Eestis on kartulikasvatus järjekindlalt vähenenud. Perioodil 2019-2021 on Eestis kasvatatava kartuli toodang vähenenud 40% ehk 91–54 kg-ni elaniku kohta (Statistikaamet). Kartuli kasvupind on vähenenud 37%, 5336–3353 hektarile (Statistikaamet). Elukalliduse tõusu tõttu on 2022. aastal siiski tõusnud elanikkonna huvi kasvatada oma tarbeks väikestel pindadel kartulit ja muid aiasaadusi (Tartu Postimees, 26. mai 2022). Kartuli sordiaretusega on Eestis tegeletud üle 100 aasta, mille jooksul on registreeritud 47 uut kartulisorti (Tsahkna, Tähtjärv,
2020). Sisendite kallinemine, rohepööre ja uue Sordiaretusprogrammi eesmärgid (Sordiaretusprogramm 2020-2030) suunavad valima kasvatamiseks sorte, mis vajaksid vähem väetist, oleksid haigustele resistentsemad ning vajaks vähem taimekaitset.
Kartuli saagikust mõjutavad lisaks sordile oluliselt kasvuperioodi sademed, temperatuur ja valgus, samuti mullatüüp, -lõimis ja agrotehnoloogia (Tein jt, 2014, Tsahkna jt, 2020). Kartul on väga tundlik veepuudusele – vähene mullaniiskus alandab nii mugulasaaki kui ka saagi kvaliteeti (Porter jt, 1999). Eesti tingimustes vajab kartul keskmiselt 240 mm sademeid vegetatsiooniperioodi jooksul (Saue, Kadaja, 2014).
Hollandis läbiviidud katses täheldati, et suurem lämmastikväetise kogus vähendab kartuli mugulasaagikust (Tiemens-Hulscher jt, 2014), teiselt poolt on Šveitsis tehtud uuringutes leitud, et lämmastikuga väetamine mõjub mugulasaagile ja mugulate suurusele (> 70 mm) positiivselt (Maltas jt, 2018). Juhendi „Keskkonnasäästlik majandamine hea põllumajandustava kohaselt“ järgi on 40 t ha-1 kartulisaagi saamiseks optimaalne lämmastikukogus 160 kg ha-1, seda koos mullas oleva taimedele omastatava lämmastiku hulgaga (Järvan jt, 2019).
Võrdluskatse läbiviimine
Katse eesmärgiks oli välja selgitada optimaalne väetusfoon kartuli kasvatamiseks leostunud rähksel saviliiv mullal silmas pidades keskkonnasäästlikkust. Uurimuses kasutati erinevaid kartuli aretisi ja kahte enamlevinud Eesti sorti.
Kartuli võrdluskatse erinevate sortide/aretiste ja lämmastiku (N) normidega viidi läbi 2022. aastal Rapla maakonnas, PMK Kuusiku katsekeskuse katsepõllul, millel oli eelnevalt mustkesa. Uuringu teostajaks oli Eesti Taimekasvatuse Instituut (ETKI), tänane Maaelu Teadmuskeskus (METK). Katse rajati rähksele, leostunud (Ko) saviliiv lõimisega mullale huumushorisondi tüsedusega 25 cm. Mulla pHKCl oli 6,1; Corg 2,0 %; P 167; K 89; Ca 1887 ja Mg 91 mg kg-1. Vaatluse all oli viis aretist ja kaks kartuli sorti: keskvarajase saagiga 306-14 (‘Birgit’בQuarta’), hilise valmimisega 2311-15 (‘Magdalena’ × ‘Gala’) ja keskvalmivad ‘Tiina’, ‘Teele’, 2169-14 (‘Romera’בGranola’), 2937-14 (‘Victoria’בGala’) ja 3015-15
(‘Victoria’ × ‘Gala’). Katse rajati kolmes korduses NNA (Nearest Neighbours Analyses) meetodi järgi, neljas variandis N normiga 0-40-60-80 kg ha-1.
