Kohalikul tasandil on hetkel nii mõndagi teoksil, et ka Eesti liiguks kogukonnaenergia suunal. Artiklist saab lugeda, millised on aprilli keskel toimunud õppereisilt kuuldud Taani ja Saksamaa kogemused ning lisaks tutvustame kaht käimasolevat rahvusvahelist projekti – EC4RURAL (Energy Communities for Rural) ja Life COMET.
Energiakogukond = energiaühistu
Kodanike kaasamisel loodud energiakogukonna suuremad ja kaugemad eesmärgid on taastuvenergiale üleminek, elektrituru demokraatlikumaks ja mitmekesisemaks muutmine (st võimaldab rohkematel inimestel osaleda elektriturul) ning energiajulgeoleku ja energia sõltumatuse saavutamine. Lisaväärtusena jääb rohkem raha kogukonda ehk kohapeale ning piirkonna elanike omavaheline suhtlus paraneb.
Eestis energiaühistu loomiseks piiranguid pole – kõik võivad olla liikmed, võib olla moodustatud kõikjal ja ükskõik millises juriidilises vormis, kuid energiaühistu eesmärk ei tohi olla tulu teenimine ning see peab olema juriidiliselt vormistatud. Energiakogukonna võimalikud tegevused: energia tootmine, tarbimine ja tarbimise juhtimine, jagamine, salvestamine, müümine, investeerimine taastuvenergia tootmisesse, energiaalased ühisostud (soojuspumbad, päiksepaneelid jms), renoveerimine (energiatõhusus) ja energiaalased koolitused.
Näiteid erinevatest mudelitest:
- Külamajale paigaldatakse ühiselt päikesepaneelid.
- Ühe küla elanikud rajavad üheskoos päikeseelektrijaama oma energiatarbimise osaliseks katmiseks.
- Eramajade vahel energiaühistu loomine, kui osad hooned on soodsama suunaga ehk päikesepoolsete katustega.
- Kohaliku ettevõtte ja kohalike elanike koostöö – ühistuline päikeseenergiajaam hoone katusel.
- Kohaliku omavalitsuse hoonete katustel olevate päikesepaneelide rajamine koostöös elanikega (kutsuda elanikke investeerima).
- Suuremad kogukonna osalusega energiapargid tühermaal.
Igasugune kogukondlik tegevus algab kogukonna kaasamisest, mis teeb selle protsessi ajaliselt pikemaks. Eestis kogukondlik liikumine toimib, aga mitte veel nii väga energia suunal. Hirmutab teadmiste puudus, aga selle saab vajadusel sisse osta.
Koostööprojekt “Rohelised kogukonnad”
Kolme LEADER tegevusrühma (Virumaa Koostöökogu, Kirderanniku Koostöökogu ja PAIK) vahelise koostööprojekti “Rohelised kogukonnad” (2023-2024) eesmärk on teadlikkuse tõstmine ning osapoolte vahelised partnerlussuhted rohemajanduse valdkonnas, eelkõige taastuva energia valdkonnas. Projekti raames toimus aprilli keskel õppereis Taani ja Saksamaale, et tutvuda erinevate roheenergia projektinäidetega ja energiakogukondade kogemustega. Allpool on toodud Taani ja Saksamaa näited ning kahe käimasoleva rahvusvahelise koostööprojekti näited.
Avedøre Green City
Kohtumine toimus kohalikus gümnaasiumis, kus õpetatakse mh ka kestlikkuse ja keskkonnatemaatikat, et näidata noortele, mida me saame ise ära teha tuleviku kliimaprobleemide ärahoidmiseks. Koolimaja hoones asub ka konsultatsioonifirma EBO Consult, mis tegeleb energiakogukondadega.
Avedore on jätkusuutlik kogukond, kus elab ligikaudu 7500 elanikku ning eesmärgiks on võetud ÜRO jätkusuutliku arengu eesmärgid. Innovatiivse ja isemajandava energiakogukonna (Avedore Fjernvarmes) loomine sai alguse 2018. aastal, kui tekkis vajadus kohaliku kaugküttesüsteemi järgi ja hoonete ulatuslikuks renoveerimiseks. Loodi kaugkütte ühistu, kuhu praeguseks kuulub 4500 piirkonna elanikku, kes kõik on selle liikmed. Avedore kogukonnal on olemas strateegiline energiakava, kus on ära määratletud mh see, milline on piirkonnale jätkusuutlikum energia, milliseid tehnoloogiaid kasutada, kas on vaja muudatusi infrastruktuuris, kuidas ehitused ja maa saavad meie plaane aidata ellu viia, kuidas saame mõjutada energiataristut ning koostatud on ka investeeringute ajaplaan.
