Ettevõtete juhtide digiteadlikkusest on saanud info- ja kommunikatsioonitehnoloogiliste võimaluste eduka rakendamise võtmetegur, selgub OSKA värskest analüüsist.
Viimaste aastate keeruliste majandusolude ning kiire tehnoloogilise arengu kontekstis on kinnitust saanud, et Eesti majanduse kasvuks on meil tarvis kõrgemat lisandväärtust loovaid uuendustele avatud ettevõtteid. Paraku napib juhtidel teadmisi sellest, kuidas digilahenduste, sealhulgas tehisintellekti abil oma ettevõtte konkurentsivõimet kasvatada.
„Uute tehnoloogiate rakendamine Eesti ettevõtetes seisab meie juhtide võimekuse taga,“ sõnas OSKA uuringujuht Urve Mets. Ta märkis, et juba 2021. aastal läbi viidud OSKA info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonna uuringus kerkis esile vajadus arendada juhtide digimuutuste eestvedamise oskust, aga praeguseks on see tõusnud esmatähtsaks.
Ettevõtte valmisolek uusi digitehnoloogial põhinevaid lahendusi arendada ja rakendada sõltub suurel määral juhi digivõimekusest. Temast sõltub, kuidas on arendustegevused ettevõttes korraldatud, kuidas toetatakse tehnoloogiliste uuenduste loomist ja juurutamist, et seeläbi saavutada nende laiem levik ja ulatuslikum mõju. Selleks, et uusi digitehnoloogilisi lahendusi kasutusele võtta, ei pea juht ise olema IKT-spetsialist, kuid ta peab olema kursis digitehnoloogiliste võimalustega, et olla n-ö tark tellija.
„Eriti oluline on juhtide teadlikkus tehisintellekti võimalustest, mis lasevad ettevõtetel automatiseerida tööprotsesse, teha andmepõhiseid otsuseid ja luua uusi ärimudeleid. Tehisintellekt ei ole enam kauge tulevik, vaid juba täna ettevõtete konkurentsivõime oluline mõjutaja,“ toonitas Mets.
OSKA hinnangul tuleb ettevõtete juhtidele pakkuda koolitusi, mis annavad teadmisi innovatsiooni juhtimisest, väärtuspakkumise analüüsimisest ning aitavad mõista, kuidas edukas digitaliseerimine ja tehisintellekti rakendamine võib suurendada ettevõtte efektiivsust ja kasumlikkust.
Juhil peab olema innovatsiooni juhtimise võimekus, arusaam tehnoloogia rakendamise võimalustest, arusaam andmete väärtusest ja nende väärindamise võimalustest ning mõistmine tehnoloogiaga seotud peamistest küberturberiskidest.
IKT-spetsialistidelt oodatakse laiemaid teadmisi
Tehnoloogilise innovatsiooni ellu viimine toimub võimekate IKT-spetsialistide toel. “Nõudlus IKT-spetsialistide järele on mõne aasta taguse buumiajaga võrreldes normaliseerunud, kuid endiselt kõrge” rääkis Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu juhatuse liige ja Playtechi juhi Ivo Lasn. Muutuse on tema sõnul toonud eelkõige kahanenud tööjõuvajadus iduettevõtetes.
Nõudluse vähenemine omakorda on tinginud olukorra, kus organisatsioonid eelistavad värbamisel kõrge oskustaseme, laiaulatuslike teadmiste ja soovitatavalt ka varasema töökogemusega, n-ö “valmis” spetsialiste, kes suudavad ettevõtte äriloogikat mõista ning sellest lähtuvalt innovaatilisi tehnoloogilisi lahendusi luua.
OSKA uuringust selgub, et IKT-spetsialistide tuleviku võtmeoskused on seotud interdistsiplinaarsusega, eelkõige IKT-oskuste ja valdkondlike teadmiste lõimimisega. Samuti on kasvava tähtsusega andmete väärindamisega seotud oskused, samuti teadmine, kuidas tagada ettevõttes info- ja küberturvalisus. Urve Mets tõdes, et IKT õppe- ja täienduskoolituskavade ajakohasena hoidmine on väljakutse ning see nõuab haridus- ja töömaailma esindajate tihedat koostööd.
Muuta on vaja juhtimiskultuuri, et eestvedajad omandaksid oskused rakendada innovatsiooni juhtimiseks sobivaid tehnikaid ja põhimõtteid.
Hõive kasvab
Värske OSKA analüüsi raames vaadati üle ka IKT valdkonna hõiveprognoos. OSKA 2021. aasta uuringus prognoositi, et aastaks 2027 kasvab IKT spetsialistide arv 1,5 korda. OSKA analüütiku Andres Viia sõnul on IKT-spetsialistide koguarv seni kasvanud eelduste kohaselt. Kui aastal 2020 oli Eestis 26 900 IKT-spetsialisti, siis 2024. aastal oli neid 34 500. Prognoositust vähem on lisandunud süsteemiadministraatoreid, kasutajatoe spetsialiste ja tehnikuid. Eeldatust enam on kasvanud tarkvaraarendajate ning IKT-projektijuhtide/ tooteomanike arv.
OSKA prognoosi kohaselt kasvab IKT-spetsialistide hõive ka järgnevatel aastatel ning aastal 2027 töötab nendes ametites üle 40 tuhande inimese. IKT valdkond OSKA kontekstis hõlmab nii IKT-sektori kui ka teiste majandussektorite, sh avaliku sektori IKT kutsealadel hõivatuid. OSKA uuringust selgub, et IKT-spetsialistide tuleviku võtmeoskused on seotud interdistsiplinaarsusega, eelkõige IKT-oskuste ja valdkondlike teadmiste lõimimisega. Samuti on kasvava tähtsusega andmete väärindamisega seotud oskused ning teadmine, kuidas tagada ettevõttes info- ja küberturvalisus. Urve Mets tõdes, et IKT õppe- ja täienduskoolituskavade ajakohasena hoidmine on väljakutse ning see nõuab haridus- ja töömaailma esindajate tihedat koostööd.
- Tutvu OSKA värske analüüsiga "Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: info- ja kommunikatsioonitehnoloogia. Seirearuanne“ terviktekstiga.
- Oskuste ning tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA uuringute koostamist korraldab SA Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.
Allikas: Kutsekoda, 18.02.2025
