Lambavilla väärindamine Eestis: innovatsioonipäev „Me peame rääkima villast“

Innovatsioonipäeval „Me peame rääkima villast” kogunesid lambakasvatajad, villatöötlejad, käsitöölised ja teised väärtusahela osalised, et arutada, kuidas muuta lambavill Eestis kulust reaalseks tuluallikaks.

Ühise arutelu tulemusena jõuti selgele järeldusele, et lambavilla väärindamise arengut takistavad eelkõige kaks süsteemset puudujääki: Eestis puudub ühtne villastandard ning keskne villajaam, mis pakuks tootjatele villa klassifitseerimise ja pesemise teenust. Ilma nendeta on keeruline luua toimivat turgu, tagada kvaliteeti ning kasvatada villast saadavat tulu.

Inspireerituna EL ÜPP võrgustiku villa teemalisest fookusgrupist toimus 22. oktoobril 2025 Räpinas Maaelu Teadmuskeskuse korraldatud innovatsioonipäev „Me peame rääkima villast”. Innovatsioonipäeva aitasid ette valmistada Katti Muru ja Mirjam Pikkmets Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidust.

Innovatsioonipäeva eesmärk oli kokku tuua villa tootmises, väärindamises ja tarneahelas osalejad, et nendega koos arutada selle üle, kuidas vill muuta kuluallikast tuluallikaks.

Päevakavas oli ekskursioon Eesti lammaste villa uuenduslikul moel väärindavasse ettevõttesse Villatoode OÜ. Katti Muru ettekanne tutvustas Eesti villa väärindamise hetkeolukorda ning  Katrin Kabun Woola OÜ-st tutvustas, kuidas nende iduettevõte valmistab Eesti lambavillast jätkusuutlikke pakendeid.

Innovatsioonipäeval osales 33 lambakasvatajat, nõustajat, käsitöölist, teadlast, villatöötlejat, teraviljakasvatajat, söödatootjat ja tudengit üle terve Eesti, kellel kõigil ühine huvi Eestis lambavilla väärindamist edendada.

Ettekanded ja ekskursioon

Päeva esimeses pooles külastati üheskoos Villatoode OÜ-d, kus toodetakse Mää kaubamärgi lambavillagraanuleid, peenravaipa ja multšikettaid. Mihkel Peedimaa tutvustas ettevõtte tööprotsessi, kuidas seadmeid on tootmisele sobivaks leiutatud ja kohandatud, millised on ettevõtte väljakutsed ja arenguplaanid. Villatoode OÜ jaoks on hetkel suurimaks väljakutseks Eesti turu väiksus ja toodete müügi ja turunduse hind, kuid ka villatootjate vähesed teadmised villa kvaliteedi ja puhtuse osas. Välisturgudele sisenemise teevad keeruliseks erinevate riikide piirangud ja nõuded villatoodetele.

Praegu nähakse võimalike arengusuundadena näiteks villatöötlemise seadmete arendust, müüki ja renti. Vaja oleks seadmeid, mis suudavad ka pesemata villa töödelda. Külalisi huvitas kõige enam see, kuidas ettevõttele rohkem villa müüa saaks ja millise puhtusega villa vastu võetakse. Samuti uuriti tootmise perspektiivikuse kohtaning millised on tulevikuplaanid.

Päeva teises pooles tegid ettekanded Katti Muru Viljandi Kultuuriakadeemiast ja Katrin Kabun Woola OÜ-st.
Katti andis põgusa ülevaate sellest, kuidas täna Eestis toodetud villa kasutatakse, millised on kvaliteedistandardid näiteks Skandinaavia maades ja Suurbritannias, ning milline võiks olla Eestis kasvatatud lammaste villa kvaliteedistandard ja selle loomise protsess. Katti ettekandest selgus, et Villatoode OÜ väärindab umbes 20 % Eestis toodetud 100st tonnist lambavillast ning teine innovaatiline ettevõtte, Woola, väärindab 40 % Eesti lambavillast. Villavabrikutesse jõuab 7 % villast ning 33 % toodetud villa kohta ei ole hetkel teada, mis sellest saab – kas seisab pööningul, küntakse põllurammuks või kasutatakse mingiks muuks tarbeks.

Katrin tutvustas Woola OÜ saamislugu ning rääkis sellest kuidas see pisike iduettevõte on viimase kolme aastaga (2022-2025) muutnud 90 tonni kohalikku lambavilla keskkonnasõbralikeks pakkematerjalideks nagu mullivill, villaümbrikud, villalehed ja villakarbid. Woola tootearenduse üheks väljakutseks on olnud loobumine tavapäraselt materjalis kasutatavatest sideainetest ning üleminek keskkonnasõbralikumale, 100% lambavillal põhinevale materjalilahendusele.

