Põllukultuuridel kasutatakse kasvuperioodil üsna palju erinevaid pestitsiide ja väetisi, et kaitsta taimi haigustekitajate eest, soodustada taimede paremat kasvu ja arengut. Kui palju kemikaalide jääke jõuab läbi köögi-, puu- ja teraviljade ning marjade inimese toidulauale?
Põllukultuuride kasvatamisel on oluline kaitsta kasvavat taime ja tema keskkonda nii, et saak oleks võimalikult suur ja inimese toidulauale jõuaks kvaliteetne toode. Eesti keskkonnanõuded on konkreetsed ja karmid – kui järgitakse taimekaitsevahendite kasutamise nõudeid, siis selline tegevus ei ole isegi põllu läheduses elavatele ja viibivatele inimestele ohtlik. Põllumajanduses kasutatavad taimekaitsevahendid lagunevad looduses kiiresti. Nende kasutamiseks on olemas täpsed juhised, millise aja jooksul võib pritsimisjärgselt põllule minna ja millal on jäägid kadunud, et saaki koristada. Tänu sellele ei jõua Eesti inimeste toidulauale pestitsiide ohtlikkus koguses.
Milliseid pestitsiide meil kasutatakse?
Suurima osa moodustavad Eesti turul levivatest taimekaitsevahenditest herbitsiidid ehk umbrohutõrjevahendid (68%), seejärel fungitsiidid ehk haigustõrjevahendid (17%), kasvuregulaatorid (13%) ning insektitsiidid ehk putukatõrjevahendid (1%). Kemikaale kantakse taimedele pulbrina tolmutades, vedelikena piserdades, samuti suitsuna ja vaagniisutuse abil.
Nii Eesti kui ka paljude teiste Euroopa Liidu liikmesriikide uuringutest selgub, et fungitsiidide jääke leitakse kõige sagedamini õuntest ja maasikatest. Õunte puhul on nendeks kaptaan, ditiokarbamaadid, boskaliid ning maasikate puhul küprodiniil, boskaliid, fludioksoniil, bupirimaat ja difenokonasool (Tabel 1). Tihti tuvastatakse proovides kõige enam boskaliidi jääke. See kemikaali jääk kuulub fungitsiidide koostisesse, millega tõrjutakse haigusi nii teraviljadel, rapsil kui ka maasikatel, aedviljadel ja õuntel. Kahel viimasel aastal on leitud kõige enam pestitsiidide jääke õunal, greibil, sidrunil, maasikal ja spinatil.
Põllu- ja aiakultuuridel on leitud ka mitme erineva taimekaitsevahendi jääke. See tuleneb sellest, et ühel kultuuril kasutatakse erinevaid kemikaale ühe ja sama kahjuri vastu. Nii välditakse seda, et kahjurile enam pestitsiid ei mõjuks ehk ta ei muutuks aine suhtes resistentseks. Kemikaalide jäägid võivad lõpp produkti jõuda ka läbi pinnase eelmiste pritsimiste tõttu, samuti ka naaberpõllult või erinevate tootepartiide segamisel tarneahela eri järkudes.
Toiduainete ülevaade ehk mida osta, mida mitte?
Eelmise aasta uuringutest selgub, et nii Eesti kui ka Euroopa toidus ei ole pestitsiidide toimeainete jääke või leidub neid alla piirnormi. See tähendab seda, et isegi kui õunapartiilt leitakse ühe või mitme kemikaali jäägid, ja need on alla Euroopa Liidus kehtestatud piirnormi, siis loetakse need nõuetekohasteks ning saadetakse poodidesse. Eesti inimeste lemmiktoodetest, sh. maasikas, kartul, porgand, kurk, küüslauk ja nisutera võetud 2022. aasta proovidest oli nõuetele mittevastavaid proove kokku 2%. See on 3% vähem kui 2021. aastal.
Põllumajandus- ja Toiduameti poolt 2022. aastal läbi viidud järelevalve tunnistas meie enda õunad ohututeks, seevastu Poola õuntes leidub pisut rohkem jääke ja vahest harva võib leida ka Euroopas keelatud aineid. Seekord tunnistati Itaalia Golden Delicios õunapartii sobimatuks ja Eesti edasimüüja ei tohiks neid müügilettidele lubada.
Maasikate ja vaarikate puhul võib eelistada ikka Eestimaa toodangut, sest nii Kreeka kui ka Hispaania marjades leidub rohkem jääke, k.a. EL-is heaks kiitmata taimekaitsevahendite koostisosasid. Siinkohal peab mainima, et kuigi jääke tuvastati, oli neid alla piirnormi ja ilusad suured punased Vahemereriikide marjad jäid meie inimestele maiustamiseks.
Kui kuulda nime „Hispaania“, siis see ei tähenda, et kõik sealsed tooted oleksid tervisele kahjulikest kemikaalidest pungil, sest sealt tarnitud virsikud on meie turul hea kvaliteediga. Järgmisel kohal on Itaalia ja seejärel Tšiili virsikud. Samas, kui testida viite Hispaania mandariinipartiid, võib sealt leida mitte ühtegi kuni kuus jääki ühes proovis, kuigi kõik on esindatud alla piirnormi. Türgi greipidest leiti suisa 14 taimekaitsevahendi jääki, mis kujutab inimese tervisele potentsiaalselt ohtu ja selline partii tuleb müügist eemaldada.
