel mitme kuu jooksul pärast looma terveks saamist. Suu- ja sõrataudile on vastuvõtlikud peamiselt veised, aga ka sead, lambad, kitsed ja paljud uluksõralised.
Eestis aktiviseerunud suu- ja sõrataudi ohu tõttu on suurenenud desinfitseerimisseadmete vajadus.
Foresteel valmistab Eestis autonoomseid mobiilseid survepesusüsteeme, mis sobivad hästi ka desinfitseerimisvahenditega tööks. Neid seadmeid kasutati ka COVID-19 ajal avalike pindade töötlemiseks.
Täielikult autonoomsed paagiga mobiilsed survepesurid, mis on valmis tööks just seal kus vaja. Veepaak, survepump ja voolikusüsteem on integreeritud kompaktsele ja kergele lihtsalt tõstetavale terasest alusraamile koos kahveltõstuki pesadega.
Need on loodud kiireks ja lihtsaks mobiilseks survepesuks ja puhastamiseks, sõltumata vooluvõrgu- ja veeühenduse olemasolust. Kompaktne ja hõlpsasti sõidukile tõstetav seade sobib suurepäraselt vedamiseks haagistel, kaubikutes, UTVdel ja pikapitel. Lisavarustuses saada oleva veermiku-šassiiga saate veepaagi hõlpsalt ümber muuta kinnisel alal veetavaks järelhaagiseks.
Tooteinfo Foresteel Kodulehel
Bioturvalisuse põhitõed loomapidajale (allikas PTA)
- Piira farmi territooriumile ligipääs – sisenemine ainult hädavajadusel ja ainult volitatud isikutele.
- Väldi farmidevahelist liikumist, sh töövahendite ja sõidukite jagamist erinevate farmide vahel.
- Desinfitseeri kõik jalanõud, töövahendid ja transpordivahendid enne ja pärast farmi sisenemist.
- Väldi võõraste loomade, sööda või põhupallide toomist farmi territooriumile ilma päritolu kontrollimata.
- Veendu, et kõik töötajad on teadlikud bioturvameetmetest ja järgivad neid igapäevaselt.
- Välisriigist saabunud isikud ei tohi loomapidamishoonesse siseneda enne, kui on möödunud 48 tundi nende Eestisse saabumisest;
- Hoia karja juurde toodav loom karjasolevatest loomadest eraldi;
- Eralda haige loom tervetest;
- Tee näriliste ja putukate tõrjet;
- Takista metsloomade ja hulkuvate loomade pääs loomapidamishoonesse ja territooriumile;
- Jälgi oma loomade tervist igapäevaselt ning kahtluse korral pöördu koheselt loomaarsti poole.
Loomapidaja on kohustatud bioohutusmeetmeid loomataudi leviku tõkestamiseks pidevalt võtma.
- Juhend suu- ja sõrataudi kahjustuste vanuse hindamiseks. Vahendab EPKK.
