Mulla hindamise käsiraamat avaldati rahvusvahelisel mullapäeval, 5. detsembril 2025 SOB4ES projekti poolt (Soil Health Assessment and Re-Evaluation (SHARE) Protocols Handbook). Käsiraamat on põhjalik juhend, mille eesmärk on ühtlustada mulla tervise seiret kogu Euroopas. Käsiraamat pakub standardiseeritud, praktilisi ja teaduslikult valideeritud protokolle mulla füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste omaduste hindamiseks.
Miks on see juhend oluline?
Terved mullad on toidutootmise, puhta vee, süsiniku salvestamise ja kliimamuutustega toimetuleku aluseks. Nende elutähtsate loodusvarade mõistmiseks ja kaitsmiseks on vajalik regulaarne ja süstemaatiline seire. Käsiraamatu kasutuselevõtt aitab tugevdada ühiseid teadmisi muldade kohta ja parandada otsustusprotsesse.
Käsiraamat toetab ka EL-i vastuvõetud mulla seire direktiivi (EU Soil Monitoring Directive) ning panustab laiematesse keskkonnaeesmärkidesse, nagu EL-i Mullamissioon (EU Soil Mission) ja Euroopa Roheline Kokkulepe (European Green Deal). Need standardiseeritud protokollid mulla tervise hindamisel võimaldavad esimest korda luua võrreldavaid andmekogumeid erinevates ökosüsteemides.
SHARE käsiraamat ühendab meetodid mulla struktuuri ja keemia hindamiseks uuenduslike lähenemisviisidega elurikkuse seirele. See hõlmab makrofaunat (nagu vihmaussid ja mardikad), mesofaunat (nagu lestad ja hooghännad) ning mikrofaunat ja mikroobikogukondi. Makrofauna esinemine ja mitmekesisus on sageli usaldusväärsed näitajad mulla seisundist ja majandamise mõjust.
Tehnikad on teaduslikult valideeritud ja neid on põhjalikult testitud suures ulatuses üheksas Euroopa pedoklimaatilises piirkonnas. Käsiraamatus esitatud protokollid on kavandatud töötama erinevat tüüpi maakasutusaladel, alates põllumajandusmaast ja metsadest kuni rohumaade ja aedadeni.
Käsiraamat sisaldab peatükke mulla seire planeerimise, proovivõtukohtade valiku, mulla füüsikalis-keemilise proovivõtu ja elurikkuse mõõtmise kohta.
Kommentaare ja soovitusi protokollide kohta saab saata e-posti teel aadressile SOB4ESprotocols@nioo.knaw.nl.
Tähtsad punktid metoodikast
Käsiraamat rõhutab, et mulla seire peab olema hoolikalt planeeritud, arvestades proovivõtukohti (mis peaksid kajastama maakasutuse tüüpe, majandamise intensiivsust ja pedoklimaatilisi tsoone). Soovitatav proovivõtu sügavus on tavaliselt mineraalse mulla ülemine 10 cm, kuna enamik mulla elurikkusest asub seal.
Mõned olulised seireparameetrid ja meetodid hõlmavad:
- Füüsikalis-keemilised omadused: mõõdetakse näiteks mahutihedust, veesisaldust ja mulla pH-d.
- Makrofauna proovivõtt: tavaliselt sorteeritakse käsitsi 25 cm x 25 cm ja 20 cm sügavusest proovikaevandist.
- Mikroobide kogukonnad (eDNA): kasutatakse eDNA tehnikaid, mis võimaldavad iseloomustada baktereid, seeni ja algloomi. Molekulaarse sekveneerimise abil saab määrata mikroobide suhtelise arvukuse ja proportsioonid.
- Mesofauna/mikrofauna: lestade ja hooghännaliste puhul kasutatakse kuivekstraheerimist Berlese-Tullgreni lehtrite abil, samal ajal kui nematoodide ja enkhütrasiidide (potussid) puhul kasutatakse niisket ekstraktsiooni Baermanni lehtrite või samaväärse meetodiga.
Käsiraamat pakub ka valemeid ja üksikasjalikke juhiseid kogutud andmete teisendamiseks tiheduseks ja biomassiks, mis võimaldab võrrelda erinevaid elustikurühmi ja majandamisviise.
Allikas: SOB4ES-i veebileht.