Viinamarjaveinides leiab tihtilugu alla piirnormi fungitsiidide (boskaliid, fluopüraam, tebukonasool) ja herbitsiidide (glüfosaat) jääke. Ühest veinist on leitud isegi 10 kuni 12 taimekaitsevahendi jääki. Vähesed veinid on täiesti puhtad ja keeruline on konkreetse riigi tooteid soovitada. 2022. aasta analüüsis olid puhtad mõned Hispaania, Austraalia ja Lõuna-Aafrika proovid. Viinamarjad on üsna tundlikud taimed ja analüüsist oli näha, et kõige rohkem pritsitakse maailma eri piirkondades kasvatatavat Cabernet Sauvignon viinamarja sorti. Viinapuid kimbutab kõige rohkem lehtedel tekkiv viinapuu-jahukaste ja mitmed teised puitu kahjustavad seenhaigused.
Eesti ja Soome aedsalatis ei ole leitud ühegi pestitsiidi jääki. Samas Itaalia ja Hispaania aedsalatist leiab neid küll, kuid nende kogus jääb alla piirnormi. Samuti võib julgelt erinevate riikide peakapsaid osta. Spinatiga on teised lood, kuna selle taime kasvatamine on keerulisem ja enamuses Itaaliast tulevates partiides olid jäägid. Spinati kaks partiid ületasid lausa lubatud normi. Tarbijale tähendab see seda, et ka tema salati sisse võivad sattuda tervisele ohtlikud spinatilehed, sest iga kord ei jõuta neid partiisid lettidelt eemaldada. Ametlik käik näeb ette, et kui rikkumine tuvastatakse, esitatakse tootjale rikkumisteade.
Tavaliselt on Hispaania tomat igal aastaajal soodsaima hinnaga ja jõuab, kas mitte ühegi, kahe või kuue alla piirnormi kemikaalijäägiga tarbija ostukotti. Võimalusel võiks osta puhtaid Eesti tomateid. Nii Leedu, Soome, Eesti kui ka Hispaania päritolu kurki on ohutu tarbida. Samuti võib seda öelda šampinjonide, peetide ning Eesti porgandite ja kaalikate kohta. Eesti kartulit tuleb kõrgelt hinnata, sest 25. proovis ei olnud ühtegi pestitsiidi jääki.
Teravilja kasvatajad on teinud kvaliteetset tööd, sest nii kaer, oder, nisu, rukis kui ka tatar jõuavad enamasti lettidele ilma ühegi kemikaali jäägita ja vaid mõnel üksikul juhul on tuvastatud alla piirnormi jäänud üks kuni kolm jääki. Proove on võetud isegi Eesti piimast ja searasvast, nendesse pole jõudnud ühtegi pestitsiidi koostisosa.
Eesti mahetootjate töökultuuri saab samuti kõrgelt hinnata ja südamerahus nende tooteid osta, sest kõik 76 proovi vastasid nõuetele. Vaid ühest proovist leiti ditiokarbamaadi jälg, mis ei ole küll lubatud, kuid oli alla määramispiiri. Mahetööstuse üks eripära ongi see, et kuigi ise viljeletakse ohtlike kemikaalide vaba kasvatuspraktikaid, võib siiski läbi õhu naaberpõllult pestitsiidide jääke nendeni jõuda.
Üleüldised tulemused on head
Taimekaitsevahendite jääkide uurimustesse ei jõua igal aastal täpselt ühed ja samad toiduained ega tootjad, kuid ettemääratud toiduainete grupid on alati esindatud. 2021. aastal võeti 434 proovi, milles eristati Eesti, EL liikmesriigi ja väljaspool EL riike. 2022. aastal võeti 349 proovi ja eristati kõik riigid ehk ka EL siseste riikide nimed on äranimetatud. Eelviimases uuringus olid oliiviõli ja brokkoli esindatud, viimases mitte. Poelettidel on tuhandeid produkte ja igal inimesel on oma meelistooted. Seetõttu ei ole võimalik väga täpselt öelda, milline toode on ohutu ja milline mitte. Igal juhul võib viimase uuringu kohaselt usaldada mahetooteid, kaalikaid, kurke, Eesti kartuleid ning piima ja searasva. Suur vastutus lasub taimekasvatajatel, et nad põllukultuuride kasvatuse printsiipe ja taimekaitsetööde etiketti rangelt täidaksid. Samuti ametnikel, kes kontrolle läbi viivad.
Heaks märgiks on see, et 2022. aasta tulemused on võrreldes eelneva aastaga paranenud. Nii Eesti omatooted kui ka Euroopasisesed tooted ei põhjusta inimestele terviseriski. Küll aga peab ettevaatlik olema Türgist ja Euroopa Liidust väljastpoolt tulevate kaupadega. Tutvu Eesti seire tulemustega Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehel. Koordineeritud programmi tulemused on kättesaadavad EFSA veebilehel interaktiivsena või EFSA 2021. aasta pestitsiidijääkide aruandest.
Koostaja: Manuela Kollom, METK
Toimetaja: Merlin Haljak, METK
