25.–26. märtsil 2026 kogunesid Malta saareriiki Euroopa Liidu liikmesriikide maaeluvõrgustike ning korraldusasutuste (st Eesti mõistes Regionaal- ja Põllumajandusministeerium) esindajad. Järjekorras juba 7.maaeluvõrgustike kohtumisel osalesid 76 esindajat 24 liikmesriigist. Eestit esindasid Maaelu Teadmuskeskuse (METK) maaeluvõrgustiku teenistuse juhataja Reve Lambur ning kliima- ja keskkonnateemadega tegelev peaspetsialist Karme Petrutis.
Kohtumise läbivaks teemaks oli, kuidas võrgustikutegevuse Euroopa Liidu ja riiklikul tasandil aitaks suurendada maapiirkondade ja kogukondade vastupanuvõimet kliimamuutustele. Kuidas mõista "vastupanuvõimet kliimamuutustele"? See on võime ennetada kliimamuutustest põhjustatud negatiivseid mõjusid, mõjudega toime tulla ja neist taastuda nt läbi ökosüsteemi teenuste parandamise, ressursside säästva kasutamise, sissetuleku mitmekesistamise, teadmiste tugevdamise, aga ka kliimakindla infrastruktuuri ja tehnoloogiate kaasabil. Malta kohtumisel pöörati erilist tähelepanu maapiirkondade veevarustuse vastupanuvõimele.
Kohtumise eesmärgiks oli kliimamuutustega kohanemisega seotud heade tavade ja praktikatega tutvumine, vastastikune õppimine ja kogemusvahetus, riiklike maaeluvõrgustike rolli ja panuse selgem tuvastamine ning temaatilise suutlikkuse suurendamine.
Kliimamuutused on kohal
Kohtumisel kõlanud põhisõnum oli selge: kliimamuutused ei ole enam kauge tulevikuteema. Põuad, kuumalained, üleujutused, äkktormid ja metsatulekahjud mõjutavad järjest enam ka Euroopa maapiirkondi, sealhulgas piirkondi, mida oleme harjunud pidama suhteliselt kliimastabiilseks. Need muutused mõjutavad otseselt põllumajandust, vee kättesaadavust, looduskeskkonda ning inimeste toimetulekut.
Osalejad kaardistasid oma riikide kogemustele tuginedes, milliseid kliimaekstreemsusi on viimasel aastal täheldatud. Kohapeal valminud Euroopa "kliimamuutuste kaart" oli kõnekas: kogu Euroopa Liidus on esinenud ebatraditsioonilisi ja äärmuslikke ilmastikunähtusi.
Kinnitati taaskord, et kliimamuutustega kohanemine ei ole ühe piirkonna probleem, vaid ühine Euroopa väljakutse. Samas ei saa lahendused olla universaalsed – need peavad arvestama kohalikke olusid: olgu selleks veepuudus, liigniiskus, mullastiku eripärad või põllumajanduse struktuur ja tavad.
2024. aastal avaldati Euroopa Keskkonnaagentuuri kliimariski analüüsid, mille järeldused on konkreetsed: kliimamuutused põhjustavad riske nii Euroopa ökosüsteemidele, joogiveevarudele, inimeste heaolule ja tervisele, aga ka poliitilisele stabiilsusele. Suur mõju on Euroopa maapiirkondadele. Mitmed põllumajanduspraktikad ei ole enam jätkusuutlikud, palju on ökosüsteemide saastamist ning killustumist (= väheneb ökosüsteemide sidusus), bioloogilise mitmekesisuse kadu jne. Kõik see kokku põhjustab riske toidujulgeolekule, ühiskonna tervisele ja majandusele tervikuna. Riskid mõjutavad kõige enam majandust/finantse, ökosüsteeme, toidu julgeolekut, tervist ja infrastruktuure. Eelnevast tulenevalt on kliimakindluse suurendamine saanud üheks keskseks suunaks ka EL ÜPP (ühise põllumajanduspoliitika) uue perioodi kavandamisel.
Miks on vaja kliimamuutusteks valmis olla ja vastupanuvõimet suurendada ning mis on muutuste mõjud? Rohkem infot Euroopa Keskkonnaagentuuri veebilehelt . Märtsis 2026 avaldas Euroopa Keskkonnaagentuur infoallika, mis samuti haakub sama teemaga. Ülevaates kasutatakse 51 erinevat näidet (ingl. „case-studies“) selle kohta, kuidas erinevad põllumajandust kliimakindlamaks muutvad tegevused võivad vähendada kliimamuutustest tulenevaid mõjusid, samas siiski majanduslikku stabiilsust tagades.