Suureks probleemiks on ka kohaliku villapesu puudumine, mis tingib vajaduse villa transportimiseks erinevatesse Euroopa pesulatesse, muutes materjali töötlemise logistiliselt ja keskkonnamõjude seisukohast problemaatiliseks. Lisaks oli juttu ka sellest, et sellisest väärt materjalist tehtud tooted, nagu villaümbrikud, muudab tõeliselt keskkonnasõbralikuks eelkõige nende toodete korduvalt kasutamine.

Kuidas muuta vill kulust tuluks?

Ettevõttekülastusele ja ettekannetle järgnes innovatsioonipäeval osalejate arutelu selle üle, mida on Eesti lambavilla veel paremaks väärindamiseks ära teha ja kuidas neid mõtteid ellu viia.

Aruteluks jagati osalejad 3 võrdse suurusega gruppi, kes jätkasid tööd kolmes eraldi ruumis. Kõik kolm gruppi otsisid vastust küsimusele „Mida on vaja teha selleks, et vill muutuks kulust tuluks?“

Aruteluringi esimeses etapis said kõik osalejad välja pakkuda 1-2 mõtet, mis nende meelest Eesti villa tulusamaks väärindamiseks kõige kiiremini lahendust vajavad. Välja pakutud ideede hulgast valiti hääletamise teel igas grupis 3 kõige põletavamat, mille kohta täitsid osalejad töölehed. Töölehe täitmise eesmärk oli välja selgitada, miks teema on oluline, milliseid samme on vaja ette võtta teemaga edasi liikumiseks, millised on takistavad asjaolud ning mis juba olemas on. Lisaks pidid töölehe täitjad mõtlema, kes võiksid olla teemade eestvedajad ning kes protsessi kindlasti kaasatud ja millises ajaraamistikus peaks teemaga tegelema. Soovi korral said osalejad ka konkreetse teema juures ennast huvilise või panustajana kirja panna lootuses, et ühiselt on asju lihtsam ette võtta.

Esimeses etapis kogutud mõtete hulgas oli väga erinevaid, alates organiseeritud villapesu ja -töötlemise ning villastandardi ja riikliku kokkuostu vajadusest kuni lambakasvatajate koostöö, käsitöö õiglasema väärtustamise, tarbijate teavitamise ja koolitusteni, samuti villast lisandväärtusega toodete – näiteks lanoliini ja loomade keskkonda rikastavate mänguasjade – arendamiseni, mida toetavad riiklikud meetmed ja villatoodete laiem propageerimine.

Töötoa teises etapis arendasid ja analüüsisid väikesed töörühmad kõige põletavamaid teemasid üksikasjalikumalt. Kirjeldada tuli seda, miks teema või mõte tootjatele ja töötlejatele oluline on, millised on takistused mõtte ellu viimiseks, millised võimalused ja ressursid on olemas ja kuidas teemaga edasi liikuda võiks. Allpool analüüsitud teemadest lähemalt.

Villajaam ja villa pesemise teenus lambakasvatajatele

Üks põletavamaid teemasid lambakasvatajate jaoks on villa esmatöötlemise – sorteerimise ja pesemise – töömahukus. Seda aitaks leevendada Eestisse keskse villajaama loomine, kus pakutakse tootjatele nii eelsorteeritud villa klassifitseerimise kui pesemise teenust. Puhast ja pestud villa on nii tootjatel kui käsitöölistel lihtsam edasi väärindada , mis omakorda tõstaks villast saadavat tulu. Nii võiks tekkida positiivne tsükkel, kus tootjate huvi lambakasvatuse ja villa väärindamise vastu kasvab. Tugevam lambakasvatussektor omakorda tähendab paremat toidujulgeolekut.

Kitsaskohad villajaama loomisel võivad olla lammaste väike arv Eestis. Nõudlus villa klassifitseerimise ega pesemise järele ei ole vähene – küsimus on, kas Eesti villa koguse juures on selliste teenuste osutamine (vastava tootmise, seadmete jms) rentaabel. Samuti on villa pesemise keskkonnamõju vähendamiseks vaja leida uudseid tehnoloogilisi lahendusi. Samas on juba täna tootjate poolt siiski tugev huvi olemas, samuti on olemas teadus-arendusasutused, keda projekti kaasata.

Villajaama loomine nõuab suurt investeeringut, milles tootjad näevad olulist rolli riigi toel. Võimalikud eestvedajad võiksid tulla lambakasvatuse erialaliitudest ning miks mitte luua projekti ellu viimiseks villaklaster?

Villa pesemine on töömahukas ning villa pesemise teenusepakkujad peavad esitama Põllumajandus- ja Toiduametile majandustegevuse teate. Lisaks rakenduvad villa pesemise teenusele keskkonnanõuded. Samas aitaks korraldatud villa pesemise teenus rohkem villa väärindada ja puhta villana kasutusele võtta. Et selline teenus käima saada, oleks vaja riigipoolset toetust, raha ja eestvedajaid.

