21.–22. jaanuaril 2026 toimus Tallinnas, Kultuurikatlas järjekordne taastavale põllumajandusele keskenduv Northern Roots foorum-konverents.
Sündmus tõi kokku rohkelt põllumajandustootjaid ja -ettevõtjaid Eestist ja kaugemalt. Sündmuse avas regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras, kes rõhutas taastava põllumajanduse rolli tänapäeva globaalsetele väljakutsetele lahenduste pakkujana.
Minister tõi esile terve mulla olulisuse toidutootmise ja toidujulgeoleku seisukohalt ning märkis, et taastav põllumajandus aitab hoida ja parandada põllumuldade seisundit. Minister seostas teemat ka Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika tulevikuga ning Mulladirektiivi rakendamisega, mille ettevalmistamisel pakub taastav põllumajandus praktilisi lahendusi. Toimub põlvkonnavahetus – taastav põllumajandus kõnetab mitmeid nooremaid tootjaid, kellest nii mõnedki on selle abil saavutanud ka majanduslikku edu. Samas rõhutas minister vajadust kohandada praktikaid Eesti oludele ning lähtuda teaduspõhisusest. Minister näeb foorumi selge eesmärgina kogemuste jagamist ja võrgustumist, aidates kaasa taastava põllumajanduse laiemale levikule nii Eestis kui ka Euroopas laiemalt.
Foorumi käigus toimusid paralleelselt mitmed ettekanded, paneelid, töötuba, võrgustusüritused. Alljärgnevas valik ülevaatlikke kokkuvõtteid nendest, millest ka maaeluvõrgustiku esindaja osa sai.
1. päeva peaesineja: Sarah Singla (Prantsusmaa)
Foorumi esimese päeva peaesinejaks oli Lõuna-Prantsusmaalt pärit põllumajandustootja ja koolitaja Sarah Singla, kes on ligi 100 hektaril rakendanud taastava põllumajanduse praktikaid 1980. aastast alates. Oma ettekandes rõhutas ta, et hoolimata praktikate mitmekesisusest peab põllumajandustootmise keskmes olema siiski majanduslik tasuvus. Taastava põllumajanduse vajalikkus tuleneb tänastest probleemidest – hoolimata järjest arvukamatest sisenditest ja nende kogustest on saagikus stagneerunud, tootmiskulud järjest kerkivad, keskkonnasaaste suureneb, bioloogiline mitmekesisus väheneb, kliimamuutused jm.
Sarah tutvustas mitmeid teadusuuringuid, mis näitavad kündmisvabade ja minimeeritud mullaharimispraktikate eeliseid eelkõige tuule- ja vee-erosiooni vähendamisel ning mulla struktuuri ja toitainete säilimisel. Ta rõhutas mulla orgaanilise aine suurendamise ja mulla mikrobioloogia tähtsust, mille heaks toimimiseks on hädavajalik just kaetud muld.
Kattekultuuride/vahekultuuride kasutamine on oluline praktika, mis aitab säilitada niiskust, parandada mullatervist, toetada kliimamuutustega kohanemist ning vähendada sisendite vajadust. Põhjalikult käsitleti kattekultuuride ja otsekülvi rakendamist, rõhutades, et otsekülv sobib vaid heas seisukorras muldadele ning edu eelduseks on kindlasti just agronoomilised teadmised ja kohalikest oludest lähtumine.
Kattekultuurid pakuvad mitmeid hüvesid – alates erosiooni ennetamisest ja umbrohutõrjest kuni bioloogilise mitmekesisuse ja mulla orgaanilise aine tõstmiseni. Praktika valimisel peab tootjal olema selge eesmärk. Sarah rõhutas loomade rolli olulisust taastavas põllumajanduses: karjatamine toetab mulla mikrobioloogiat ja jäljendab looduslikke protsesse. Tootja rääkis põgusalt ka agrometsandusest kui elurikkuse suurendajast ning mullaseisundi parandajast.
Ettekande lõpetuseks toonitas esineja, et taastava põllumajanduse laiem eesmärk on inimeste ja keskkonna heaolu, sh on edu aluseks lihtsate sammudega alustamine, teadmiste omandamine, mulla tundmaõppimine ja loomulikult positiivne hoiak!
