Küülikuliha oli veel eelmise sajandi alguses ja sõjaaegadel Soomes ja Eestis tavaline toiduallikas, kuid selle populaarsus langes märgatavalt 1970. aastatel, kui turule tuli odav broileriliha. Tänapäeval on küülikuliha tootmine pigem väikesemahuline nišivaldkond, kuid kasvav huvi tervisliku ning eetilise toidu vastu pakub kasvatajatele uusi võimalusi.
Siinse artikli aluseks on Paula Vesamäki 2026. aastal avaldatud mahukas uuring küülikuliha turupotentsiaalist Soomes. Uuringu raames viidi läbi küsitlus, milles osales 285 tarbijat üle kogu Soome, aktiivsemad vastajad olid vanusevahemikus 31–50 aastat. Valimi suurus andis hea ülevaate sellest, mida tänapäeva tarbija küülikulihast arvab ja millised on tema ootused tootjatele.
Küülikuliha omadused
Küülikuliha on kvaliteetne tooraine, mida võib võrrelda broilerilihaga, kuid millel on siiski unikaalsed eelised. Liha on tuntud oma suure valgusisalduse poolest, moodustades rümbast keskmiselt 20,3%, kusjuures valgu osakaal varieerub vastavalt rümbaosale: näiteks fileedes on see kõrgem (22,4%) kui esijalgades (18,6%). Kuigi küülikuliha on võrreldes teiste lihatüüpidega madala rasvasisaldusega (keskmiselt 8,4%), on sellel suhteliselt kõrge energiasisaldus, mis jääb vahemikku 603–899 kJ/100 g sõltuvalt konkreetsest osast. Eriliseks teeb liha asjaolu, et koguni 80% sellest energiast pärineb just valgust.
Lisaks kvantiteedile on muljetavaldav ka liha kvalitatiivne koostis, sisaldades olulisi aminohappeid, vitamiine ja mineraalaineid. Küülikuliha eristub teistest loomsetest allikatest oma suurepärase rasvhappeprofiili poolest: umbes 60% rasvhapetest on küllastumata (UFA) ning polüküllastumata rasvhapete (PUFA) osakaal on 27–33%. See tähendab, et liha sisaldab väärtuslikke omega-3 rasvhappeid ja asendamatut alfalinoleenhapet (ca 3,3%). Samuti on küülikulihas märkimisväärselt vähem kolesterooli (u 47 mg/100 g) kui näiteks veise- (51,7 mg) või sealihas (50 mg).
Tänu kergele seeduvusele sobib küülikuliha suurepäraselt inimestele, kes kannatavad seedeprobleemide käes. Selle madal naatriumisisaldus teeb sellest tervisliku valiku ka kõrgvererõhktõve korral peetavasse dieeti. Just nende omaduste tõttu soovitatakse küülikuliha eriti tundlikumatele rühmadele nagu lapsed, eakad, rasedad ja sportlased. Välimuselt on tegemist heleda ehk valge lihaga, mis sarnaneb värvuselt broilerile, eristudes selgelt tumedast hirve- või veiselihast.a.
Pilk küülikukasvatusse
Uuringus kirjeldatakse põhjalikult ka küülikukasvatuse praktikaid, mis Soome näitel on suuresti väikesemahuline ja loomade heaolu rõhutav. Keskmisel Soome küülikufarmil oli 2021. aastal umbes 96 küülikut, millest vaid osa on põhikarja emased ja isased, ülejäänud aga kasvavad lihaloomad. EL-is toodetakse aastas umbes 180 miljonit lihaküülikut, mis annab ligikaudu 168 000 tonni liha. Suurimad tootjad on Hispaania, Prantsusmaa ja Itaalia, kes annavad 83% kogu EL-i toodangust. Soome toodang on selle kõrval minimaalne, olles 2021. aastal vaid umbes paar tuhat kilogrammi. Kaubanduslikke tootjaid on vaid üksikuid ning suur osa lihast toodetakse omatarbeks
Küülikute söötmisel rõhutatakse koresööda olulisust. 85% toidulauast moodustab koresööt (hein, põhk, oksad); 15% moodustab jõusööt, mis tagab vajaliku proteiini ja energia kasvuperioodil. Kasvatusetingimustes eelistatakse grupis pidamist, kus loomadel on piisavalt ruumi liigiomaseks käitumiseks – hüppamiseks, püsti seismiseks ja peitumiseks. Euroopa tavapärases tootmises on ühel ruutmeetril tavaliselt 16–20 küülikut. Soome näidete puhul on asustustihedus märgatavalt madalam, jäädes vahemikku 0,7–7,8 küülikut ruutmeetri kohta. Teadlik tarbija väärtustab just sellist keskkonda, kus loomadele pakutakse tegevust närimismaterjalide (oksad, kuivatatud ürdid) näol.
Üks küülikukasvatuse suuri eeliseid on ressursside täielik ärakasutamine. Uuring märgib, et väiketootmises kasutatakse loomad ära praktiliselt tervikuna ning jäätmeid tekib minimaalselt. Nahad saab väärindada käsitöös. Kuivatatud sabad ja käpad on populaarsed närimismaiused lemmikloomadele. Siseelundid (maks, süda) müüakse toiduks või lemmikloomatoiduks. Sõnnik on väärtuslik väetis põllumajanduses.
Tarbijate ootused ja soovitused
Uuringust selgus, et 79% küsitlusele vastanutest väljendas huvi küülikuliha ostmiseks. Peamised takistused on liha kehv kättesaadavus ja hind. Huvitav on asjaolu, et Soome tarbijad eelistavad liha osta otse tootjalt (79% eelistus), mis annab võimaluse luua usalduslik suhe ja jagada infot loomade heaolu kohta.
Paula Vesamäki rõhutab teabe jagamise olulisust. „Teadlikkuse suurendamine küülikuliha tervislikkusest ja tootmistingimustest võib oluliselt tõsta tarbijate usaldust ja ostusoovi. Kui kättesaadavus paraneb, on küülikulihal potentsiaali jõuda sagedamini meie toidulauale,“ nendib ta.
Soovitused Eesti kasvatajatele ja turustajatele
- Otsemüük ja läbipaistvus: Tarbija tahab näha, kuidas loomad elavad.
- Tootearendus: Kuigi ka tervet rümpa ostetakse, soovitakse üha enam tükeldatud ja kergemini valmistatavaid osi (fileed, maks).
- Teadlikkus: Jagage retsepte ja selgitage liha kasulikkust – paljud potentsiaalsed kliendid ei oska küülikust midagi valmistada.
Küülikuliha on tervislik ja keskkonnasõbralik valik, mis sobib ideaalselt tänapäeva nõudliku tarbija toidulauale, kui tootjad suudavad tagada stabiilse kättesaadavuse ja avatuse.
Artikli koostamisel on kasutatud Paula Vesamäki (2026) uuringut „Kiinnostaako kaninliha? Markkinatutkimus kaninlihan kiinnostavuudesta Suomessa“.
PIKK.ee jaoks töötles H.Tamsalu
