Mahepõllumajandus aitab parandada mulla tervist. Elurikas muld, mis on meie jalge all, on igasuguse põllumajandustegevuse eeldus ja üks meie tähtsamaid loodusvarasid. Muld toetab taimekasvu, reguleerib vee kvaliteeti ning hoiab alal loomade ja inimeste elu. Seetõttu ei saa selle tähtsust tähelepanuta jätta. Muld sisaldab üle 25% maailma elurikkusest, kuid praegu ei ole 60-70% Euroopa Liidu muldade tervis korras ning põllumajandusmaadest umbes 70% on degradeerunud muldadega.
Euroopa Liidus ei ole konkreetset muldi kaitsvat õigusakti
Muld on taastumatu ressurss ja seega on oluline vältida selle edasist halvenemist ja taastada selle hea tervislik seisund. Euroopa Liidu muldade seisundi halvenemine on toimunud erosiooni, tihendamise, sooldumise, süsiniku kao, kõrbestumise ja saastumise tõttu, näiteks sünteetiliste väetiste ja pestitsiidide kasutamise tõttu põllumajanduslikus tootmises. Teine suur surve, mis Euroopa Liidus muldadele avaldub, on muldade jäämine ehitiste ja rajatiste alla, mis sageli toimub põllumajandusmaa arvelt. Halvenenud muldade taastumine võtab aastakümneid, mistõttu on vaja selgeid õigusakte, mis kaitseksid muldasid ja takistaksid nende edasist halvenemist.
Mulla tervis on mahepõllumajanduse nurgakivi ja tervis on üks mahepõllumajanduse neljast põhimõttest, teised on ökoloogia, õiglus ja hoolivus.
Hoolimata sellest, et terved mullad on olulised ja et tegemist on piiratud ressursiga, ei ole Euroopa Liidus praegu ühtegi konkreetset õigusakti, mis muldasid kaitseks. Komisjoni 2006. aastal esitatud mulladirektiivi ettepanekuga oleks selles osas algust tehtud, kuid see kohtas liikmesriikide vastuseisu ja võeti hiljem tagasi. Seetõttu käsitletakse mullaga seotud küsimusi ainult kaudselt muude keskkonna- ja põllumajanduspoliitikate kaudu.
2021. a novembris käivitas Euroopa Komisjon Euroopa Liidu mullastrateegia aastani 2030, mille eesmärk on tegeleda muldade säästva kasutamisega ning milles esitatakse visioon ja eesmärgid tervislike muldade saavutamiseks aastaks 2050. Üks mullastrateegia peamisi eesmärke on mullaseire direktiiv, mille ettepaneku avaldas Euroopa Komisjon 2023. aasta juulis.
Neli põhimõtet
Terved mullad on toitva ja jätkusuutliku toidu tootmise aluseks ning täidavad mitmesuguseid ökosüsteemi funktsioone, nagu vee puhastamine ja süsiniku sidumine. Mulla tervis on mahepõllumajanduse nurgakivi ja tervis on üks mahepõllumajanduse neljast põhimõttest, teised on ökoloogia, õiglus ja hoolivus.
Mahepõllumajandus säilitab terve mulla, pakub kvaliteetset toitu, soodustab bioloogilist
mitmekesisust ja vähendab kasvuhoonegaaside heitkoguseid.
Mahepõllumajanduses on ainulaadne lähenemisviis mullaviljakuse säilitamiseks ja suurendamiseks ning levinud mahepõllumajanduspraktikad parandavad mulla kvaliteeti. Teadmistepõhine ja uuenduslik lähenemisviis võib aidata kaasa elurikkuse vähenemise ja kliimakriisiga seotud probleemide lahendamisele ning mullal on kõigis neis valdkondades oluline roll. Mahepõllumajandus sobib eriti hästi terve mulla säilitamiseks, kvaliteetsete toiduainete tootmiseks, elurikkuse edendamiseks ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks.