Ühistu üks esimesi projekte oli suure korterelamu lõunapoolsele seinale päikesepaneelide paigaldamine (majaelanike investeering) ning katusele päikeseenergial töötava veesoojendi paigaldamine (kaugküttejaama investeering).
Energiakogukondades saavad osaleda elanikud, MTÜd ja KOVid ning nad täidavad kolme suuremat eesmärki: majanduslik, keskkondlik ja sotsiaalne. Energiakogukond on kasulik, sest hoiab energiahindasid stabiilse ja konkurentsivõimelisena, optimeerib tootmist ja tarbimist, tagab energia ühtlasema jaotuse st jagab tarbimist piirkondade vahel.
Piirkonnas tegutseb Taani kuulus filmikompanii Zentropa, mis rajati vanasse sõjaväebaasi ning on praeguseks energiakogukonna õnnelik liige. Algselt planeerisid nad endale ise päikesepaneele, kuid nende majandamine oli keeruline, seega energiakogukond oli ka filmikompaniile hea lahendus, boonusena annab see võimaluse jagada üleliigne energia kogukonna vahel. Eesmärk on tulevikus jõuda sinnamaale, et toota energiat ilma süsiniku jalajäljeta.
Ettevõttel on olemas töötajate elektriautodele laadimisjaamad. Kui varasemalt kasutati väljasõitudel diiselgeneraatorit, siis nüüd on olemas suur akubuss, mida peab iga päev laadima. Madal keskkonnajalajälg tagab ka lihtsama juurdepääsu erinevatele toetustele. Filmikompanii on muutnud vana sõjaväeosa piirkonna niivõrd atraktiivseks, et kui seda ostes lubati majad maha lammutada, siis nüüd ei tohi ilma luba küsimata katustki vahetada.
Hea teada! Taanis on kaugküte ühistuline ettevõtlus, kus osanikud on tarbijad ning kasumit ei tohi teenida, mis omakord tagab tarbijatele soodsama hinna. Taanis energiaühistu = elektritootmine.
Hyllegaard Høje
Energiakogukond, mille loomine on alles algusjärgus. Plaanis on rajada uus elamurajoon, mis koosneb kuuest elamuklastrist (kokku u 200 leibkonda).
Igal majaomanikul on kohustus liituda ka energiaühistuga. Soojust toodetakse maakütte kaudu. Maast saadakse 10 kraadi, mis omakorda soojendatakse päikesega. Elekter ostetakse võrgust, kuid plaanis on ka päikesepark ja tuulegeneraatorid. Kastmisvett kogutakse tiiki, mille all on maasoojuspumba torustik.
Plaanis on kogukonnas korraldada ka autojagamisteenus. Kui tavapäraselt on Taanis maja kohta ette nähtud 2 auto parkimiskohta, siis antud kogukonnas vaid üks, kuna eeldatakse, et elanikud liiguvad rohkem jalgrattaga ja jalgsi (keskusesse on 1 km).
Middelfart – The Climate City
Kohtumine linnavalitsuse keskkonnaspetsialistiga toimus Middelfarti linnavalitsuse hoones, mis on Taani kõige kestlikum kohaliku omavalitsuse hoone. Middelfarti teekond kliimasõbralikuks linnaks algas 2007. aastal. Praeguseks on jõutud sinnamaani, et kõigilt omavalitsuse palgal olevatelt töötajatelt küsitakse aastavestluses “Kuidas Sina panustad roheüleminekule?”. Linnapea osaleb vähemalt kord kuus toimuvatel keskkonnateemalistel koosviibimistel (Green Room). Linnaelanikele korraldatakse kord aastast kliimafestivali (People Climate Festival), mis sel aastal toimub 29.-31. augustil ning kuhu oodatakse ligikaudu 40 000 osalejat. Seitse aastat tagasi alustati sajakonna osalisega.
Kuna Taanis sajab 120 päeval aastas, siis vihmavee äravool oli suureks probleemiks. Suurte sadudega uppusid majade keldrid. Mahukas kliimamõjudega kohanemise projekt viidi ellu aastatel 2012-2019. Projekti maksumus oli 11 miljonit eurot, millest kolmandiku rahastas linn, kolmandiku kulud kattis vee-ettevõte ja kolmandik tuli EL fondist. Tegemist on Taani suuruselt teise kliimaprojektiga, suurim on pealinnas Kopenhagenis. Projekti tulemusena juhiti vihmavesi kolmes linnakese piirkonnas nutikalt merre, selleks süvendati ja/või ehitati tänavaid muul viisil ümber.
