Mahepõllumajandusega alustamine on samm, mis toob kasu nii loodusele kui ka tarbijale. Mahepõllumajanduse Koostöökogu on koostanud infomaterjali, milles on täpsed juhised ja nõuanded, kuidas alustada mahepõllumajandusliku tootmisega. Materjalis on kirjeldatud etapid taimekasvatuse, loomakasvatuse ja mesinduse valdkondades ning selgitatakse, kuidas täita mahepõllumajanduse nõudeid ja saada tegevusele ametlik tunnustus.
Kuidas täpselt alustada ja mida silmas pidada, et oma toodangut mahedana turustada? Millised on üleminekuaja määrused ja kuidas need ettevõtte tegevust mõjutavad?
Mis on mahepõllumajandus?
Mahepõllumajandus on keskkonnasõbralik ja elurikkust toetav tootmisviis, mis järgib kindlaid põhimõtteid ja nõudeid kogu tarneahela ulatuses. Loomakasvatuses lähtutakse loomade heaolust, taimekasvatuses ei kasutata sünteetilisi väetisi ega taimekaitsevahendeid. Mahepõllumajandust reguleerivad Euroopa Liidu määrused ja Eestis teostab nõuete täitmise järelevalvet Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA).
Enne mahetootmisega alustamist on oluline tutvuda mahetootmise nõuetega, mida selgitab infomaterjal „Mahepõllumajanduse nõuete selgitus tootjale“.
Mahetaimekasvatuse nõuded
Mahetaimekasvatus keskendub looduse ja inimtegevuse tasakaalu leidmisele. Põllul kasutatakse külvikordi, mis sisaldavad liblikõielisi kultuure mulla viljakuse tagamiseks ja kahjurite leviku vältimiseks. Samuti kasutatakse mahepõllumajanduslikku paljundusmaterjali ja keemiliselt töötlemata seemneid. Väetiste valik peab vastama mahetootmise nõuetele ning sünteetilised pestitsiidid ja GMOd on keelatud.
Tootmisprotsesside läbipaistvus ja toodete eristatavus on olulised, et välistada saastumist mittesobivate ainetega.
Maheloomakasvatuse nõuded
Loomade heaolu on maheloomakasvatuses esmatähtis. Loomadele tagatakse piisav liikumisruum, ligipääs karjamaale ja loomulikud pidamistingimused. Loomad söödetakse mahesöödaga ning paljunemisel eelistatakse loomulikku paaritumist. Keelatud on hormoonide ja teiste sünteetiliste ainete kasutamine.
Haiguste ennetamiseks keskendutakse tasakaalustatud toitumisele ja sobivatele pidamistingimustele. Kui loomi tuleb ravida, järgivad tootjad mahetootmise erisusi ravimi kasutamise osas, sh kahekordse keeluaja täitmist. Erandkorras on võimalik tuua mittemaheloomi, kuid ainult kindlaksmääratud tingimustel.
Mahemesinduse nõuded
Mesinduses on looduse ja mesilaste tervise hoidmine äärmiselt oluline. Mesilased peavad elama piirkondades, kus on domineerivad mahekultuurid või looduslikud taimed, ning neid tuleb hoida eemal saasteallikatest. Tarud valmistatakse looduslikest materjalidest, mesilaste söötmiseks kasutatakse mahesaadusi (nt mahesuhkrut ja mahemett) ning uued kärjepõhjad peavad olema valmistatud mahetoodetud mesilasvahast.
Üleminekuaja määrused
Üleminekuaja määrused kehtivad enne seda, kui toodangut saab mahedana turustada. Üleminek algab tunnustamise taotluse esitamise päevast, mil hakatakse täitma mahepõllumajanduse nõudeid.
Taimekasvatuses on üleminekuaja pikkus:
- Põllukultuuridel 2 aastat enne külvi (mahedana saab märgistada alates 3. aastast külvatud ja koristatud kultuure);
- Rohumaal ja mitmeaastastel söödataimedel 2 aastat;
- Püsikultuuridel (nt maasikas, vaarikas, õunapuu, viinamari) 3 aastat.
Loomakasvatuses, kui taotlus esitati koos taimekasvatusega, on üleminekuaja pikkus 2 aastat alates tunnustamise taotluse esitamisest.
Kui taimekasvatus on juba tunnustatud ja alustatakse maheloomakasvatusega, on eri loomaliikidel ja sõltuvalt tootmissuunast erineva pikkusega üleminekuajad (nt lihaveised ja lambad 6 kuud, lüpsilehmad 1 aasta).
Mesinduses on üleminekuaja pikkus 1 aasta. Mitteharitavatelt aladelt taimede või seente korjamisel üleminekuaega ei ole.
Loe täpsemalt infomaterjalist mahepõllumajandusega alustamise sammudest nagu tunnustamise taotlemine, vajalikud dokumendid, riigilõiv ja PTA nõusoleku taotlemine.
Allikas: Mahepõllumajanduse Koostöökogu. Artikli autor: Manuela Kollom, METK
