Kanepikasvatus on Eestis teinud läbi suure arenguhüppe, tõustes 2025. aastaks Prantsusmaa järel Euroopa suuruselt teiseks kanepikasvatusriigiks kokku 9100 hektariga. 2026. aasta märtsis Nordic Hemp koraldatud infopäeval jagasid eksperdid praktilisi kogemusi ja teadusuuringute tulemusi, mis aitavad põllumeestel seda potentsiaali veelgi paremini ära kasutada.
Saagikadu on suurem, kui arvatud
Eesti Maaülikooli prof. Evelin Loit-Harro juhitud 2025. aasta pilootuuring paljastas erinevuse kanepi bioloogilise saagi ja tegelikult salve jõudva koguse vahel. Kuigi teaduskatsetes on varem mõõdetud saagikuseks kuni 1,8 tonni hektarilt ning 2025. aasta uuring näitas bioloogiliseks potentsiaaliks põllul isegi 2,7 tonni, siis tegelik kombainiga kätte saadav saak jäi vaid 0,6–1 tonni juurde. Loit-Harro tõdes uuringu tulemusi kommenteerides, et ligi 60–80% saagist võib jääda põllule.
Professor selgitas, et sellise kao peamine põhjus on taime bioloogiline eripära – seemned ei valmi kunagi üheaegselt ning koristusaken on väga lühike. “Mingi hetk sa pead otsustama, millal sa põllule lähed,” märkis Loit-Harro, osutades keerulisele valikule: liiga vara minnes on osa seemneid alles toored ja jäävad kesta kinni, liiga hilja minnes on aga väärtuslikumad seemned juba varisenud. Lisaks raskendab koristust kanepile omane kleepuv vaik, mis pärsib kombaini suutlikkust seemet massist eraldada. Uuringu kohaselt on neil kadudel aga hiiglaslik majanduslik kaal: kui suudaksime kadusid vähendada konservatiivse hinnangu kohaselt kasvõi veerandi võrra, tooks see põllumehele sisse 840 eurot lisa tulu hektari kohta. Just seetõttu on edasiste teadustööde fookuses masinate seadistuste ja koristusaja täpsem optimeerimine, et see potentsiaalne tulu põllult päriselt kätte saada.
Uued suunad turustamisel ja töötlemisel
Kanepikasvatuse ja -töötlemise valdkonnas on toimumas olulised muudatused, kus fookus on nihkunud tooraine müügilt täielikule väärindamisele ja kõrgtehnoloogilisele töötlemisele. Nordic Hempi tegevjuhi Ardi Oja sõnul on ettevõtte strateegia muutunud selliselt, et nad ei müü enam töötlemata täistera kanepiseemet edasi, vaid töötlevad 100% kogutud saagist oma tehases kohapeal valmistoodeteks. See võimaldab luua kogu väärtusahelas suuremat lisandväärtust ja pakkuda ühtlast kvaliteeti.
Peamine müügiartikkel on kooritud kanepiseemned, mis moodustavad ligi poole müügimahust, kuid üha olulisemaks muutuvad erineva kontsentratsiooniga valgupulbrid (50% ja 70%) ning kanepiõli. 2025. aasta lõpus investeeriti uutesse õli- ja proteiiniliinidesse, et optimeerida tootmist ja suurendada nende toodete osakaalu. Ettevõtte eesmärk on liikuda autonoomse tootmise suunas, kus õli- ja valguliinid töötavad 24/7 minimaalse inimsekkumisega. See suurendab efektiivsust ja käivet töötaja kohta, mis on üks peamisi mõõdetavaid eesmärke.
2025. aasta novembris loodi pastöriseerimisvõimekus, mis on kriitilise tähtsusega mikrobioloogiliste riskide maandamiseks. See tehnoloogiline samm on avanud uksed nõudlikele välisturgudele, eriti USA-sse, kus pastöriseeritud tooted on sageli sisenemise eelduseks. Lisaks Euroopale, kus põhiline turg on Saksamaa, on turustamine laienenud Kanadasse, Suurbritanniasse ja Lõuna-Aafrika Vabariiki.
2026. aastal testitakse suuremal pinnal uut sorti nimega Rakk, millest loodetakse paremaid tulemusi kohalikus regioonis. Samuti on plaanis käivitada eraldi sordiaaretuse projekt, et leida Eestisse kõige paremini sobivad kanepisordid.
Kanepiseemned ja õlipressimise kõrvalsaadus – kanepikook – on potentsiaalselt atraktiivne söödamaterjal lindudele, kaladele ja veistele, aidates mitmekesistada loomade toidulauda. Lisaks toidutööstusele on uuteks suundadeks kanepi kasutamine bioplastikute, biokütuste ja autotööstuse biokomposiitide valmistamisel. Kanep on leidnud rakendust ka pinnase puhastamisel ja reovee töötlemisel. Üha enam pööratakse tähelepanu kanepi varre ehk luu kasutamisele.
Ehitusmaterjal kanepist – teine saak põllult?
Kanepivars on muutumas põllumajanduses üha väärtuslikumaks “teiseks saagiks”, mille täielik väärindamine pakub laiaulatuslikke võimalusi alates ehitusest kuni autotööstuseni. Kanepivarre sisemist puitunud osa nimetatakse kanepiluuks (ka kanepihake), mis eraldatakse varrest töötlemise käigus.