Mahepõllumajandus – mulla tervise huvides
Mahepõllumajandus on tervikliku lähenemisega tootmisviis ja selle praktikate eesmärk on suurendada mullaviljakust, kaitstes samal ajal elurikkust, tagades hea veekvaliteedi ja süsiniku säilitamise mullas, aidates seega kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele. Selle asemel, et sõltuda välistest sisenditest, püüavad mahetootjad hoida toitained kohapeal ringluses.
mulla degradeerumist. Foto: Hanna Tamsalu
Mahepõllumajanduspraktikad võimaldavad seega vältida mulla degradeerumist. Erinevate tavade ja põhimõtete kombinatsioonis püütakse tegutseda pigem loodusega harmoonias kui looduse vastu. Mitmed uuringud on tõestanud mahepõllumajanduse eeliseid jätkusuutlikkuse osas kõigis selle peamistes aspektides, sealhulgas mulla tervise osas.
Mulla orgaanilise aine säilitamine või suurendamine
Maheviljeluses on muldades oluliselt suurem mikroobide biomass, mikroobide aktiivsus ja mitmekesisus võrreldes tavaviljeluse muldadega. On näidatud, et mahepõllumajanduslikul majandamisel on mikroobide biomassi süsiniku sisaldus 41% suurem ja mikroobide biomassi lämmastiku sisaldus 51% suurem.
Mahepõllumajandusmeetodid on tõhusad mulla tervise toetamisel ning mulla orgaanilise aine moodustamisel ja/või säilitamisel. Mulla orgaanilise aine säästev majandamine on terve mulla oluline osa ning mängib olulist rolli põllumajandusliku ja loodusliku ökosüsteemi tervise ja tootlikkuse säilitamisel.
Mulla orgaaniline aine aitab luua ja säilitada mulla struktuuri, parandades mulla agregatsiooni, poorsust ja veemahutavust. See aitab soodustada juurte kasvu, vee imendumist ja õhustamist, mis on taimede kasvuks hädavajalikud. Lisaks suurendab see ka mulla bioloogilist aktiivsust.
Mulla orgaaniline aine pakub elupaika mulla mikroorganismidele, näiteks bakteritele ja seentele, mis mängivad olulist rolli toitainete ringluses, mulla struktuuri moodustamisel ja haiguste tõrjel. Samuti on väidetud, et komposti lisamisega toimuv mulla orgaanilise aine sisalduse parandamine vähendab fosfori ja lämmastiku leostumist.
Mahepõllumajanduse praktikad, nagu allakülvide ja vahekultuuride kasutamine, vähendatud mullaharimine, kompostimine ja orgaanilise aine lisamine mullale, võivad aidata suurendada orgaanilise aine sisaldust mullas. Hoolikalt valitud külvikorra ja mulla elustikule soodsa keskkonna loomine on olulised elemendid selle elutähtsa loodusliku tsükli säilitamiseks ning kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks.
Seetõttu on mulla orgaanilise aine säilitamine ja suurendamine oluline mulla tervise ja tootlikkuse säilitamiseks, põllumajanduse ja looduslike ökosüsteemide parandamiseks ning kliimamuutuste leevendamiseks.
Mulla elurikkuse suurendamine
Mahepõllumajandusettevõtetes leidub 30% rohkem liike. Mahepõllumajanduse suurem elurikkus ei puuduta ainult maapealset, vaid ka maa-alust elurikkust mullas. On tõestatud, et mahepõllumajanduslike muldade puhul on suurenenud mullas elavate lülijalgsete ja vihmausside, bakterite, seente ja mükoriisa mitmekesisus.
Mahepõllumajanduse kasulikkus mulla tervisele
muudab selle juhtivaks mullakaitse ja
põllumajanduslike muldade
taastamise meetmeks.