Kohtumispaik Malta
Seekordne maaeluvõrgustike kokkusaamise toimumispaik Malta ei olnud juhuslik valik. Vahemeremaad seisavad silmitsi eriti terava puhta vee puudusega ning just seetõttu on nad olnud sunnitud otsima uuenduslikke lahendusi veeressursside säästlikuks kasutamiseks. Kokkusaamisel tutvuti põhjalikult Malta reovee puhastamise ja taaskasutamise süsteemiga, kus kanalisatsioonivesi puhastatakse mitmeetapilise protsessi käigus väga kõrge kvaliteediga põllumajanduslikuks kastmisveeks. Vee kasutamine on täpselt mõõdetud ja hinnastatud, mis motiveerib tootjaid vett säästma. Kogu veesüsteemi välja ehitamisel ning jätkuval arendamisel on suur roll Ühtse Põllumajanduspoliitika (ÜPP) investeeringutoetustel.
Lisaks külastati hüdropoonilist kasvuhoonet (nn süvavee süsteemi), kus taaskasutatud vee abil kasvatatakse kultuure kuni 90% väiksema veekuluga võrreldes tavapärase tootmisviisiga. See on hea näide sellest, kuidas piirkonna tehnoloogiad, nutikas planeerimine ja poliitikameetmed saavad aidata kliimamuutustega kohaneda.
Maaeluvõrgustike roll – teadmiste ja koostöö keskpunkt
Kohtumisel rõhutati korduvalt, et maaeluvõrgustikel on kliimakindluse suurendamisel väga oluline roll. Riiklike maaeluvõrgustike ülesanne ei ole üksnes info jagamine, vaid ka:
-
erinevate osapoolte (tootjad, teadlased, nõustajad, ametnikud, kogukonnad jt) kokku toomine;
-
heade praktikate tutvustamine ja levitamine;
-
valeinfo ennetamine ning teaduspõhise arutelu toetamine;
-
tootjate vajadustest lähtuvate lahenduste esiletoomine.
Koostöö ulatub tänapäeval üha enam ka riigipiiridest kaugemale. Euroopa Maaeluvõrgustiku juures (EU CAP Network) tegutsevad mitmed temaatilised klastrid (nt LEADER, targad külad, innovatsioon ja AKIS, põlvkonnavahetus jt), kus kaasa töötades on maaeluvõrgustikel, korraldusasutustel jt võimalik üksteise kogemustest õppida ning koos ühiseid lahendusi otsida (sh viia probleem-teemasid edasi ka Euroopa Komisjoni tasandile). Klastri-kohtumistel arutletakse ka kliimamuutuste ja -kindluse teemadel, jagatakse infot liikmesriikide heade praktikate kohta jne.
Lisaks on Euroopa Liidu Maaeluvõrgustik korraldanud viimastel aastatel ka rohkelt erinevaid üritusi, temaatilisi töögruppe, koostanud poliitika-suuniseid ning analüütilisi raporteid kliimakindluse teemadel (vt nimekiri alltoodud slaidil):
2025.a. sügisel ja 2026.a. alguses käis koos 41-liikmeline, üle-Euroopaline veemajandusega seotud temaatiline töögrupp. Töögrupi töö tulemustega (sh palju näited Euroopa eri paikadest) saab tutvuda siin.