Võrreldes põhuga talub kanepiluu niiskust oluliselt paremini ega hakka Eesti kliimas nii kergesti hallitama. Sellel on võime reguleerida õhuniiskust, liigutades seda materjali sees vastavalt vajadusele. Kanepiluu soojusjuhtivusomadused on paremad kui näiteks puiduhakkel, olles võrreldav kaasaegsete ehitusplokkidega. Kanepist ja lubjast segatud materjal on mittepõlev – see ei sütti leegiga, vaid söestub aeglaselt. Materjalil on väga hea heli summutamise võime, mis teeb selle sobivaks akustiliste plaatide valmistamiseks
Kanepil on negatiivne süsiniku jalajälg, kuna taim salvestab kasvades rohkem süsinikku, kui selle töötlemisel ja ehitusel eraldub.
Kanepivart ei ole mõistlik koguda sügisel kohe pärast seemne koristust. Vars jäetakse põllule talveks “ligunema”, mis muudab selle kevadeks hapraks ja kergemini töödeldavaks. Kevadel lüüakse püstised varred kaaruti või vaalutiga maha ning kogutakse paki- või ruloonipressiga. Kombainiga koristades jäetakse meelega u 90 cm pikkune tüü põllule, et vältida liigse kiu sattumist masinasse.
Kanepivarrel ja luul on väga lai kasutusala, mis laieneb pidevalt.
- Kanepibetoon ehk hempcrete on kõige levinum kasutusviis, kus kanepiluu segatakse lubja ja veega. Seda saab kasutada nii valatuna, pritsituna kui ka valmisplokkidena, olles eriti efektiivne maakivihoonete soojustamisel.
- Kanepist valmistatakse akustilisi laeplaate ja ehitusplaate, mis võivad asendada kipsplaati. Samuti saab seda kasutada dekoratiivsete siseseinte ja tumbade valmistamiseks.
- Kanepiluust tehakse mööbliplaate, laudu ja isegi parketti.
- Uuemad suunad hõlmavad bioplastikute, biokütuste ja autotööstuse jaoks mõeldud biokomposiitide tootmist.
- Kanepivart kasutatakse veel loomaallapanuna, paberi, köite ja tekstiili valmistamiseks ning isegi katuskattematerjalina (segatuna bituumeniga). Lisaks sobib kanep reovee puhastamiseks ja fütoremedatsiooniks ehk pinnase puhastamiseks.
Praktilised näpunäited
Koristusajale viitavad sageli väikesed linnud, kes parvedena põllul valminud seemnetega maiustavad. Kogenud praktikud soovitavad koristusel eelistada klahvkombaine, kuna neid on kergem puhastada ja need ei vaja suurt võimsust, sest kanepikõrt ei purustata, vaid see jäetakse vaalu.
Vaata lähemalt kanepi infopäeva 2026 paneeldiskussiooni. Arutelus jagavad kogemusi Ahti Kalde (Sadala Agro), Ardi Oja ja Joonas Põllumäe (Nordic Hemp), Evelin Loit-Harro (Eesti Maaülikool) ning Andrus Needo (Krohwin). Infopäeva modereeris Nordic Hemp kvaliteedijuht Riina Rõõm.
- Koristustehnika ja selle seadistamine. Ahti Kalde selgitab, miks nad eelistavad Sadala Agros klahvkombaine – need on lihtsamad puhastada, ökonoomsemad (ei vaja suurt võimsust, kuna kõrt ei purustata) ning nendega on väiksem risk laagrite purunemiseks või tulekahjudeks. Rõhutati, et kombaini tuleb puhastada ja kontrollida igapäevaselt ning juhtmestik tuleks kaitsta teibiga või plekkidega.
- Külv ja mulla seisukord. Eksperdid hoiatavad, et kanep on tundlik mulla hapnikupuuduse ja liigniiskuse suhtes. Märja mulla puhul ei tohi kasutada pakkeriga külvikuid, kuna mulla tihendamine takistab taime kiiret starti ja põhjustab põllu ebaühtlast valmimist.
- Külvikord ja mullaparandus. Kanepit kirjeldatakse kui suurepärast mullaparandajat, mis jätab mulla pärast koristust kohevaks ja struktureerituks. Sadala Agro kogemusel sobib kanepile järgnema suvinisu, kuna see võimaldab edukalt tõrjuda kanepi sisse jäänud seemneumbrohte.
- Mahe- ja tavatootmise võrdlus. Ardi Oja märgib, et mahekanepi hind on püsinud stabiilsena (1700–2000 €/t) viimased seitse aastat, pakkudes põllumehele kindlustunnet. Enamus Eesti kanepist on mahe, kuid tavaosakaal on tõusuteel.
- Saagikadu ja selle põhjused. Arutelus käsitleti uuringut, mis näitas suurt erinevust bioloogilise ja kättesaadava saagi vahel. Peamiste põhjustena toodi välja kanepi ebaühtlane valmimine, seemnete pudisemine ja kombaini suutlikkus massist seemet eraldada, mida raskendab kanepile omane kleepuv vaik.
- Kuivatamine ja kvaliteedikontroll. Rõhutati, et saak peab jõudma kuivatisse või tuule alla koheselt, et vältida mikrobioloogilisi riske nagu E. coli ja hallitused. Samuti arutati niiskusmõõtjate usaldusväärsust madalate niiskustasemete (alla 8%) juures.
- Tööprotsesside planeerimine. Kanepi koristamine oktoobris võimaldab pikendada kombainide ja kuivatite kasutusperioodi, hajutades nii kapitalikulusid ja vähendades vajadust lisatehnika järele.
Vaata lisakas:
Allikas: Nordic Hemp infopäev märts 2026
