Toidutootjatel võimalik lisada tootele või selle pakendile erinevaid märgiseid, mis annavad tarbijale infot toidu eriomaduste, päritolu ja tootmisviiside kohta. Kvaliteedikava toob turule ühtlase kvaliteediga toote ning annab tarbijale kindlustunde, et tootmine järgib jätkusuutlikke tavasid. Näiteks loomade heaolunõudeid või integreeritud taimekaitse põhimõtteid.
Märgised, mille puhul mängib registreerimise või tunnustamise ja nõuetele vastavuse kontrolli juures olulist rolli riik, jaotatakse Euroopa Liidu (Liidu) ja liikmesriikide tunnustatud (riiklikeks) kvaliteedikavade märgisteks. Liidu kvaliteedikavade märgised on kaitstud päritolunimetus (KPN), kaitstud geograafiline tähis (KGT), garanteeritud traditsiooniline toode (GTT) ja mahemärgised (Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo ja Eesti ökomärk). Infot märgise täpse tähenduse kohta leiab üldjuhul märgise väljaandja koostatud statuudist.
Mõni kvaliteedikava on ka Eestis
Lisaks Euroopa Liidu kvaliteedikavadele on põllumajandustootjatel võimalik luua ka selliseid kvaliteedikavasid, millele annab tunnustuse riik. Riiklikult tunnustatud toidukvaliteedikava raames toodetud lõpptootel on kas eritunnused, eripärased kasvatus- või tootmismeetodid või on lõpptoote kvaliteet oluliselt kõrgem kui see, mida nõutakse tootmise/töötlemise baasnõuetega.
Lihtsustatult tähendab kvaliteedikava seda, et põllumajandustootjad lepivad omavahel kokku lõpptoote eripäras, kvaliteedinõuetes ja tootmismeetodis ning võtavad vabatahtlikult kohustuse järgida nõudeid, mis eeskirjas ette nähtud. Tootmismeetodi kirjeldus peab võimaldama toodet kontrollida täies ulatuses ja kõikides etappides, lõpptoote tooraine tootmisest kuni turustamiseni.
Eestis on praegu kaks riiklikult tunnustatud kvaliteedikava: 2014. aastal tunnustatud „Rohumaaveise liha tootmine“ ja 2022. aastal tunnustatud „Biosfääri programmiala rohumaaveis ja -lammas“.
Karjatamispõhise (rohumaa) veiseliha väärtustamise juures on kitsaskohaks eristumine teistest veiselihatoodetest. Tähised võivad olla kasulikud suurendamaks usaldust ning nõudlust jätkusuutlikumate toodete järele. Kvaliteedimärgiste ja -tähiste kasutamine julgustab tootjaid kasutama jätkusuutlikumaid tootmistavasid. Teavitus aitab suurendada tarbijate teadlikkust erinevatest tootmismeetoditest ja pakkuda ostjatele läbipaistvat teavet.
Seakasvatajate sõnul paistab meie seakasvatussektor silma just loomade heaolu vaatest – Eesti sigadest vähemalt 90% elab kõrgematele loomade heaolu standarditele vastavates tingimustes kui Euroopa Liidu liikmesriikidele kehtivad baasnõuded seda ette näevad. Mati Tuvi: “Eesti lihatööstused, elanikkond ehk tarbija ja Eesti riik tervikuna peaks hakkama rohkem väärtustama kodumaist sealiha. Selleks on Eesti seakasvatajad alustanud kvaliteedikava koostamisega, kus määratletakse nõuded, kuidas tuleks sigu tänapäevasel moel kasvatada ja mis on olulised kvaliteedinäitajad sealiha kui tooraine valikul riigihangetes ja lihatööstustes üldiselt. Näiteks on Eesti seakasvatus üks väiksemaid antibiootikumide kasutajaid Euroopa Liidus.”
Mida ette võtta kvaliteedikavade teel?
- Kaubamärkide arendamine toodetele, mis pärinevad agroökoloogilisi põhimõtteid järgivatest tootmissüsteemidest, koos selge märgistusega, mis annab teavet piirkonna, talu, tootmisviisi, tõu, keskkonnajalajälje, loomade heaolu ja tervise, toiduohutuse, ökosüsteemiteenuste, kultuuriteenuste nagu agroturism kohta, ei muudaks ainuüksi neid kvaliteetseid tooteid tarbijatele ahvatlevamaks vaid aitaks kaasa ökosüsteemide majanduslikule elujõulisusele ja vastupidavusele.
- Selleks et toetada taime- ja loomakasvatajaid või piirkondi turuväärtusega kaubamärgi loomisel, võiksid kohalikud võimud või organisatsioonid välja töötada kaubamärkide töövahendid ja õppeprogrammid.
- Uute kvaliteedikavade arendamine, ühtsete nõuete seadmine tootmisele võib suurendada nende toodete saadavust laiemal turul. Suurim takistus võib olla sertifikaadi taotlemise kulu väiketootjatele, kellel on niigi raskusi niššitoodetega laiemale turule pääsemisega.
Mitmed tootmisettevõtted on kujundanud oma märgise, mida otseturunduses ja väljakujunuenud kliendivõrgustikus kasutada. Sellised talud korraldavad üritusi, et tutvustada oma kõrge kvaliteediga tooteid, avalike huvide teenimist ja loomade heaolu temaatikat. Nende kaubamärkide väärtus põhineb tarbijate usaldusel.
Tarbijate teadlikkus loomade (pool)looduslikel karjamaadel karjatamisega kaasnevatest (avalikest) hüvedest ja loomade heaolu vajadustest luuakse tõhusa kommunikatsiooniga.
Näited Soomest: Bosgård Organic Farm – Mörby Gård organic farm – KOSKI AS
Rootsi toidukaupluste keti Coop otsus võtta karjatamispõhise veiseliha kvaliteedikava kaubamärgi all toodetud liha müüki on kasvatnud nii müüdud liha hulka, tunnustatud farmide arvu kui väljamakseid tootjatele. Visa võrgustumistööga kasvatati huvi mitmeid aastaid. Kohalikul tasemel eksisteeris kvaliteedikava juba 15 aastat, enne kui Coop selle üleriigiliselt kasutusele võttis.
TAKISTUS: Tunnustamise vaev võiks olla väiksem. Vaja on täita suur hulk lisadokumente.
Näited Rootsist: SIGILL – NATURBETE
Eestis esitatakse riikliku kvaliteedikava tunnustamiseks taotlus Põllumajandus- ja Toiduametile (PTA), kes kontrollib selle nõuetele vastavust. Pärast seda esitatakse kava Euroopa Komisjonile ja teistele liikmesriikidele arvamuse esitamiseks. Pärast ooteaja lõppemist ja Euroopa Komisjonilt heakskiidu saamist langetab PTA tunnustamise või tunnustamata jätmise otsuse. Kvaliteedikavas osalevate tootjate nõuetele vastavust kontrollib regulaarselt sõltumatu isik või asutus. Täiendavalt kontrollib nõuetele vastavust riskianalüüsi põhjal ka PTA, kelle kodulehel saab tutvuda kvaliteedikavaga ja saada teavet selle kohta, millised ettevõtted võivad toodet toota.
Tekste toimetas: Hanna Tamsalu