Karjatamispraktikad: Simon Goodall (Argentiina, Itaalia)
Argentiina juurtega holistilise majandamise ekspert Simon tutvustas oma kogemustele tuginedes karjatamisplaani koostamise põhimõtteid. Simon on töötanud väga suurtes põllumajandusettevõtetes Argentiinas, Uus-Meremaal ja mujal ning tegutseb täna Põhja-Itaalias, kus tegeleb põllumajandusettevõtete kaardistamise, planeerimise, mulla tervise ja tootlikkuse hindamise ning tootjate nõustamise ja koolitamisega.
Ettekande keskmes oli arusaam, et edukas karjatamine peab jäljendama looduses toimuvaid protsesse. Simon rõhutas loomade loomulikku käitumist – tihedalt koos liikumist ja piisava taastumisajaga karjatamisalade olulisust. Eeltoodud põhimõtetest portsjonkarjatamine lähtubki. Karjatamist tuleb korraldada nii, et toetatud oleksid neli ökosüsteemi põhiprotsessi: veeringe, loomade abil toimuv toitaine ringe, bioloogiline mitmekesisus ning energiatsükkel ehk fotosüntees. Vältida tuleb ülekarjatamist ja sellega kaasnevaid negatiivseid mõjusid nii rohumaadele, mullale kui ka loomade tervisele.
Karjatamisega ei toideta ainult loomi, vaid ka mulda, mis on taastava põllumajanduse seisukohalt keskse tähtsusega. Bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks soovitas esineja karjatada võimalusel erinevaid looma- ja linnuliike ning jälgida rohumaade seisundi hindamisel eelkõige selle konkreetse piirkonna indikaatorliike. Karjatamist tuleb kohandada vastavalt nende seisundile. Simon rõhutas, et karjatamist tuleb planeerida eelkõige vaatluste, mitte kalendri järgi. Loomi ei tohi viia samale alale enne, kui taimestik on täielikult taastunud, sh peaks siiski olema oma otsustes paindlik. Tõhusa süsteemi eelduseks on kõigi konkreetse tootmisega seotud asjaosaliste kaasamine ja ühtne arusaam kokkulepitud põhimõtetest. Parimaks töövahendiks on lihtne, kogu vajalikku infot koondav ja paberile vormistatud karjatamisplaan, mida kõik asjaosalised ka kindlasti järgiksid.
Ettekande lõpetuseks toonitas Simon, et holistiline karjatamissüsteem peaks olema võimalikult lihtne, kulutõhus ja paindlik, eelistada tuleks liigutatavaid karjaaedu ning toetuda nii looduse toimimisele kui ka tegevuste majanduslikule tasuvusele.
Künnivaba harimine, otsekülv praktikas: Andrew Howard (Inglismaa)
Kagu-Inglismaal tegutsev põllumajandustootja Andrew rõhutas oma ettekandes samuti kohalike olude tundmise ja arvestamise olulisust. Tema piirkonna klimaatilised ja mullastikutingimused erinevad oluliselt Eesti omadest ning seetõttu ei ole kõik praktikad ülekantavad. Alates 2007. aastast on ta järk-järgult liikunud minimeeritud mullaharimise ja otsekülvi suunas, mida on rakendanud tänaseks ligi 20 aastat. Peamisteks kultuurideks on talinisu ja kaunviljad. Suurimaks väljakutseks peab ta järjest ettearvamatumat ja ekstreemsemat ilmastikku, mis muudab tootmise ebastabiilseks. Näiteks 2025. aasta oli tema jaoks erakordselt keeruline tootmisaasta, mida iseloomustasid väga suures hulgas sademeid, külvide märkimisväärne hilinemine ja pikalt katmata jäänud põllumullad. Tootja tutvustas oma erinevaid mullaharimis- ja külviseadmeid, rõhutades, et probleem ei ole väga tihti mitte seadmetes vaid nende sobimatuses konkreetsete tingimuste või eesmärkidega.
