Eesti Maaülikooli teadlased on ajakohastanud integreeritud taimekaitse (ITK) suunised, et et pakkuda viinamarjakasvatajatele teaduspõhist tuge säästvamaks ja efektiivsemaks majandamiseks. Viinapuu on Eestis üha populaarsem kultuur, kuid selle edukas kasvatamine nõuab täpset agrotehnikat ja järjepidevat seiret, et ennetada kahjustajate levikut.
Käesolev artikkel on kaheksas sarjast, mis tutvustab neid suuniseid kultuuride kaupa. Köögiviljadest on suunised olemas söögisibulale, küüslaugule, porgandile, kaalikale, söögipeedile ja kõrvitsale; kasvuhoonekurgile, avamaakurgile ning tomatile kasvuhoones. Viljapuudest on kaetud õunapuu, ploomipuu ja hapukirsipuu. Marjakultuuride osas on suunised koostatud maasikale, vaarikale ning mustale ja punasele sõstrale. Lisaks on olemas integreeritud taimekaitse suunised viinapuu kasvatamiseks.
Viinapuu agrotehnoloogia ja istanduse rajamine
Viinapuu on soojanõudlik kultuur ning eduka saagi aluseks on optimaalse kasvukoha valik, mis vähendab taimede abiootilist ja biootilist stressi.
Maksimaalse päikesekiirguse tagamiseks tuleks istandus rajada järsu kallakuga lõunapoolsele nõlvale ning istutusread paigutada põhja-lõuna suunas. Avamaal sobivad kasvatamiseks külmakindlad ja lühema valmimisajaga sordid, soojanõudlikumad sordid vajavad kiletunnelit või kasvuhoonet.
Väetamine peab põhinema laboratoorsetel mullaproovidel, et määrata täpne toitainete tarve. Vältida tuleb liigset lämmastikuga väetamist, kuna see soodustab liigset vegetatiivset kasvu, muutes taimed temperatuurikõikumiste ja haiguste suhtes tundlikumaks. Oluline on tagada piisav kaaliumi- ja fosforväetiste tase, mis toetab saagi kvaliteeti ja talvekindlust.
Õigeaegne hoolduslõikus ning lehtede ja liigsete vilikondade eemaldamine on kriitiline, et tagada piisav õhuringlus ja päikesevalgus, mis soodustavad taimeosade kiiret kuivamist ja vähendavad haigustesse nakatumise riski. Töövahendite steriliseerimine hoolduslõikusel ja saagikoristusel aitab vältida haiguste edasikandumist ühelt taimelt teisele.
Olulisemad haigused ja nende ennetamine
Viinapuid ohustavad mitmed seen- ja viirushaigused, mille tõrjes on kesksel kohal ennetavad meetmed.
- Ebajahukaste ja jahukaste: Ebajahukaste sümptomiteks on lehtedel kollakasrohelised nurgelised laigud, mis hiljem muutuvad nekrootiliseks. Jahukaste puhul kattuvad taimeosad jahuja kirmega. Mõlema haiguse arengut soodustab liigniiskus ja halb õhustatus.
- Hahkhallitus: See haigus tekitab viljadele esmalt heledad laigud, mis asenduvad hallika vatitaolise kirmega. Nakatumist soodustavad mehaanilised vigastused ja liiga tihe taimik.
- Baktervähk: Haiguse leviku piiramiseks on oluline pookeokste kuumtöötlemine ja nakatunud pahkadega okste kohene väljalõikamine ning hävitamine.
Haiguste leviku tõkestamiseks soovitatakse ennetava meetmena kasutada Bordoo segu (vaskvitriol ja kustutatud lubi) pritsimist sügisel pärast lehtede langemist ja kevadel enne pungade puhkemist.
- Viinapuu lehe-pahklest on väga väike ämblikulaadne, kes imeb taimemahla ja viib taimesse kasvuainet, mille tagajärjel tekivad lehe pealispinnale rohelised või kollakad võlvunud pahad. Kahjur on Eestisse sisse toodud peamiselt istikutega. Tõrjeks tuleb juba üksikute tunnustega lehed koheselt eemaldada ja põletada. Taimede vaatlusi tuleks teostada vähemalt kord nädalas alates kolmanda lehe avanemisest kuni marjade valmimiseni.
Mitmed viirused, nagu leherullumise viirus, levivad peamiselt nakatunud istutusmaterjaliga või siirutajate (nematoodid, puudertäid) kaudu. Seetõttu on haigusvaba ja kontrollitud paljundusmaterjali kasutamine hädavajalik.
Keemilist tõrjet rakendatakse alles siis, kui muud meetodid ei ole piisavad, valides seirepõhiselt sihtorganismile suunatud vahendid. Resistentsuse vältimiseks on kohustuslik vaheldada erineva toimemehhanismiga toimeaineid (nt tebukonasool ja penkonasool).
Kokkuvõte ITK suunistest
Kokkuvõttes kinnitavad uuendatud ITK suunised, et viinapuu puhul tagab kvaliteetse saagi optimaalne kasvukoht, tasakaalustatud väetamine, järjepidev hoolduslõikus ja teadlik seire. Ennetavate võtete eelistamine säästab keskkonda ja aitab hoida taimekaitsekulud majanduslikult põhjendatud tasemel
Seekordne artikkel oli aianduskultuuride integreeritud aimekaitse teemalise sarja viimane.
Loe lisaks:
Allikas: Uuendatud suunised, mille alusel artikli koondas H.Tamsalu. METK