Mõttekoht! Kui kliimaeesmärgid ei ole täidetud, siis tuleb eelarve ja tegevusplaan selle jaoks kohandada.
Fonsi küla kogukondlik ja kohalik kaugkütte võrk
Fonsi külas on kokku 75 majapidamist ning kõik need said sooja õlikateldest, mis hakkasid amortiseeruma. Küla aktiivsed elanikud tulid mõttele luua kogukondlik kaugküttesüsteem – räägiti külaelanikega läbi ja uuriti, kui suur oli majapidamiste soojuskoormus, et saada teada, kui suure võimsusega ühine katlamaja oleks vaja teha.
Kaugküttesüsteem sai valmis 2015. aasta oktoobriks ning esimese hooga liitus kaugkütteühistuga 40 majapidamist (igal aastal mõned lisanduvad, praeguseks on see arv 53). Peamine soojatrass on 1,8 km pikk, kust lähevad väiksemad torud majapidamistesse. Katlamajaks kasutati ära vana sealaut, kuhu soetati kaks katelt, milles ühes saab põletada hakkepuitu ja teises puidugraanuleid. Nt 50% katlakütmise soojusest tuleb kohaliku kirstutegija puidujäätmetest. Süsteemi ehituseks võttis ühistu laenu.
2018. aastal investeeriti maasoojuspumpa, kuna igasugune põletamine ei ole keskkonnasõbralik, nüüd tuleb u 30-35% soojusest maaküttest (selle jaoks rajati põllumaa alla 10 km torustikku). Ühistut juhitakse ja katelt köetakse vabatahtlikkuse alusel. Katelt köetakse septembrist maini, muul ajal saab hakkama vaid maasoojuspumbaga. Kokku toodab katlamaja u 1000 MWh, millest müüakse u 800 MWh (u 200 MWh on soojuskadu). Eesmärk on pikemas plaanis vabaneda pelletküttest ning minna üle vaid maasoojus-, päikese- ja/või tuuleenergiale.
Kogukonna päikesepark Brenderupi külas
Päikesepark sai valmis 2022. aasta sügisel ning maksis u 1 miljon eurot. Päikesepargi rajamiseks koguti külarahvalt raha st müüdi 1500 euroseid osakuid (kokku müüdi osakuid 200 000 euro eest). Võeti 30-aastane laen. Külas elab 1500 elanikku ning päikesepark kataks u 35% küla elektrienergia vajadusest, kuid elekter müüakse üldisesse võrku. Aastane tootlus on 20%!
Mõttekoht! Tee seda ise (raja päikese- ja tuulepark), mitte ära lase teisi oma maa peale neid rajama!
Hea teada! Taanis on kohalik omavalitsus kohustatud garanteerima tõhusa kohaliku energiaplaani laenu saamist.
Saksamaa küla Sprakebüll – tuule- ja päikesepark, biogaasijaam ning ühiskasutuses olev elektriauto
Külas elab 260 elanikku. 2015. aastal oli Sprakebülli külal kõrgeim elektriautode arv elaniku kohta Saksamaal, nüüd ollakse 5. kohal. Solar Andresen ettevõttel on kokku 70 töötajat
Kogukonna energiaprojektid on:
- Esimene tuulepark loodi juba 1998. aastal (5 tuulikut võimsusega 1.65, mis olid tol ajal maailmas kõige võimsamad – Vestas prototüübid),
- Esimene päikesepark rajati 2008. aastal 7 ha maale (100 MW), paneelid liiguvad idast läände, mis annab 25% rohkem energiat, kui liikumatud ja vaid lõunasse suunatud paneelid.
- Järgmine tuulepark valmis 2011. aastal (kolm tuulikut võimsusega 2.5 MW).
- 2014. aastal asendati esimesed viis tuulikut võimsamatega -> 3.2 MW (tiivikute diameeter 112 ehk ühe tiiviku pikkus u 56 m).
- Eraomanduses olev biogaasijaam 1.7 MW, kust kogukonna loodud kaugkütteühistu ostab soojust ning jagab seda soojusvõrgu kaudu (kokku 3 kaugküttevõrku) elanikele (80 majapidamist).
- Põllumajandusettevõte, kus kasutuses on 520 ha ning mahepõllumajandusettevõte, kus 400 veist ja 800 ha rohumaad.
- Iseteeninduslik mahetoidukauplus
- Põllumajandusettevõttes on kasutusel päikeseenergial ja GPSiga töötavad külvikud koos vaheltharijaga, mille edasimüüjad ollakse. Väljatöötamisel on AI-l põhinev vaheltharija, mis suudaks ka haiged taimed eemaldada.
