Mõnikord tulevad parimad ideed kohtadest, kust neid kõige vähem oodata võiks. Kindlasti oli see nii ka AgriVenture Finland 2025 üritusel, kus kaks Eesti innovatsiooniprojekti rahvusvahelisel areenil silma paistsid.
27.–28. mail Saarijärvel toimunud AgriVenture Finland on Põhjamaade suurim agrotehnoloogia ja toiduinnovatsiooni sündmus. See toob kokku idufirmad, teadlased, põllumehed, investorid ja otsustajad, et jagada ideid ja kujundada põllumajanduse tulevikku.
Ürituse üks peamisi tipphetki oli Soome Maaeluvõrgustiku korraldatud esitlusvõistlus, kus EIP-AGRI töögruppidel (Euroopa Innovatsioonipartnerlus) oli võimalus tutvustada oma tipptasemel lahendusi. Kuue riigi – sh Poola, Läti, Leedu, Rootsi, Soome ja Eesti – 19 taotlustest valiti finaali kaheksa meeskonda. Nende hulgas oli kaks Eesti töögruppi: WiseCow ja Smart GrainDryer.
WiseCow: Lehmade tervisetehnoloogia sünnist laudani
WiseCow arendab terviklikku süsteemi, mis aitab põllumeestel jälgida ja parandada oma veiste tervist ja heaolu, kasutades reaalajas andmeid ja nutitehnoloogiat. Projekti eelkäijaks on Piimaklastri arendusena loodud veiste nahaaluse implantaadi kontseptsioon, mille abil on reaalajas ilma igasuguse inimesepoolse sekkumiseta võimalik määrata looma kehatemperatuuri.
"Enamik turul olevaid lahendusi keskenduvad ainult lehmade indlemise jälgimisele," ütleb WiseCow projekti juht Hardi Tamm. "Meie süsteem läheb sellest kaugemale. See aitab põllumeestel jälgida looma üldist tervist ja seisundit kogu tema eluea jooksul."
Nende uus WiseCow Find rakendus hõlbustab ka loomade asukoha määramist farmis – säästes aega ja lihtsustades igapäevaseid toiminguid. "Talunikud kulutavad tihti palju aega lihtsalt loomade otsimisele. Me saame seda aega poole võrra vähendada ja anda neile võimaluse keskenduda sellele, mis on tõeliselt oluline – loomade eest hoolitsemisele," lisab Tamm.
Smart GrainDryer: Kuivatusprotsessi automatiseerimine aja ja energia säästmiseks
Teine Eesti meeskond, Smart GrainDryer, töötab teraviljakuivatite kaugjuhtimissüsteemi kallal. Lahendus võimaldab operaatoritel jälgida ja hallata kuivatusprotsessi mobiilseadmest. Kasutades masinõpet, saab süsteem käivitada ka automatiseeritud kuivatusprogramme reaalajas andmete põhjal. Eesmärk? Vähem käsitsitööd, suurem efektiivsus ja väiksem energiakulu. Süsteem aitab põllumeestel säästa kütust, gaasi ja elektrit – parandades samal ajal teravilja kvaliteeti ja säilivusaega. Antud tehnoloogia pakub eriti suurt väärtust saagikoristuse tippajal, mil iga minut (ja euro) loeb.
Sisuliste sidemete loomine väljaspool võistlust
Kuigi 2500-eurone auhind – mille annetas Marjatta ja Eino Kolli fond – oli suurepärane stiimul, leidsid paljud osalejad, et kõige väärtuslikum osa kogemusest oli võrgustike loomine ja ideede jagamine. "AgriVenture oli minu jaoks EIP töögrupis teaduspartnerina uskumatult väärtuslik," ütles Honey DNA projekti teaduspartner Kairi Raime. "Võimalus kohtuda innovaatorite, teadlaste ja põllumeestega näost näkku loob teistsuguse sideme, kui seda pakub internet. Spontaanased vestlused viisid reaalsete ideedeni tuleviku koostööks."
Eesti paneb agrotehnoloogias märgi maha
Eesti on küll väike, kuid agrotehnoloogia innovatsioonis annab ta kindlasti kaalu. Lahendustega, mis tegelevad reaalsete põllumajanduslike väljakutsetega – alates tööjõu vähendamisest nutika automatiseerimisega kuni loomade heaolu parandamiseni digitaalse tervise kaudu – tõestavad need Eesti meeskonnad, et väikestest riikidest võib tulla suur mõju. Kuna Euroopa põllumajandus jätkab arenemist, rõhutavad sellised sündmused nagu AgriVenture rahvusvahelise koostöö tähtsust ja pakuvad platvormi lahendustele, mis kujundavad toidutulevikku.