Ettekandes käsitleti ka vahekultuuride kasvatamist ja karjatamiskoostööd lambakasvatajatega. Põllumaade nälkjaprobleem on olnud farmis märkimisväärne, kuid taastava põllumajanduse praktikate ja lammaste karjatamisega on see ajas vähenenud. Kündmisest loobumisel on umbrohtumuski aja jooksul pigem vähenenud. Väetamise osas pooldab Andrew lihtsaid lahendusi, tuginedes mullaanalüüsidele ning kombineerides vajadusel mineraalväetisi mulla mikrobioloogiat toetavate preparaatidega. Ta on katsetanud omavalmistatud komposti ning vedelaid ekstrakte, biostimulante. Kuigi süva-analüüsid ei ole alati näidanud selgeid erinevusi võrreldes tavapraktikatega, on biostimulantide kasutamine avaldanud lõpuks siiski positiivset mõju just saagile. Tulemused võivad aastati ja põlluti olla väga erinevad ning lahendused ei ole must-valged.
Andrew arvates on põllumajanduslik tootmine muutumas ilmastiku-ekstreemsuste tõttu ajas järjest keerulisemaks. Temagi tõdes, et taastava põllumajanduse praktikad aitavad suurenenud riskidega paremini toime tulla.
Süsinikukrediitide teemal jäi ta kriitiliseks: hiljuti selgusid tema tootmisega seotud tulemused, mis ei vastanud kuidagi tema isiklikele ootustele. Hoolimata pikaajalisest heast ja loodussõbralikust majandamisest oli satelliidipõhise hinnangu järgi tema põldudel seotud süsiniku kogus ülimadal. Saadud tulemus seab küsimärgi alla selliste skeemide majandusliku mõttekuse, eriti tootjate puhul, kelle mullad ja nende majandamine on juba aastaid keskkonda toetav.
Taimetervise paneelarutelu: Alar Astover (EMÜ teadlane), Jaan Ahlberg (Eesti põllumajandustootja), Kaire Loit (EMÜ teadlane)
Arutelus tõdeti, et Eestis puudub piisav ajalooline võrdlusandmestik mulla mikrobioloogia kohta, mistõttu on taastava põllumajanduse praktikate selget mõju ka keeruline üheselt hinnata. Niisamuti raskendab baasandmete puudumine ka konkreetsete põldude tasandil järelduste tegemist. Eesti tootjad viivad iseseisvalt läbi arvukaid põllukatseid, mille eesmärk on parandada mullaseisundit ja saagikust, kuid see nõuab märkimisväärseid teadmiseid, ressursse ja aega. Üksikute praktikate rakendamine ei lahenda kompleksseid probleeme.
Maaülikooli teadlased rõhutasid, et taastava põllumajanduse praktikatele üleminekul tuleb arvestada paljude teguritega, sealhulgas eelkultuuride, põllu seisundi, haiguste ja kahjuritega jne. Mitmed laiast maailmast tulevad soovitused pärinevad soojematest ja kuivematest piirkondadest ega pruugi Eesti niisketesse ja jahedatesse tingimustesse sobida. Samas tõi tootja välja, et näiteks kündmisvabade praktikate kasutamisel ei ole tema oma põldudel ulatuslikku haiguste levikut täheldatud. Lisaks on teravilja sordisegude kasutamine aidanud haiguskahjustusi vähendada.
Arutelus käsitleti ka segaviljeluse, kaaskultuuride ja mulla mikrobioloogia teadlikuma juhtimise võimalusi. Teadlaste hinnangul on haiguste ja kahjurite ohjamisel endiselt suurim mõju ikkagi kultuuridel endil ja viljavaheldusel. Praktikate valikul tuleks lähtuda konkreetse põllu probleemidest ning teha teadlikke otsuseid nii preparaatide, kasutusaja kui koguste osas. Põllu ja kultuuride visuaalne hindamine ja mullaanalüüside tulemused on olulised, kuid mullateaduses on endiselt palju vastamata küsimusi. Enne kui alustada ulatuslike mikro-uuringutega, tuleks endale mulla baasteadmised selgeks teha.