- Aastast 2016 on külal üks jagatav elektriauto ja ühine broneerimiskalender. Auto kasutus maksab 2.5 eurot tunnis.
Küla toodab aastas 100 mln kWh energiat, mis on piisav, et varustada elektriga 100 tuhande elanikuga linn (v.a tööstused). Küla teenib aastas 500 tuhat eurot maksudena. Püütakse leida võimalusi, kuidas ise võimalikult palju oma toodetud energiat ära kasutada, nt on ettevõttel ka üks elektrijõul töötav väike traktor.
Mõttekoht! Tuleb olla aktiivne siis, kui on võimalus (vajadus vs võimalus – hetkel meil võimalus). Tuleb praegune rohepöörde olukord enda jaoks ära kasutada.
Hea teada!
- Taanis on taastuvenergia kasutamisel olulised kolm aspekti: sotsiaalne, majanduslik ja keskkondlik. Saksamaal pigem majanduslik aspekt.
- 1 liitrist diislist saab 10 kW energiat. 1 m2 päikesepaneeli toodab 80kW tundi aastas.
- Biomassi tootmine vs päikeseenergia tootmine põllumajandusmaal -> päikeseenergiajaam on 50x tõhusam.
- Diiselmootori puhul kasutab auto vaid 20% kütusest, vesiniku puhul 30% ning elektri puhul on kasulik energia 70%.
- 1 m2 päikesepaneelist saadud energiaga saab aastas sõita 1000 km.
- Uued tuumajaamad ei suuda võistelda taastuvenergia tootmisega. Päikese- ja tuuleenergia on kõige odavamad.
Rahvusvaheline projekt – EC4RURAL
Käimas on rahvusvaheline LIFE programmist rahastatav projekt EC4RURAL (Energy Communities for Rural), mida eesti keeles võiks lahti seletada kui – taastuvenergiale ülemineku edendamine maapiirkondade energiakogukondades.
Eestis veab projekti LEADER Liit ning kaasatud on Tartu Ülikool, Tartu Regiooni Energiaagentuur, Eesti Linnade ja Valdade Liit, mille kaudu on kaasatud 12 valda. Ülejäänud projektipartnerid on Hispaaniast (sh juhtpartner, milleks on Vigo ülikool) ja Belgiast ELARD.
Projekti peamised tegevused on teavitamine ja koolitamine ning lõppeesmärgiks on, et igas osalevas vallas tekiks aastaks 2026 vähemalt üks energiaühistu. Osalevad vallad on Alutaguse, Elva, Hiiumaa, Järva, Lääne-Harju, Põltsamaa, Rõuge, Saku, Tori, Türi, Viimsi ja Viru-Nigula. Tartu Regiooni Energiaagentuur aitab kaasa oma ekspertteadmistega.
Miks on energiaühistu loomine kasulik kohalikule omavalitsusele?
- saab odavamat energiat (koolid, lasteaiad jms)
- suureneb elektrivarustuskindlus
- muuks otstarbeks kõlbmatu pinna kasutamine
- raha jääb piirkonda
- Suureneb kohaliku omavalitsuse, ettevõtete ja elanikkonna koostöö, mis võib laieneda ka teistesse valdkondadesse.
Kuidas saab kohalik omavalitsus olla abiks energiakogukondade tekkele?
- lisada kogukonnaenergeetika eesmärgid oma kliima- ja energiastrateegiatesse
- vajadusel kohandada kohaliku omavalitsuse õigusakte
- levitada infot
- kaardistada taastuvenergia tootmiseks sobivaid vabasid hooneid
- tuua kogukonnad kokku nt koostöös oma piirkonna LEADER tegevusrühmaga
- KOV võiks olla energiaühistu liige
LifeCOMET – kogukonnaenergeetika projekt
Käimas on ka rahvusvaheline projekt Life COMET, kuhu on kaasatud Kreeka, Horvaatia, Rumeenia, Ungari, Sloveenia, Poola ja Eesti. Ka selle projekti eesmärk on energiakogukondade loomine.
Projekti üks eestvedajatest Eestis on Joosep Veerme, kes on ka TÜ Energiaühistu tegevjuht, mis on Eesti esimene energiakogukond. Ühistu asutati kolm aastat tagasi ning praeguseks on seal ligikaudu 90 liiget üle Eesti. Ühistu peamine eesmärk on nõustamine ja teavitamine.
Allikas: Maaeluvõrgustik: Energiakogukonnad – see võiks olla oluline osa Eesti maapiirkondade tulevikust. 29. aprill 2024
Fotod ja tekst: Reve Lambur, METK maaeluvõrgustik