Põld kultiveeriti esimesel võimalusel 21.04 ja korjati kivid, teise kultiveerimise (17.05) järel aeti vaod ja planeeriti katse. Kartulipanek toimus 24.05, väetis külvati vagudesse päev enne kartuli mahapanekut. Katse kasvuaegseks hooldamiseks mullati kaks korda 13.06 ja 29.06 ning lehemädaniku ennetavaks tõrjeks pritsiti kahel korral 18.07 ja 25.07 preparaadiga Infinito 30ML 1,6 l ha-1. Kartuli saagi koristus toimus 22.09.
Ilmastiku iseloomustamiseks kasutatud ööpäeva keskmised temperatuurid ja sademete summad saadi katsepõllu lähedal asuvast Kuusiku meteoroloogiajaamast. Katseandmed analüüsiti ühefaktorilise dispersioonanalüüsi meetodil (ANOVA, Fisher’i LSD test) programmi Agrobase (AgrobaseTM, 1999) abil.
Võrdluskatse tulemused
Ilmastik
2022. aastal oli kartuli kasvuperiood Kuusikul keskmise õhutemperatuuri poolest normilähedane, kuid kuude lõikes erinev – maikuu oli keskmisest jahedam, juuni ja juuli esimene dekaad soojem, juuli lõpp taas jahe, august kuum ja september jahe. Eriti kuumad olid juuli viimane ja augusti teine dekaad, kui õhutemperatuur oli keskmisest 5–6 kraadi võrra kõrgem. Samal ajal kerkisid maksimaalsed õhutemperatuurid üle 30 kraadi, maapinnal veelgi rohkem.
Kuusikul sadas perioodil mai–september 226,4 mm, mis moodustas 66% selle perioodi kliimanormist ehk sadas 117 mm normist vähem. Saue ja Kadaja (2014) mudeleksperimendis on varase kartulisordi veevajaduseks arvutatud 280–300 mm ja pikema kasvuperioodiga sordil 310–340 mm. 2022. aastal jäi aga kartulil teoreetiliselt veevajadusest 70–80 mm puudu. Rohkem sademeid tuli juuli I dekaadil, mis on kartulile soodne mugulate moodustumise aeg. Augustis mugulate kasvamise ajal oli sademeid vähem ja mugulad ei kasvanud suureks.
Saak
Katsevariandis N0 jäid saagid kõigil katsetatud sortidel/aretistel madalaks, jäädes vahemikku 8,3–26,8 t ha-1. Kõige madalam oli saak aretisel 306-14 ja kõige kõrgem aretisel 2311-15. Aretise 306-14 saagid jäid kõigis väetusvarian tides teistest madalamaks. Põllul tehtud vaatluste põhjal võisid seda põhjustada ebaühtlane tärkamine, tõusmepõletikuga nakatunud seemnemugulad või muud seemnega kaasnenud probleemid. Kõige suurema saagi andis N0 variandis aretis 2311-15, kuid see ei olnud statistiliselt usutavalt suurem teistest sortidest ja aretistest. Sort ‘Teele’ on andnud tavaviljeluse katsetes 0 väetusfooniga variandis varemgi arvestatava saagi (Eremeev jt, 2021).
Väetusfoonil N40 saadi kõikidel katse liikmetel kõrgem saak võrreldes teiste väetusfoonidega. Aretis 2311-15 andis 63 t ha-1 ning sordid ‘Tiina’ ja ‘Teele’ olid saagikusega 53,6 ja 52,9 t ha-1, ülejäänud aretiste saak jäi vahemikku 22,5–41,6 t ha-1, usutavat erinevust nende vahel ei olnud. Väetustasemel N60 vähenes saak võrreldes N40 väetustasemega sordil ‘Tiina’ 22% ja aretisel 2311-15 19%. Suurim saak (51,7 t ha-1) väetustasemel N60 oli aretisel 2311-15, ainult 5% saagi langus võrreldes väetusfooniga N 40 oli sordil ‘Teele’ (50,0 t ha-1) ja aretisel 2937-14 (33,5 t ha-1). Kõigi katseliikmete saak oli foonil N60 suurem kui N80.
