Paljud unistavad elust maal, kus töö ja pereelu on tasakaalus ning toit on puhas ja maitserikas. Läänemaal Oonga külas tegutsev Väike Mahetalu on näide sellest, et unistus on teostatav ka Eestis, kasutades maailmas üha populaarsemaks muutuvat turuaianduse (market gardening) meetodit.
Mis on turuaiandus?
Turuaiandus on biointensiivne köögiviljakasvatuse meetod, mis keskendub suure saagi tootmisele suhteliselt väikesel pinnal. Selle meetodi keskmeks on püsipeenrad, väiketehnika ning äärmiselt täpne planeerimine. Nagu selgitab Väike Mahetalu perenaine Piret Hill: “See sobib väga hästi sellistele väikestele taludele nagu meie, et kohalikku turgu varustada”.
Turuaiandus (inglise keeles market gardening) on köögiviljade, puuviljade ja lillede kaubanduslik tootmine, mis on oma mahult suurem kui koduaed, kuid piisavalt väike, et seal saab rakendada aianduse põhiprintsiipe. See on äriline ettevõtmine, mille eesmärk on teenida tulu oma saagi müügist, suunates toodangu sageli otse tarbijale.
See on biointensiivne tootmisviis, mis keskendub maksimaalse saagi saavutamisele suhteliselt väikesel maa-alal, kasutades selleks püsipeenraid, suurt istutustihedust ning äärmiselt täpset süsteemset planeerimist. Valdkonna üks olulisemaid suundi on taastav põllumajandus, mille fookuses on mulla tervise ja elurikkuse parandamine ning säilitamine tootmisprotsessi käigus.
Majanduslikult on turuaiandus suunatud eelkõige otseturundusele, et maksimeerida tulu ja luua vahetu side tarbijaga. Mudel võimaldab väikesemahulistel tootjatel olla kasumlik ja pakkuda toitu läbi taluturgude, restoranide või köögiviljakastide tellimussüsteemide. Edukas turuaiandus eeldab lisaks kasvatamisoskustele ka tugevat äriplaneerimist, täpset arvepidamist ja kaasaegsete digilahenduste kasutamist müügi ning logistika haldamisel.
Kogemuslugu: mulla säästmine ja teadlik planeerimine
Väike Mahetalu lugu sai alguse 2017. aasta suvel, mil perenaine Piret ja tema abikaasa Matthew soovisid naasta Euroopasse ja leida oma perele elukeskkonna, kus lastel oleks hea kasvada ning kus saaks teadlikult kujundada töö ja elu tasakaalu. Piret ja Matt soovisid algusest peale kujundada elukeskkonda, mis oleks kooskõlas loodusega. Piret rõhutab: “Meie jaoks oli oluline, et see teeks loodusele kasu mitte kahju – et muld muutuks paremaks, mitte halvemaks, kui me seda kasutame”.
Enne praktilise tegevusega alustamist pühendasid nad peaaegu aasta aega õppimisele, läbides Market Gardener Institute’i veebikursuse ja omandades biointensiivse tootmise meetodid, mis andsid neile selge süsteemi planeerimisest kuni saagikoristuseni. See põhjalik aluspõhi lubas neil alustada esimest hooaega väga väikselt, vaid 0,3 hektaril Pireti ema talus, kus nad tegutsesid esimesed kaks aastat. 2020. aastal ostsid nad oma talu Läänemaal Oonga külas ning on sealtpeale samm-sammult kasvanud ühe hektari suuruseks ettevõtteks, mille südames on 42 püsipeenart, kolm kasvuhoonet ja aastaringselt toimiv võrsete kasvatus.
Kogu tootmise aluseks on mulla minimaalne häirimine, raske tehnika vältimine (selle asemel on kasutusel käsitööriistad ja kerge käsitraktor) ja äärmiselt täpne planeerimine, mis võimaldab kahel inimesel hallata suurt hulka erinevaid kultuure. Piret nendib, et ilma range süsteemita ei oleks praegune maht võimalik, öeldes: “Hästi oluline on süsteem ja planeerimine, et see asi üldse meil toimiks, eriti kahekesti tehes”.
Soovitused alustavale turuaednikule
- Väike Mahetalu kõik peenrad on standardse 76 cm laiusega, mis ühildub kasutatava väiketehnikaga (nt frees ja külvik). Peenrad on tavaliselt 30 meetrit pikad, mis lihtsustab kastmissüsteemide ja katete kasutamist.
- Kuna väikesel pinnal kasvatatakse palju erinevaid kultuure (Väike Mahetalus on neid üle 40), on talvine planeerimine kriitiline. Pererahvas kasutab selleks spetsiaalset platvormi (nt Heirloom), kuhu märgitakse külvikorrad, seemnete kogused ja koristusajad.
- Sügisel kaetakse peenrad silokilega, et vältida umbrohu kasvu ja hoida muld kevadiseks külviks soojana. Kevadel õhutatakse peenraid põlluhargiga ja lisatakse mahekomposti.
- Turuaianduses on oluline peenra maksimaalne kasutus. Valitakse kultuurid, mis kasvavad kiiresti (30–65 päeva), et ühte peenart saaks hooaja jooksul kasutada vähemalt kaks kuni kolm korda.
- Väike Mahetalu on leidnud edu “köögiviljakottide” pakkumisega otse tarbijale. See mudel (tuntud ka kui CSA ehk kogukonna toetatud põllumajandus) tähendab, et kliendid tellivad koti ette, mis annab tootjale kindlustunde ja vähendab raiskamist.
Piret nendib, et süsteemsus on see, mis võimaldab kahel inimesel sellise mahuga talu hallata: “Hästi oluline on süsteem ja planeerimine, et see asi üldse meil toimiks, eriti kahekesti tehes”.
Kust leida lisateavet?
Turuaianduse ja mahetootmise huvilistel tasub uurida järgmisi allikaid:
- Market Gardener Institute. Väike Mahetalu pererahvas ammutas algteadmised just sealt. Instituut pakub põhjalikke veebikursusi, raamatuid ja tasuta blogiartikleid väikesemahulise mahetootmise kohta.
- Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA). Veebist leiab ametlikud juhised ja nõuded mahetoodete tootmiseks, käitlemiseks ja märgistamiseks Eestis.
- Maheklubi. Pakub videoid ja artikleid Eesti mahetootjate kogemustest (sh Väike Mahetalu teine video).
- ATTRA Sustainable Agriculture. Pakub põhjalikke juhendeid alustavatele turuaednikele (Business Planning, Marketing Strategies, Equipment Selection).
Õppevideo valmis Maaelu Teadmuskeskuse tellimusel. Kõik autoriõigused on kaitstud. Väljaandmist toetas Eesti põllumajanduse teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteem (AKIS) ning Euroopa Liit.
PIKK.ee jaoks koondas artikliks Hanna Tamsalu, METK
