Eesti maapiirkondade areng on pidevas fookuses, pakkudes nii teaduspõhiseid teadmisi kui ka praktilisi näiteid kogukondlikust edust. Maaeluvõrgustiku korraldatud loengusari "Teadlase vaade maaelu arengule" ja Eesti Külaliikumise Kodukant "Aasta küla" konkurss on kaks olulist algatust, mis toetavad maaelu elujõulisust ja edendavad kohalikku initsiatiivi.
Teaduspõhine lähenemine maaelu arengule
Maaeluvõrgustik korraldab alates 2013. aastast loengusarja "Teadlase vaade maaelu arengule". Loengutel räägivad teadlased erinevatel maaelu teemadel, et mõtestada lahti põnevaid valdkondi ja lähenemisi. 2025. a on toimunud kaks veebiseminari, mis käsitlevad maaelu arengut erinevatest vaatenurkadest (loengud on järelkuulatavad):
- Kairi Tilga - Kogukondadest, dialoogist ja demokraatiast
- Riin Alatalu - Kuidas ICOMOSi tegevused mõjutavad Eesti maapiirkonna kultuuripärandit
Kairi Tilga, kes on Eesti Koostöö Kogu juht ja osalusdemokraatia eestkõneleja, avas järgnevaid teemasid:
- Eesti Koostöö Kogu tegevusi kogukondade ja demokraatia toetamisel
- Demokraatia arengusuundi Eestis ja maailmas
- Kohalike (ankur)asutuste seni alakasutatud rolli piirkondade ja demokraatia arendamisel
- Dialoogi ja parema arutelukultuuri olulisust – Eesti Koostöö Kogu kogemused koostöös raamatukogude ja omavalitsustega
Loengut on võimalik järele kuulata YouTube´ist.
Riin Alatalu on muinsuskaitsja, Eesti Kunstiakadeemia õppejõud, dotsent, MA õppekava juht, UNESCO kultuuripärandi uuringute õppetooli koordinaator, ICOMOSi asepresident ning rääkis oma veebiloengus järgmistel teemadel:
- kuidas rahvusvaheline koostöö aitab hoida ja arendada meie mõisaid, taluarhitektuuri ja tuulikuid,
- millist kasu toob ICOMOSi võrgustik Eesti maapiirkondadele,
- millised on rahvusvahelised suunised kultuuripärandi hoidmisel ja nende mõju otsustusprotsessidele Eestis.
Lisainfo: ICOMOS (International Council on Monuments and Sites) on on UNESCOga seotud ekspertorganisatsioon, mis tegeleb kultuuripärandi kaitse ja säilitamise põhimõtete arendamisega üle maailma.
Loengut saab järele kuulata YouTube´is.
Aasta Küla konkurss tunnustab kogukondade koostööd ja arengut
Eesti Külaliikumine Kodukant on Aasta küla konkurssi korraldanud aastast 2005, seda igal teisel aastal.
Konkursil osalevad kõigist 15st Eesti maakonnast valitud Aasta külad. Eesti Aasta küla aunimetus omistatakse ühele külale, külade piirkonnale või alevikule, mis on saavutanud nähtavaid tulemusi ja mõju kohapealse elukeskkonna kujundamises. Kuna Kodukant on oma tegevuses alati kaasas käinud ühiskondlike arengutega, siis on Aasta küla valimisel ka seekord olulisel kohal piirkonna valmisolek kriisideks ning turvalisus.
Hindamiskomisjoni esimees on Lauri Hussar, kes on järjekorras juba viies Riigikogu esimees, kes hindamiskomisjoni töös osaleb. Lisaks osalevad hindamiskomisjonis esindajad ka Regionaal-ja Põllumajandusministeeriumist (Kai Kalmann- Jotautas), Eesti Leader Liidust (Triin Kallas), Maaeluvorgustikust (Liina Laurikainen-Päri) , Eesti Linnade ja Valdade Liidust (Kalle Toomet) ja Eesti Maaturismi Ühingust (Katre Karu), lisaks Eesti Külaliikumise Kodukant liikmeskonna esindaja (Tiina Heidemann) ning eelmise Aasta küla, Kaerepere, esindaja (Leaanyka Leisson).
Hindamisel on oluline nähtav kogukonna positiivne areng ja omavaheline koostöö viimase kolme aasta jooksul. Samuti külaarenduslike ja kogukonda liitvate tegevuste edukas algatamine ja elluviimine, tulemuslik koostöö kohaliku omavalitsusega ja piirkonnas toimetavate ettevõtjate ja teiste vabaühendustega.
Augustikuus toimub Eesti Külaliikumise Kodukant Facebooki lehel ennustusvõistlus „Kes saab aasta külaks 2025?“ Õigesti vastanute vahel loositakse tunnustussündmusel välja auhinnad.
- Aasta küla nominendid ja lisainformatsioon: Aasta küla
- Aasta küla kuulutatakse avalikult välja Kodukandi korraldatud pidulikul sündmusel 23. augustil Kaereperes, Raplamaal.
Allikas: Liina Laurikainen-Päri, Maaeluvõrgustik