Võrreldes väetusvariandiga N40 oli variantide N60 ja N80 keskmine saagikus vastavalt 14,6 ja 31,7% väiksem. Suurima mugulasaagi andis aretis 2311-15 katsevariandis N40, kuid N80 jäi see 43,5% väiksemaks.
Mugulate arv
Võrreldes aretiste ja sortide mugulate arvu pesas, oli madalam tulemus aretisel 306-14, varieerudes 2,5–4,6 mugula vahel, usutav erinevus oli kõikide katse liikmetega ainult N0 variandis (joonis 3). Ka varasemates katsetes on olnud aretise 306-14 mugulate arv pesas väike (Tähtjärv, Tamm, 2022).
Variantides N40 ja N60 ei mõjutanud väetamine mugulate arvu sordil ‘Teele’ (9,7) ja aretisel 2311-15 (10,0). Aretistel 2311-15 ja 3015-15 lämmastikunormiga N80 väetamisel ei muutunud usutavalt mugulate arv pesas võrreldes variandiga N60. Ülejäänud katseliikmetel variandis N80 oli mugulate arv pesas väiksem, aga erinevus ei olnud usutav.
Šveitsis läbiviidud katse kontrollvariandi (N0) ja suure lämmastikunormiga (N200) väetamisel vähenes turustatava mugulasaagi osakaal, kuid optimaalseks peetakse normi N125 (Maltas jt, 2018). Kuusikul tehtud katses oli suurim mugulate arv pesas (9,7–10,4) väetusfoonil N40 sortidel ‘Tiina’ ja ‘Teele’ ning aretistel 2311-15 ja 3015-15.
Kokkuvõte
2022. aastal Kuusikul läbiviidud erinevate väetusvariantidega kartuli katses oli kõikidel katseliikmetel suurim saak väetusvariandil N40, samal väetusfoonil oli suurim ka mugulate arv pesas. Tulemuste õigsuse kontrollimiseks erinevates ilmastikuoludes oleks vaja katset korrata pikema perioodi jooksul.
Loe veel
- Eremeev, V., Margus, K., Kuht, J., Talgre, L., Alaru, M., Runno-Paurson, E., Luik, A. 2021. Kartulisort ‘Teele’ mahe- ja tavaviljeluse süsteemide võrdluskatses aastatel 2018–2020. Põllumajandus ja keskkond. Toimetised.
- Ilmateenistus
- Järvan, M., Koppel, M., Päädam, R. 2020. Hea põllumajandustava. – Eesti Taimekasvatuse Instituut. Maaeluministeerium.
- Saue, T., Kadaja, J. 2014. Water limitations on potato yield in Estonia assessed by crop modelling. – Agricultural and Forest Meteorology, vol 194, pp 20–28
- Sordiaretusprogramm 202-2030.
- Statistikaamet, Põllumajandus ja Kalandus
- Kriisid tõstsid potipõllunduse taas ausse (Postimees, 12.01.2023)
- Tein, B., Kauer, K., Eremeev, V., Luik, A., Selge, A., Loit, E. 2014. Farming systems affect potato (Solanum tuberosum L.) tuber and soil quality. – Field Crops Research, 156, pp 1–11.
- Tsahkna, A., Tähtjärv, T. 2020. Kartul. Eesti Taimekasvatuse Instituut 100. Koostaja A. Bender, Jõgeva 2020, lk 87–91.
- Tähtjärv, T., Tamm, S. 2022. Perspektiivsete kartuliaretiste saagikus sõltuvalt aastast. – Agronoomia 2022, lk 118–122.
Allikas Agronoomia 2023 konverentsi kogumik
Tiina Lätt, Triin Saue, Terje Tähtjärv, Maaelu Teadmuskeskus