On leitud, et mahepõllumajanduslikud süsteemid mitte ainult ei suurenda mitmekesisust, vaid suurendavad ka mulla mikroobide ja mikroobikoosluste aktiivsust. Mahepõllumajanduses sünteetiliste väetiste ja pestitsiidide mittekasutamine takistab saasteainete lisamist mulda, mis võiks muidu avaldada kahjulikku mõju mulla elurikkusele. Mahepõllumajanduses kasutatavad orgaanilised väetised on saadud looduslikest allikatest, näiteks kompostist, sõnnikust ja põllukultuuride jääkidest, ning need sisaldavad mitmesuguseid olulisi toitaineid.
Selline toitainete sissevool stimuleerib mullabakterite, seente, algloomade, vihmausside ja muude kasulikke organismide kasvu ja aktiivsust, mis mängivad olulist rolli toitainete ringluses, orgaanilise aine lagundamises ja mulla üldises tervises.
Suurem süsiniku sidumine ja suuremad orgaanilise süsiniku varud mullas
Muldade roll kliimamuutuste vastu võitlemisel on märkimisväärne. IPCC aruandes märgitakse, et mulla parem majandamine võib tasakaalustada 5- 20% kogu maailma inimtekkelistest kasvuhoonegaaside heitkogusest. Süsiniku kadu või juurdekasv mullas sõltub mullaharimisest, mis mõjutab bioloogilisi protsesse. Sõltuvalt sellistest teguritest, nagu mullaliik, majandamisviisid ja kliimatingimused võivad mullad süsinikku kas akumuleerida või vabastada.
Mahepõllumajanduslikult majandatavad mullad võivad siduda umbes 1,6 t CO2/ha/aastas ning keskmiselt 450 kg rohkem süsinikku/ha/aastas võrreldes tavapõllumajandusmaaga. Orgaaniliste väetiste, näiteks loomakasvatuse kompostitud jäätmete kasutamine, põllukultuuride vastupidavamad sordid, külvikorrad, sealhulgas liblikõielised, vähendatud mullaharimine ja vahekultuuride kasvatamine aitavad kaasa süsiniku suurema säilitamise saavutamisele. Seetõttu on maheviljeluses mulla orgaanilise süsiniku varud ja sidumise määrad suuremad.
Erinevalt tavapõllumajandusest, mis tugineb suurel määral sünteetiliste lämmastikväetiste järjepidevale kasutamisele, mis on seotud suurema kasvuhoonegaaside heitega, kasutatakse maheviljeluses orgaanilisi väetisi ja komposte ning see hõlmab ka liblikõieliste taimede laialdasemat kasvatamist, mis mitte ainult ei seo lämmastikku, vaid mõjutavad ka kliimat positiivselt.
Parem mulla veemahutavus
Maheviljeluse muldade rohke huumusesisaldus suurendab mulla veemahutavust, mis aitab säilitada mullaniiskust kuivaperioodidel. Maheviljelusmeetodid, nagu vahekultuuride kasvatamine ja multšimine, mängivad olulist rolli mulla optimaalse niiskustaseme säilitamisel ja vee äravoolu vähendamisel, mis toob kaasa tõhusama veekasutuse. Lisaks sellele vähendab mulla suurem orgaanilise aine sisaldus mulla tihedust ja suurendab mulla poorsust.
Orgaaniline aine toimib mullas nagu käsn, mis võimaldab mullas vett kinni hoida ja järk-järgult vabastada, parandades seeläbi mulla veemahutavust ja vähendades põuastressi ohtu taimede jaoks. Mulla poorsus mõjutab oluliselt mulla head drenaaži, õhustustust ja mulla veemahutavust, mis muudab selle taimekasvule soodsamaks. Lisaks sellele vähendab sünteetiliste väetiste ja pestitsiidide välistamine mahesüsteemides oluliselt põhja- ja pinnavee saastumist.
