Teadlikkust tugevast nõuandeteenusest põllumajandusettevõtjatele ja võimalusi seda pakkuda tuleb suurendada, sest see aitab hoida ettevõtjaid maal elujõulistena ning lükata tagant regionaalarengut.
Kuidas põllumajanduses tulla toime pidevate muutustega, keskkonnaalaste ja bürokraatlike nõudmistega, ühiskonna ja tarbijate ootustega ning majandusliku tänase päevaga? Mõtted ja küsimused, millest vist ükski põllumajandustootja pole pääsenud. Ja suure tõenäosusega ei pääse kahjuks tulevikuski.
Ei pääsenud neist ka artikli autor enam kui 15 aastat tagasi noore alustava põllumajandusettevõtjana. Tee, mis sa teed, ja proovi, kuidas proovid – kui ise kõike ei tea ja jõua, saab tahtmine paratamatult ühel hetkel otsa. Nii sai ka minul. Aga võib-olla poleks saanud, kui oleks teadnud ja osanud küsida nõu.
Seepärast peakski nõuandeteenus põllumajandusettevõtjatele olema kättesaadavam ja teadlikkus sellest suurem. Nii võib nii mõnigi alustav ettevõtja end maaeluga püsivalt siduda ning juba tegutsevad ettevõtjad oma äri järgmisele tasemele viia.
Nõuandeteenus põllumajandusettevõtjatele on olemas juba aastakümneid, kuid kahjuks ei jõua see sugugi igaüheni. Aastast 1991 on Eestis toiminud põllu- ja maamajanduse nõuandesüsteem, mis aja ja poliitika tahtel on pidevalt muutunud. 1. juunil 2023 sai Maaelu Teadmuskeskus (METK) volitused nõuandeteenistuse tugistruktuuride ülevõtmiseks ning 2024. aastast on põllumajandustootjatel võimalik kasutada toetatud nõuandeteenust vastavalt nõuandeteenuse osutamise toetusele määrusele.
2024. aasta lõpu seisuga oli METKi koordineeritavas nõuandesüsteemis 69 konsulenti ja nõustajat, kes andsid nõuandetoetust kasutades nõu enam kui 700 kliendile taime- ja loomakasvatuse, mahepõllumajanduse, maamajanduse ja metsanduse valdkonnas. Arvestades, et statistikaameti andmetel oli Eestis 2023. aastal 10 700 põllumajandustootjat, sai toetatud nõuannet umbes iga viieteistkümnes põllumajandustootja.
Hea nõu on olemas ja seda tuleb juurde
Eelmainitud 69 konsulenti ja nõustajat (nimekirja leiab METKi kodulehelt ), kellel on õigus anda toetatud nõu, on oma valdkonda hästi tundvad spetsialistid, kelle pädevust valdkonnas toimetamiseks on hinnanud vastav komisjon ning kes nõustajate nimekirjaga liitudes on võtnud ka kohustuse end pidevalt täiendada ja arendada.
Põllumajandustootjatega suheldes jääb tihti kõlama mõte, et enim usaldatakse teise tootja kogemust – praktikat, mis on päriselt kellegi tegevuses ennast õigustanud. Ka siinkohal on abiks nõustajad, sest pidev töö „põllul” on andnud hea ülevaate põllumajandustootjate toimimisest, praktikatest ja katsetustest ning saadud kogemuste omavahel jagamine annab võimaluse anda veel paremini toimivat nõuannet.
Möödunud aastal alustasime METKis nõustajate järelkasvuprogrammi, millega on liitunud 25 uut hakkajat nõustajat. Nende enam kui pooleaastane koolitusprogramm lõpeb suve hakul. Programmis osalejatele on toeks ja mentoriks juba toimetavad nõustajad.
Jah, peame tunnistama, et nõuandesüsteemi nähtavus ei ole läbi ajaloo alati olnud just kõige parem. Nõuandesüsteemi on lausa võrreldud lumeinimesega, kellest küll räägitakse, aga keda keegi pole näinud. Ka enda kogemusest lähtuvalt: kui oleks teadnud ja kui oleks osanud küsida nõu juba alustajana äriplaani kirjutades või hiljem söödaratsioone kokku pannes.
Vaadates tagasi möödunud aastale ja enam kui 700-le nõustatud kliendile, tuleb tunnistada, et lumeinimene on olemas, aga kõik ei ole teda veel näinud.
Kuidas leida nõustamise raha
Käimasolevaks toetusperioodiks on nõuandeteenuse osutamiseks raha ette nähtud kuus miljonit eurot. Veidi enam kui miljon on juba kasutatud. Selge on, et sellest rahast kõigi ligi 11 000 tootja nõustamiseks ei jätku ning järjest kasvav vajadus nõustamise järele seab ka üha suuremaid ootusi eelarvele – kas, kellele ja kui palju toetatud nõuannet on vaja. Või kust leida raha juurde tingimustes, kus nõustamine on järjest vajalikum, sest nõudmised ja ootused põllumajandustootjale on järjest suuremad.
Võib-olla ei ole nõustamissüsteem siiski päris lumeinimene. Usun, et tegu on usina mesilasperega, kes toimetab iga päev taustal, kes iga lennuga tolmeldab ja loob väärtust, andes head nõu, ja kelle olemasolust saame aru alles siis, kui teda enam ei ole. Omaette küsimuseks jääb, kuidas jõuda igale õiele. Siinkohal oleks abiks riigipoolse rahastuse suurendamine, millele just praegu, enne järgmise aasta riigieelarve arutelude algust on õige mõelda.
Allikas: Maaelu. Leho Leis, Maaelu Teadmuskeskus.