Villastandardi loomine ja rakendamine

Villastandard on oluline abivahend nii tootjale kui töötlejale, mis aitab aru saada villa omadusest ja sobivustest erinevateks toodeteks. Villastandard aitab tootjal aru saada, milline on tema lammaste villa kvaliteet ja soovi korral selle muutmiseks konkreetseid samme ette võtta. Villastandardi loomine võiks toimuda projekti raames ja selle projekti teostamiseks on Eestis juba olemas motiveeritud inimesed, head kontaktid teiste riikide asjatundjatega, tehtud teadusuuringud. Edasi liikumiseks on puudu rahastus, mida võiks pakkuda riik.

Mobiilsed teenused

Mitmed tootjad väljendasid soovi mobiilse teenuse järele, mis võimaldaks villa talus kohapeal villa purustada ja graanuliteks pressida. Villa transportimine kaugel asuvasse töötlemiskohta on tootjale kulukas  ning sageli saab villa talus kohapeal väetisena kasutusele võtta, aidates nii kaasa mulla tervisele ja toitainete ringlusele. Sellist teenust võiksid pakkuda mobiilse seadmega näiteks lambapügajad. Teenuse loomise takistusena nähakse investeeringu suurust. Eestvedajateks võiks siingi olla just erialaliidud, teenuse loomise protsessi on kindlasti vaja kaasata ka pügajad ja lambakasvatajad.

Tarbija teadlikkuse tõstmine

Tarbijate teadlikkuse tõstmine villast toodete kasulike omaduste kohta aitaks suurendada nõudlust lambavillast toodete järele. Tänapäeva kiirmood ja odavate sünteetiliste materjalide kasutamine tõrjuvad töömahuka ja seetõttu kallima villase toote tahaplaanile. Toimiv villa väärindussüsteem aitaks siinkohal toodet soodsamaks muuta. Juba olemas on entusiastlikud ja teadlikud inimesed ning lambad, kelle seljas vill kasvab. Teadlikkuse tõstmine ja hoidmine on pidev töö, millega peaks alustama kohe. Kaasama peaks nii lambakasvatajad, keskkonnakaitse organisatsioonid, käsitöölised, terviseendendajad kui haridusasutused.

Riiklik kokkuost

Riiklik kokkuost võiks pakkuda tootjatele vajalikku tuge kohaliku taastuva loodusliku ressursi väärindamisel, mis omakorda aitab tagada maapiirkondade jätkusuutlikkust. Villa väärindamisele aitab kaasa villastandardi loomine ja villa määratlemine põllumajandussaadusena, mitte kolmanda kategooria loomse kõrvalsaadusena.

Siinkohal näevad tootjad võimaliku eestvedajana riiki, täpsemalt Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumit, kuna lambakasvatussektor on liiga väike ja killustunud, et sellega ise toime tulla. Teiste võimalike eestvedajatena nähakse erialaliite ja ülikoole. Olemas on sektori tugev huvi ja vajadus ning olemasolevate töötlejate, villaveskite ja Villavahetuse veebikeskonna eestvedajate teadmised ja kogemused. Teemasse peaksid olema kaasatud nii lambakasvatajad, käsitöölised, erialaliidud kui ülikoolid.

Sihtrühmapõhine teadlikkuse tõstmine ja koostöö tugevdamine

Villa väärtusahela arengu võtmeküsimus ei ole üksnes tehniline võimekus, vaid eelkõige teadlikkus ja mõtteviis. Villa peetakse endiselt väheväärtuslikuks kõrvalproduktiks, mis pärsib nii nõudlust kui pakkumist. Seetõttu peab kogu sektori toimimise parandamiseks tõstma teadlikkust villa omadustest, kasutusvõimalustest ja väärtusest nii lambakasvatajate, töötlejate kui tarbijate seas.
Tugev sihtrühmapõhine kommunikatsioon ning ühine sõnum aitaks villa staatust tõsta ja looks paremad eeldused turu tekkeks.

Peamiste kitsaskohtadena toodi väljanii tootjate kui tarbijate teadmiste nappus ning see, et valdkonna edendamine on tihti vaid õhinapõhine ettevõtmine.

Teema arendamine eeldab valdkonnaüleseid eestvedajaid, tugevat kokkuostu ja töötlemise süsteemi ning kommunikatsiooni.

Vill lambakasvatuse lisatuluallikaks

Villa potentsiaal lambakasvatajale lisatuluallikana on suurem, kui seda praegu kasutatakse. Villa kvaliteedi parandamine, teadlik sorteerimine ning sobivate kasutusvaldkondade leidmine aitaksid muuta villa atraktiivsemaks tooteks nii kasvatajate endi kui töötlejate jaoks ja tõstakogu lambakasvatussektori konkurentsivõimet.

