Eesti Maaülikooli Rõhu katsejaama alale rajatakse roheasfaldiga juurdepääsutee. Selles asendatakse bituumen 15–25% ulatuses puidupõhisest biomassist toodetud keskkonnasäästliku materjali ligniiniga, et vähendada fossiilse materjali kasutamist. Lisaks rajatakse Rõhu aia parkla juurde vihmapeenar, mis aitab reguleerida veerežiimi ning vett puhastada.
Eesti Maaülikooli arendusjuhi Linnar Pärna sõnul pakuvad loodavad lahendused õppimis- ja uurimisvõimalusi tudengitele ning teadlastele. Projekti käigus kaetakse roheasfaldiga ligikaudu 250 meetrine sõidutee Aia teelt kuni olemasoleva hoonestuseni Rõhu katsejaama krundil, samuti hoonete juurde jääv plats, kokku ligikaudu 3250 m2. Riigihanke võitis teedeehituse firma Maveter OÜ ning projekti kogumaksumus on 200 000 eurot.
Linnar Pärn tõdeb, et see on maaülikooli jaoks konkreetne samm taristupõhise jalajälje vähendamiseks. „Tahame olla ülikoolina suunanäitajad ja selliste innovaatiliste lahenduste ja õpiobjektide loomist oma taristu arendamisel senisest enam rakendada,“ sõnas Pärn.
Lisaks eksperimentaalsele teekonstruktsioonile rajatakse vihmapeenar, mis vähendab teekatendile sattuvate kahjulike ainete põhjavette sattumist. Vihmapeenar, pinnasfilter ja teised looduslähedaste sajuveesüsteemide lahendused aitavad vähendada ka intensiivsete lühiajaliste sadude põhjustatud üleujutusi ning lisavad linnaruumi elurikkust. Vihmapeenra rajamist juhendavad maaülikooli maaehituse ja veemajanduse õppetooli insenerid ja teadlased, kes hakkavad koostama juhendmaterjale looduslähedaste sajuveesüsteemide projekteerimiseks. Sademete ja vooluhulkade mõõtmine katseobjektil võimaldab seda kasutada maaülikooli veemajanduse üliõpilastel praktilise kogemuse saamiseks veeinseneriõppes ja võib huvi pakkuda ka teiste erialade tudengitele.
Roheasfalti projekt valmis koostöös rohetehnoloogia ettevõttega Fibenol, kelle arendustehases ligniin LIGNOVATM´t toodetakse. Fibenol toodab ligniini kohalikust madalakvaliteedilisest puidust ja puidutööstuse jääkidest unikaalse eeltöötluse tehnoloogia, Sunburst, abil. Uus tehnoloogia võimaldab puidupõhist biomassi väärindada väärtuslikeks biomaterjalideks senisest efektiivsemalt, puhtamal kujul ja madalama keskkonnajalajäljega fossiilsel toormel põhinevate materjalide ja toodete asendamiseks. Uue materjali, ligniin LIGNOVA kasutuselevõtuga erinevates lõpp-rakendustes on ühe võimalusena võimalik oluliselt vähendada teedeehituse sektori jalajälge, arendades madalama keskkonna jalajäljega asfaltsegusid ning samal ajal luues vastupidavaid ja kestlikke asfaltteid.
Eesti Maaülikooli teadlased teevad Rõhu katsejaamas iluaiandus- ja aedviljakatseid, lisaks on see praktikabaas üliõpilastele. Rõhu aias toimuvad 16.–17. augustil suursündmuse Tartu kultuuripealinn 2024 raames 69. künni maailmameistrivõistlused koos suure talutoidu laadaga. Üritus peegeldab põllumajanduse sadade aastate pikkust järjepidevust ja toimub Eestis esmakordselt. Siis saavad huvilised ja pealtvaatajad tutvuda ka Rõhu aia uue tee ja platsi keskkonnasäästlike lahendustega.
Allikas: Eesti Maaülikool katsetab Rõhu aias roheasfalti ja vihmapeenart, 31.07.2024
