Elurikkus on metsade kestlikkuse üks olulisemaid mõõtmeid, kuid selle hindamine praktikas ei ole lihtne. Liikide loendamine on ajamahukas ja nõuab spetsiifilisi teadmisi, mistõttu jääb see sageli teadlaste või eriuuringute tasandile. Metsanduses on aga vaja tööriistu, mis aitaksid elurikkust arvesse võtta ka igapäevastes otsustes. FOREST4EU raportis käsitletav IBP indeks (Index of Biodiversity Potential) pakub sellele probleemile selge ja rakendatava lahenduse, tuues elurikkuse hindamise otse metsanduse igapäevatöösse.
Elurikkuse hindamine ilma liigiloendamiseta
FOREST4EU käsitlus rõhutab IBP suurimat tugevust: tegemist on tööriistaga, mis on samal ajal nii teaduspõhine kui ka praktiline. IBP indeksi keskne põhimõte on lihtne: selle asemel, et loendada liike, hinnatakse metsa omadusi, mis loovad elurikkusele soodsad tingimused.
Nagu metoodika tutvustustes rõhutatakse, on tegemist tööriistaga, mis aitab „integreerida tavalist ehk igapäevast bioloogilist mitmekesisust metsanduse rutiinsesse praktikas“. Teisisõnu kirjeldab IBP seda, kui „elurikas mets võiks olla“, mitte ainult seda, milline see parasjagu on. Selline lähenemine on metsanduses eriti oluline, sest majandamisotsused kujundavad metsa struktuuri ja seeläbi ka tulevast elurikkust.
IBP indeks töötati välja Prantsusmaal 2008. aastal koostöös teadlaste ja metsandusekspertidega. Vajadus selle järele tekkis olukorras, kus elurikkuse arvestamine oli küll poliitiliselt nõutud, kuid sobivaid praktilisi tööriistu nappis.
Kuidas IBP metoodika töötab?
IBP hindamine toimub metsas kohapeal lihtsa vaatluse alusel. Hindaja liigub läbi puistu, loendab või tuvastab teatud tunnuseid ning annab igale neist punktid. Metoodika põhineb kümnel teguril ning iga tegur hinnatakse punktidega (tavaliselt vahemikus 0–5). Nagu kirjeldatud, piisab elementide loendamisest ja nende põhjal punktide andmisest, et saada koondhinne, mis näitab metsa elurikkuse potentsiaali. Kogu protsess on kiire ja praktiline – ühe hektari hindamiseks kulub ligikaudu 15–20 minutit ning see ei nõua detailseid liigiteadmisi. See võimaldab siduda hindamise tavapäraste metsanduslike töödega.
IBP indeksi aluseks on kümme tunnust, mis iseloomustavad metsa struktuuri ja keskkonda. Valiti tegurid, millel on tugev seos elurikkusega ning mida on võimalik kiiresti hinnata. Need tegurid hõlmavad nii metsa sisemist struktuuri kui ka laiemat keskkonda, sest elurikkus sõltub mõlemast.
| Tegur | Selgitus |
| Puuliigiline mitmekesisus | Erinevad puuliigid loovad mitmekesised elupaigad ja toiduahelad. |
| Vertikaalne struktuur | Mitu taimestiku kihti (rohttaimed, põõsad, puud) muudab metsa elurikkamaks. |
| Seisev surnud puit | Surnud tüved pakuvad elupaiku paljudele liikidele. |
| Lamav surnud puit | Lagunev puit toetab mullaelustikku ja toitainete ringet. |
| Väga jämedad puud | Suured ja vanad puud on paljude liikide jaoks asendamatud. |
| Mikroelupaigad puudel | Õõnsused, kahjustused ja muud väikesed elupaigad suurendavad liigirikkust. |
| Avatud alad metsas | Valgusrohkemad alad suurendavad taimede ja tolmeldajate arvukust. |
| Metsa järjepidevus | Pikaajaline metsana püsimine võimaldab kujuneda tundlikel liikidel. |
| Veekogud | Ojad ja niisked alad lisavad elupaiku paljudele liikidele. |
| Kivised elupaigad | Kaljud ja kivistikud pakuvad spetsiifilisi tingimusi teatud liikidele. |
Mida IBP näitab?
FOREST4EU raporti üks oluline sõnum on, et IBP ei ole lihtsalt hindamisinstrument, vaid otsustustugi. See aitab tuvastada, millised metsa omadused on elurikkuse seisukohalt kriitilised ning millised vajavad parandamist.
IBP indeksi tulemus on koondhinne, mis peegeldab metsa potentsiaali pakkuda elupaiku. Oluline on aga see, et vaadatakse ka üksikute tegurite tulemusi. Nii on võimalik aru saada, millised metsa omadused on heas seisus ja millised vajavad parandamist. Sageli esitatakse need tulemused visuaalselt, näiteks radarjoonisena, mis teeb info kiiresti arusaadavaks. Näiteks võib hinnang näidata, et metsas on piisavalt puuliike, kuid puudub jäme surnud puit või vana puistu struktuur. Sellisel juhul saab majandamisotsuseid suunata just nende elementide säilitamisele või suurendamisele.
Eesti teadustööd kinnitavad sama mustrit. Näiteks Eesti Maaülikooli 2025. aasta uuring näitas, et suurema struktuurse mitmekesisusega metsades on rohkem erinevaid liike ning näiteks surnud puidu maht ja jaotus on otseses seoses elurikkusega. Lisaks ilmnes, et kaitsealadel, kus metsade struktuur on loomulikum ja mitmekesisem, esineb suurem liigirikkus ning rohkem spetsiifilisi elupaiku. See kinnitab IBP aluspõhimõtet: kui metsa struktuur on mitmekesine, suureneb ka selle elurikkuse potentsiaal.
Eesti metsanduses kasutatakse juba mitmeid võtteid, mis toetavad IBP loogikat, näiteks säilikpuude jätmist või segapuistute soodustamist. Uuemad uuringud näitavad, et elurikkuse säilitamiseks on eriti oluline metsa struktuurne mitmekesisus – sealhulgas erineva läbimõõduga puud, surnud puit ja looduslikud häiringud.
IBP aitab need põhimõtted viia süsteemseks hindamiseks, kus iga puistu saab selge ja võrreldava hinnangu.
Kokkuvõte
Metsanduses liigub fookus järjest enam puidutootmise kõrval ka ökosüsteemiteenuste ja elurikkuse suunas. IBP indeks toetab seda muutust, pakkudes ühtset ja arusaadavat viisi metsa ökoloogilise väärtuse hindamiseks. IBP indeks on praktiline ja teaduspõhine meetod, mis aitab hinnata metsa elurikkuse potentsiaali ilma keerukaid uuringuid tegemata. See ühendab metsa struktuursed tunnused lihtsaks hindamissüsteemiks, mida saab kasutada igapäevases metsanduses.
Eesti tingimustes IBP aitab olemasolevaid praktikad muuta mõõdetavaks ja sihipärasemaks. IBP aitab muuta metsandust terviklikumaks: mets on elav ökosüsteem, mille väärtust saab ja tuleb teadlikult hoida.
Allikatest koondas H.Tamsalu, METK