Uuringud on näidanud, et mahesüsteemides väheneb nitraatide leostumine 28-39% võrreldes tavasüsteemidega. Sünteetiliste pestitsiidide ja väetiste kasutamisest loobumise positiivne mõju ulatub mullakaitsest kaugemale, hõlmates põhjavee, veekogude ja kogu ökosüsteemi kaitset. See aitab kaasa veevarude jätkusuutlikkusele ja taaskasutatavusele.
Mulla erosiooni ennetamine ja vähendamine
Mulla kvaliteeti parandavad maheviljelusmeetodid, nagu vahekultuuride kasvatamine, multšimine ja vähendatud mullaharimine, mängivad olulist rolli ka mulla erosiooni vältimisel. Maheviljeluses kaitstakse mullapinda, vähendatakse äravoolu ja parandatakse mulla struktuuri, mis vähendab orgaanilise aine ja oluliste toitainete poolest rikkaliku pinnase kadu.
Erosiooni vältimine on oluline mulla pikaajalise tootlikkuse säilitamiseks ja maa degradeerumise vältimiseks. Konkreetselt näitavad mediaanväärtused mulla erosiooni vähenemist 22% ja pinnaveevoolude vähenemist 26%. Samuti aitab mullaerosiooni vähenemisele kaasa mahemuldade suurenenud orgaanilise aine sisaldus.
Mahepõllumajandus on tõestatud terviklik lähenemisviis
Põllumullad tuleb hoida heas seisukorras või taastada, et nad suudaksid täita oma ülesannet – toota tervislikku toitu. Terve muld on oluline ja elutähtis loodusvara, mis vajab igakülgset kaitset. Tervete põllumuldade taastamine või säilitamine on väga oluline, et tagada mullaviljakus ja võimaldada muldadel täita oma rolli toitva toidu tootmisel ning tagada toiduga kindlustatus tulevikus.
Mahepõllumajandust tuleb tunnustada kui jätkusuutlikku mullakasutustava ja tõhusat lähenemisviisi põllumajanduslike muldade tervise saavutamiseks ja säilitamiseks.
Mullakaitse seaduse kontekstis on tõhusate muutuste esile kutsumiseks kohapeal hädavajalik tunnustada mahepõllumajandust kui säästvat mullakasutustava ja tõhusat lähenemisviisi põllumuldade tervise saavutamiseks ja säilitamiseks. Liikumine eesmärgi suunas, et 25% ELi põllumajandusmaast oleks mahepõllumajanduslikud, annab olulise panuse ELi muldade tervisliku seisundi saavutamisse.
Üldiselt seavad mahepõllumajandusmeetodid mulla tervise esikohale orgaanilise aine suurema kogunemise, mulla elurikkuse suurenemise, vee säilitamise ja säilitamise ning mulla üldise toimimise parandamise kaudu. See aitab parandada mulla struktuuri, viljakust, veemahutavust, toitainete kättesaadavust ja erosioonitõrjet, mis muudab mahepõllumajanduse kasulikuks mullakaitse seisukohalt.
Mahepõllumajandus on tõestatud terviklik lähenemisviis, mis toetab tervete muldade ülesehitamist ja seetõttu tuleks seda pidada Euroopa Liidu mullakaitse ja põllumajanduslike muldade taastamise juhtivaks meetmeks Euroopa Liidu mullakaitsealases seaduses.
Väljaande tõlget eesti keelde toetas Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD) „Teadmussiirde programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse valdkonnas“ mahemajanduse valdkonna raames. Väljaanne on loodud Euroopa Liidu programmi LIFE raames Kliima, Infrastruktuuri ja Keskkonna Täitevasutuse (CINEA) ning IFOAM Organics Europe koostöös.
Osale käimasoleva põllumuldade elurikkuse uuringus siin. Loe, kuidas läks mahepõllumajandusel Eestis ja mahetaimekasvatuse keskkonnajalajäljest.
Allikas: IFOAM Organics Europe. Tõlge: Mahepõllumajanduse Koostöökogu.