Euroopa Maaeluvõrgustiku EIP-Agri esindaja tutvustas ka alates 2022.a. toimunud ja käimasolevaid kliimamuutustega seotud tegevusi (rohkem infot EL ÜPP võrgustiku kodulehel):
- 2022.a. sügisel kohtus fookusgrupp, mille teemaks oli kliimamuutuste tingimustes toimivate looduslike veepuhastussüsteemide temaatika;
- 2023.a. kevadel toimus töökohtumine, mille fookuses oli toidujulgeolek (esmatootja tasandil) kliimamuutuste tingimustes;
- 2024.a. toimus töökohtumine ringsete veemajanduslahenduste teemadel;
- 2025.a. sügisel kohtus fookusgrupp mitmeaastaste kultuuride geneetilise ressursside teemadel kliimamuutuste ning bioloogilise mitmekesisuse vähenemise tingimustes;
- 2025.a. detsembris kohtus fookusgrupp valgukultuuride kasvatamise teemadel kliimamuutuste kontekstis;
- käimas on metsanduse ja metsatervisega seotud fookusgrupp, mis keskendub uutele kahjuritele ja haigustele;
- tulemas on kliimamuutuste tingimustes alternatiivsete kultuuride kasvatamisele keskenduv töökohtumine;
- 19.-21.05.26 korraldatakse EL ÜPP võrgustiku innovatsiooni-konverents Saksamaal Hamburgis: „Water resiliance in agriculture: innovation in pactice“, kus osaleb ka METK VO MVT-st Karme Petrutis
Osapoolte kaasamine
Käimasolevatesse, aga ka tulevaste EL ÜPP Maaeluvõrgustiku initsiatiividesse on oodatud osalejaid kõikidest Euroopa Liidu liikmesriikidest, sh loomulikult ka Eestist! Oodatud on põllumajandustootjad, nõustajad, keskkonna-, maaelu- ning põllumajanduse esindusorganisatsioonid, poliitikakujundajad, makseasutused, maaeluvõrgustike esindajad jne. Osalemiseks on vaja huvilisel ISE kandideerida. Sündmustel saab oma teadmisi täiendada, uusi kontakte/oma võrgustikku laiendada, infot praktikate/tavade kohta, poliitikakujundamisel kaasa rääkida, temaatilisi probleeme tõstatada jne.
Eesti osalus temaatilistel sündmustel ei ole senini olnud väga aktiivne, mistõttu julgustame huvi korral aktiivsemalt endast märku andma, lisainfot küsima, infot edasi jagama... ja mis kõige olulisem - töökohtumise kutsungit märgates ka osalemiseks ise kandideerima! Võimaluste piires püüab ka Eesti maaeluvõrgustik erinevatel temaatilistel kohtumistel osaleda ja sealt saadud infot ka sihtgruppidele erinevates vormides (infokirjad, artiklid, taskuhäälingud, seminarid, diskussioonid jt) edasi jagada. Huvi ja lisainfo vajaduse korral jälgi palun regulaarselt kas Euroopa Maaeluvõrgustiku infot, METK/maaeluvõrgustiku infokirju või võta palun otse ühendust METK võrgustiku osakonna maaeluvõrgustiku teenistusega.
Õppimine üksteiselt – praktilised näited üle Euroopa
Malta kohtumisel tutvustatai hulganisti näiteid liikmesriikidest, kuidas riiklikud maaeluvõrgustikud kas oma riigis või piirkondlikult kliimakindluse temaatikaga on kajastanud, nt:
-
Belgias ja Austrias on loodud selgitavad videod ja konverentsid vee kui ressursi väärtustamiseks;
-
Hollandis ja Poolas käsitletakse kliimamuutust mitte ainult ohuna vaid ka võimalusena muuta põllumajandus mitmekesisemaks ja vastupidavamaks (aruteluseminaride ja õppereiside korraldamine, praktikate kohta info jagamine jne);
-
METK maaeluvõrgustik tutvustas Põhja- ja Baltimaade "Network to innovate" temaatilisi veebiseminare;
-
Eestist toodi esile taskuhäälingute sari „Maaelu jutud“, kus arutletakse muu hulgas kliimamuutuste ja kestliku maaelu teemadel;
-
naaberriikides Tsehhis ja Slovakkias toimus koostöökohtumine ja vastastikku näidetega tutvumine jne.
Selleks et maapiirkonnad oleksid kliimakindlamad, on vaja nt:
-
targemat ja säästlikumat ressursikasutust (sh veeressursside osas);
-
seotud osapoolte tihedamat koostööd;
-
konkreetseid, aga kontekstist tulenevaid tegevuskavasid ning nende järjepidevat elluviimist;
-
tugevat maaeluvõrgustikku, mis ühendab inimesed, teadmised ja praktikad.
Malta kohtumiselt kõlama jäänud peamine sõnum oli lihtne, kuid karm: ei ole aega oodata! Kliimamuutused ja selle mõjud on juba kohal ning uuel ÜPP perioodil on kliimakindlus vältimatu fookus.
Euroopa kogemus näitab, et lahendused on olemas. Küsimus on selles, kui kiiresti ja otsustavalt me neid rakendame oma maapiirkondade, toidujulgeoleku ja elukeskkonna tulevikku silmas pidades.
Allikas: Karme Petrutis, METK maaeluvõrgustiku teenistus