Villa sorteerimine, pesemine ja klassifitseerimine on ressursimahukas ning paljudel tootjatel puuduvad teadmised, kuidas villa kvaliteeti hinnata või mida erinevat tüüpi villaga teha. Samuti on villal vähesed ostjad ja vähesed kohad, kuhu vill viia. Vill jääb sageli kasutamata, kuigi potentsiaalseid rakendusi on palju – alates mulšist ja kompostist kuni rõivaesemete, ehitusmaterjali, bioenergia ja pakenditeni.

Tootjad vajavad villa väärindamiseks lihtsaid ja stabiilseid liigse ajakulu ja invetseeringuta lahendusi. Eestvedaja rollis soovivad tootjad näha riiki ja METKi.

Kogukokkuostu ja müügikoostöö arendamine

Villast suurema tulu saamine on oluline pärandkultuuri elus hoidmiseks ja jätkusuutlikuks majandamiseks. Kuna villa hind on madal,Eesti väike, lambaid vähe ja hajali, siis kokkuostu ja müügi korraldamisega saab tootjaid toetada. Olulise kokkuostu korraldamise komponendina nähti ka siin villastandardi loomist.

Olemasolev ressurss on täna veel toimetavad villatöötlejad ja lambakasvatajad, kes sektori koostööd eest veavad (nt villavahetus.ee). Samuti on olemas näiteks TalTechi tekstiilitehnoloogia labor, kus uuritakse samuti võimalusi kohalikku lambavilla taasväärustada.

Töögrupp nägi valdkonna eestvedajatena nii lambakasvatajate liitu kui ka METKi ja arvas, et tegutsemisega tuleks alustada kohe, sidudes tegevused AKIS-e võimalustega.

Kuidas edasi?

Päeva lõpus jäi teravalt õhku küsimus „Mis saab edasi?“. Lambakasvatus ei ole kasumlik valdkond ning paljud kasvatajad tegutsevad õhinapõhiselt ja missioonitundest. Sektori edendamiseks napib tootjatel endil sageli ressurssi ja nii tekib nõiaring, kus tahet ja ideid justkui oleks, kuid edendamiseks vajaliku arenguhüppe jaoks hoogu enam ei jätku. Nii vaatavadki tootjad abi saamiseks riigi ja METKi poole.

Sel aastal on rahastusvõimalustena teaduspõhiseks taotlemiseks avatud:

• Kuni 04.02.2026 Suur- ja väikeprojektide toetus 2025 | PRIA, kus ettevõtja saab koos teaduspartneriga välja töötada uudseid ettevõtte konkurentsivõimet suurendavaid lahendusi.
• Kevadel on avanemas AKISe innovatsiooniosaku voor, kuni 3000 eurot, et testida ja katsetada uusi lahendusi. Meetme tingimused on täpsustamisel.
• EISi rakendusuuringute programmi väikeprojektide voor avaneb sügisel 2026, täna on sinna juba võimalik minna eelnõustamisele, fookuses ekspordivõimekusega ettevõtjad Rakendusuuringute programmi väikeprojektide taotlusvoor – EIS
• Mikroettevõtted ja VKE-d saavad kasutada LEADER-toetust teadmussiirde projektiseks, võimalused sõltuvad LEADER tegevusrühma meetmetest ja sellest kus piirkonnas ettevõte tegutseb LEADER – kogukonna juhitud kohaliku arengu projektitoetus | PRIA

Vaata ja kuula samal teemal:

• Euroopa Liidu ÜPP võrgustiku 2025/26 aasta fookusgrupp: ‘Innovative and sustainable ways to strengthen the role of farmers in revitalising the European wool value chain’.
• Lambavilla kvaliteet sõltub ka karjamaast
• Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liit
• Eesti Tõulammaste Aretusühing
• Kihnu Maalambakasvatajate Selts
• Vill – emotsionaalne hobi või tulu allikas
• Vill – jääde või unustatud supermaterjal
• Mats Meriste artikkel villa kasutamisest
• Projekti KNOWSHEEP materjalid eesti keeles
• Villaku pakkimise video
• Veinika Västrik, Liina Kool – Villa sorteerimise ja töötlemise mõju lõnga ja kangaste omadustele Muhu saarel kasvanud maalammaste näitel
• Matsin, A., Beilmann, M., Blomli, M. E., Kaljus, A., Lehis, L., Espelien, I. S., Tuulik, D., & Wendelbo, E. (2023). “Estonian and Norwegian Sheep Wool as a Textile Material: Properties and Possibilities for Use Based on the Example of the Wool of Six Sheep Breeds“.

Allikas: Maaelu Teadmuskeskuse innovatsiooniteenistus