Kassari lahes Väinameres peitub unikaalne punavetikate kooslus, mis kasvab mereveega üle ujutatud liivamadalatel. Punavetikad mängivad olulist rolli ökosüsteemi elurikkuse suurendamisel, toimides substraadina epifüütsetele vetikatele, pakkudes elupaika taimestikulembestele selgrootutele ja olles räimele oluline kudesubstraat. Punavetikat kasutatakse ka kosmeetikatoodetes, farmaatsiatööstuses ja laborites ning muudab eriliseks Kalevi kompveki „Tiina“. Kui see rikkalik kooslus kaoks, jääks Kassari lahe keskosa praktiliselt taimestikuvabaks. Punavetika varude seisundit hinnatakse regulaarselt, et jätkata nende säästlikku kasutamist.
Punavetikate ja agari kasutusvõimalused on mitmekesised
Kassari lahe ainulaadne punavetikate kooslus koosneb peamiselt kahest liigist – Furcellaria lumbricalis ja Coccotylus truncatus. Lahe erilisus on seotud sellega, et Furcellaria lumbricalis ehk agarik on ainus töönduslikult kasutatav vetikaliik Läänemeres. Alates 1950ndatest on agarikku kogutud Kassari lahest traalpüügi ja tormiheidiste abil. Kassari lahes on punavetika katvus üsna suur, kuid püüda lubatakse vaid limiteeritud aladelt.
Agarik võib kasvada alates meetri sügavusest ja kuni paarikümne meetri sügavuseni välja ning kinnitub kõval merepõhjal näiteks põisadrule. Lahtine agariku vorm kasvab Väinameres, kus merepõhi on pehmem.
Agarik sisaldab muuhulgas punakat pigmenti fükoerütriini. Tallinna Ülikoolis läbi viidud uuringud (2014–2020) näitasid, et fükoerütriini sisaldus F. lumbricalis biomassis on kuni 0,6% kuivamassist, mida on võimalik suures mahus vetikast ka ekstraheerida. Saadud pigment pakub looduslikku ja tervislikku alternatiivi toidutööstuses sünteetilistele värvainetele toiduainetööstuses.
Punavetikast toodetakse ka furtsellaraani, mis annab marmelaadi-, sefiiri- ja piimatoodetele tekstuuri. Lisaks leidub seda kosmeetikas nahahooldustoodetes ning farmaatsiatööstuses, kus hinnatakse selle geelistuvaid omadusi. Agarikku kasutatakse laborites kultiveerimiskeskkonnana mikrobioloogilistes uuringutes, panustades olulisel määral teadustöösse. Punavetikas on potentsiaalselt väärtuslik koostisosa ka väetistes ja kasvupottides.
Kuna huvi agariku järele kasvab, on oluline hinnata varude seisundit ja jätkata nende säästlikku kasutamist. Selleks uuriti vetikavaru paiknemist ja biomassi Kassari lahes. Lisaks traditsioonilistele meetoditele, nagu biomassiproovide analüüs ja sukeldujate vaatlused agariku kasvukohas, kasutati ka videomeetodit levikumustrite ehk katvuse määramiseks.
- 2023. aastal hõlmas kinnitumata punavetikakooslus umbes 145 km² ala kogubiomassiga 131 000 tonni.
- Leviku piir Soela väina piirkonnas nihkus 1,3 km ida poole võrreldes 2020. aastaga.
- Kassari lahe punavetika keskmine üldkatvus oli 74%, kusjuures 19 seirejaamas oli see isegi 100%.
- Vetikakihi keskmine paksus oli 5,2 cm ja traalimise tagajärjel tekkinud vetikavalle ei tuvastatud.
- Punavetikakoosluse keskmine biomass langes kogu võrdlusseireperioodi (2009 – 2023) madalaimale tasemele – 902 g/m².
- Agariku osakaal koosluses langes võrreldes 2021. aastaga, jäädes alla 90%. Samal ajal tõusis C. truncatus osakaal üle 20% ja muude liikide osakaal 18%-ni. Tööndusliku vetikamassi, kus agariku osakaal oli ≥70%, leiti 12 seirejaamas.
- Töönduslikuks väljapüügi kriteeriumitele vastav vetikamass, kus agariku osakaal on ≥70% ning vetikakoosluse üldkatvus 100% määrati 2023. a ainult 12st jaamast.
- KPE püügialade vahel leiti märkimisväärseid erinevusi bioloogilistes näitajates, mille alusel hinnatakse sobivust töönduslikuks väljapüügiks, s.o koosluse üldkatvuses ja agariku osakaalus koosluses.
- Soovitatav väljapüügilimiit 2024-2025. aastaks on 2000 tonni märgkaalus.
Loe lisaks:
- Uuringut “Kassari lahe tööndusliku punavetikavaru uuring 2023. aastal“.
- Punavetikast toodetud lisaainete ja tootmisjääkide nõudlus kasvab. Kuna loodus ei jõua inimeste vajadustele järgi, on vaja hakata punavetikaid ise kasvatama:
- Intensiivse kultiveerimistehnoloogia välja töötamine, katsetamine ja evalveerimine agariku furcellaria lumbricalis kinnitumata vormi kasvatamiseks
- Kõrgpuhta punase pigmendi fükoerütriini eraldamiseks perspektiivse vetikaliigi ceramium tenuicorne kasvatamistehnoloogia väljatöötamine
Allikas: Kassari lahe tööndusliku punavetikavaru uuring 2023. aastal. Autor: Manuela Kollom, METK