Paneelis rõhutati ka teadus- ja tootmiskatsete erinevust: väikestel katselappidel saadud tulemused ei pruugi suurtel tootmispõldudel samu tulemusi anda. Just seetõttu on väga oluline tihedam koostöö teadlaste ja tootjate vahel, et tulemusi koos analüüsida ja ka ühiskonda rohkem harida. Oluline on arvesse võtta Eesti mullastiku suurt mitmekesisust ja põldude ajalugu ning ennatlikke üldistusi vältida.
Lõpetuseks märkis paneelis osalenud tootja, et Euroopa Liidu „Talust taldrikule“ strateegia ja pestitsiidide vähendamise eesmärgid temas küll hirmu pole tekitanud, kuna suund pestitsiidide mõistlikuma kasutamise poole on juba otsustavalt võetud. Samas tõstatas ta ka küsimuse, et mis taastava põllumajanduse kontekstis üldse võiks olla „pestitsiidide“ kasutamine? Kas viljavaheldust ja looduslike mullaparandajate kasutamist võiks samuti selleks nimetada... ja kas selles kontekstis tuleks ka neid praktikaid tulevikus hoopis vähendada?
2. päeva peaesineja: Erwin Westers (Holland)
Hollandi kartulitootja Erwin järgib juba üle 20 aasta biodünaamilise ja taastava põllumajanduse praktikaid, keskendudes mullatervisele, multsimisele ja holistilisele/terviklikule majandamisele. Tootja kasvatab peamiselt seemnekartulit ning kasutab multšimiseks liblikõieliste ja kõrreliste segu. Multsimine on vajalik mullaniiskuse säilitamiseks, haiguste ja kahjurite vähendamiseks ning saagikuse ja mugulate tervise parandamiseks. Tootja on täheldanud, et multsimine võib anda koguni 20–25% suurema saagi ja 30–70% tervemad mugulaid. Tootja toonitas hoolika planeerimise, multši värskuse ning õige C:N suhte olulisust.
Taimemahla laboriuuringud annavad tulemuste analüüsimiseks ning otsuste tegemiseks talle üliolulist infot. Ettevõttes rakendatakse 4-aastast külvikorda: kartul kasvab samal maal iga 4 aasta tagant. Multši kasutatakse ka teiste köögiviljaseemnete kasvatamisel.
Koostöö teadlastega on ülioluline! Erwin on ka Hollandi Taastava Põllumajanduse Liidu algataja, mille kaudu pakutakse kogemusvahetust ja koolitusi. Hollandi taastava põlluamajanduse trende ja arengut järgides on selgelt tunda, et see on huvipakkuv järjest enamatele ning tänaste tavapõllumajanduse praktikatega võrreldes tulevikukindlam lahendus.
Töötuba: kuidas kavandada ja läbi viia põllukatseid ettevõttes
Töötuba ja tööd väikestes gruppides modereerisid Tartu Ülikooli mullastikuteadlased. Teadlased rõhutasid oma sissejuhatavas ettekandes, et põllukatsete läbiviimisel tuleb arvestada kohalike tingimuste, eesmärkide ja kontekstiga ning hoida katse lihtsana, kasutada hooliaklt läbimõeldud korduseid ja põllul toimuv ka hoolikalt dokumenteerida. Vältida tuleks liigset juhuslikkust ning mitte teha kiireid järeldusi. Katsete disain peaks arvestama mullastiku, mikrokliima, ajaloolise majandamise ja sademete varieeruvusega, kasutades kaarte, mullaanalüüse ning kontrollalasid. Võimalusel tuleks teostada mitmeaastase aegreaga katseid, analüüsida andmeid tervikuna ning hinnata tulemusi kriitiliselt, sh ka majanduslikku riski ja oma olemasolevat seadmeparki. Tänaste tootjate juures tehtud katsetuste peamised eksimused: korraga liiga paljude muutujatega katsetamine, kontrollalade puudumine või sobimatus ning liiga juhuslik valik.
Väiksemates gruppides toimunud arutelude käigus arutati konkreetsete katsete eesmärke, nt nagu loomade mõju mullale ja taimedele või biostimulantide ja lisandite mõju saagile ja stressitaluvusele jne. Korduvalt kostus, et katsete läbiviimisel vajavad tootjad teadlaste tuge, soodsamaid laborianalüüse, finantstuge ja pikaajalisemaid katseid.
Kokkuvõttes on tootja-teadlase koostöös toimunud katsetuste eesmärk saada usaldusväärsed ja (konkreetses ettevõttes) praktikasse rakendatavaid tulemusi. Oma kogemusi järeldusi tuleks võimalusel jagada ka teiste tootjate, nõustajate ja poliitikakujundajatega.
Leedu ringne toidusüsteem praktikas: Niels Peter Pretzmann (Leedu ja Taani)
Rohkem infot ettevõtja tegemiste kohta leiad Youtubest.
Niels Peter on pärit Taanist, kuid on juba aastaid toimekas (mahe)ettevõtja Leedus, Vilniuse piirkonnas. Ettevõtja järgib jätkusuutliku ja ringse toidusüsteemi põhimõtteid, kus keskmes on kohalikud ressursid, mullatervis, loomade heaolu ja toidu puhtus. Ta rõhutab, et toidu julgeoleku ja vastupidavuse tagamiseks tuleb tarbida võimalikult kohalikku, kasvatada toitu terves mullas ning töödelda see puhtalt ja kvaliteetselt.
Niels on väga toimekas ja alustas aastaid tagasi täiesti tundmatus kohas just HORECA sektoris (nt juhib mitut restorani, pagarikoda, veinibaar, hotelli jne). Järk-järgult liikus ta ka tooraine tootmise, põllumajanduse poole, eesmärgiks luua läbipaistev, lühikese tarneahelaga ja toidu kvaliteeti hindav süsteem. Täna majandab ta 680 ha põllumajandusmaal, sh u 50 ha bioloogilise mitmekesisuse tagamiseks mõeldud ala. Kasvatab veiseid, lambaid ja munakanu. Karjatamine ja talvesööda tootmine on hoolikalt läbi mõeldud. Lisaks valmistab 30–40 erinevat köögivilja ja muid tooteid (nt fermenteeritud köögiviljad, joogid, majonees jt) ning järgib oma kõigis eri ettevõtetes ja üksustes ringset majandusmudelit. Ühe ettevõtte tootmisjäägid on teiste toodete valmistamisel sisendiks ehk väärtuslikuks ressursiks. Näiteks on tema Vilniuses asuv vertikaalne aiandusüksus kujunenud tänaseks Euroopa suurimaks. Seal kasvatatakse idandeid, pisirohet ja isegi lehmasööta. Saaduseid eksporditakse ka Kopenhaageni turule.
Ettevõtja rõhutab, et mahetootmise üleminek on pikk protsess, mis vajab kannatust. Üleminekut alustades ei tohiks ehmuda tugevast tagasilöögist. Kuigi tema alustas üleminekut kogu põllumajandusmaaga korraga, ei soovitaks ta täna nii suurt riski uutele tulijatele. Alustada tuleks väikeste maatükkide kaupa. Esimesed saagid võivad olla ebastabiilsed, kuid pikaajaline jätkusuutlik majandamine toob normaalsed saagid tagasi. Tänaseks on tootjal ka oma loomade tapamaja, milles pakutakse ka teenust teistele ümbruskonna loomakasvatajatele. See vähendab loomade transpordi-stressi ja parandab liha kvaliteeti. Lisaks arendatakse uut lao- ja logistikaüksust ning IT-lahendusi, et liikuda edasi "B2B" ja tulevikus ka "B2C" turundamisele.
Tootja üldpõhimõte on, et kogu toidusüsteem peaks olema mitmekesine, tulus ja jätkusuutlik. Soov on vähendada sõltuvust suurtest kooperatiividest, järgides pigem väikeste ja omapäraste elujõuliste ettevõtete mudelit nagu nt Prantsusmaal ja Hispaanias. Oluline on koostöö tootjate, teadlaste ja tarbijatega ning kindlasti tarneahela võimalikult suur läbipaistvus, kohalikele tingimustele kohandatud tootmise arendamine ning usaldusväärsus.
- 2026. a Northern Roots Foorumi esinejad ja päevakava Northern Roots Kodulehelt.
- Vaata foorumi pilte Northern Roots FB lehel
Allikas: Karme Petrutis, METK maaeluvõrgustiku teenistus
