Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) on avaldanud 2025. aasta seirearuanded, mis annavad põhjaliku ülevaate Eesti turul liikuva toidu puhtusest ja nõuetekohasusest. Aruanded kinnitavad, et tarbijad võivad end turvaliselt tunda, kuna kontrollisüsteemid toimivad tõhusalt ja rikkumisi esineb harva.
Üldine hinnang Eesti toidulauale on äärmiselt positiivne. Värskete raportite kohaselt on 99 protsenti analüüsitud toidust puhas ja vastab rangetele ohutusnõuetele, mis tähendab, et „Eesti toidu üldpilt on suurepärane“. Järelevalve käigus võeti sadu proove nii kodumaisest toidust kui ka importkaubast, et tagada kontroll toiduahela igas etapis.
Saasteained toidus: puhtus on prioriteet
Saasteainete kontrollprogrammi raames analüüsiti mullu 267 proovi, millest nõuetele ei vastanud vaid kaks ehk 0,75 protsenti. Üks juhtumitest oli seotud traditsiooniliselt suitsutatud sealihatootega, kus tuvastati polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAH) piirnormi ületus. Teine rikkumine leiti Hispaania päritolu kuivatatud viigimarjadest, kus aflatoksiinide tase oli lubatust kõrgem. Huvitava tähelepanekuna toob aruanne välja, et juba teist aastat on väikelastele mõeldud riisitoodetes anorgaanilise arseeni sisaldus piirnormi lähedal.
Kuigi kõik tulemused jäid lubatud piiridesse, peab PTA vajalikuks jätkata selle valdkonna sihipärast seiramist ka tulevikus. Täiendavat infot erinevate keemiliste ohutegurite kohta leiab Pikk.ee teabesalve toiduohutuse osast.
Lisaained ning lõhna- ja maitseained kontrolli all
PTA suurendas 2025. aastal kontrollitavate proovide arvu, võttes kokku 79 proovi lisaainete ning lõhna- ja maitseainete määramiseks. Nõuetele mittevastavusi tuvastati vaid viies proovis, mis moodustab väikese osa kogu valimist. Nendest üks rikkumine puudutas Vietnami päritolu tuunikalas lubatust suuremat askorbiinhappe (E 300) sisaldust. Ülejäänud neli mittevastavust olid seotud lõhna- ja maitseainetega: kahes Ungari ploomikompotis ületas vesiniktsüaniidhappe sisaldus piirnormi ning kahes Eesti tootes (kaneelikringel ja maisikepikesed) oli liigselt kumariini.
Amet rahustab aga tarbijaid: „Proovid, milles tuvastati aine sisaldus üle maksimaalse lubatud taseme, ei tähenda automaatselt ohtu inimese tervisele, kuna õigusaktides sätestatud piirväärtuste määramisel on arvestatud ohutusvaruga“.
Kuidas ained toitu jõuavad?
Toit võib sisaldada aineid, mis on sinna lisatud teadlikult või sattunud sinna soovimatult. Erinevus seisneb selles, kas ainet kasutatakse tehnoloogilisel eesmärgil või on see keskkonnast või protsessidest tulenev saaste.
Lisaained ja lõhna- ning maitseained lisatakse toidule sihipäraselt tootmise või töötlemise käigus, et saavutada soovitud säilivusaeg, tekstuur või maitseomadused.
Saasteained aga ei ole toitu teadlikult ja tahtlikult lisatud ning need jaotatakse järgmiselt:
- Keskkonnast tulenevad: Satuvad toitu õhu, vee või mulla kaudu (nt raskemetallid tööstusest või liiklusest).
- Looduslikud toksilised ühendid: Tekivad elusorganismide (hallitusseente, taimede) elutegevuse käigus, näiteks mükotoksiinid teraviljas.
- Töötlemisel tekkivad: Moodustuvad toidu valmistamisel kõrgetel temperatuuridel, nagu akrüülamiid küpsetamisel või PAH-id suitsutamisel.
- Tootmisel tekkivad: Esinevad toidu tootmise käigus kasutatavate ainete jääkidena, nagu taimekaitsevahendid või veterinaarravimid.
Milline toit on tervislik
Toidu tervislikkuse ja ohutuse hindamisel ei piisa vaid üksikute ainete jälgimisest, vaid oluline on vaadata tervikpilti. PTA rõhutab, et parim viis tervisliku toidulaua tagamiseks on järgida Eesti riiklikke toitumissoovitusi, kus on arvestatud ka toiduohutuse aspektidega. Need soovitused aitavad tarbijal teha valikuid, mis toetavad organismi ja minimeerivad võimalikke riske.
Tarbijatel soovitatakse riskide hajutamiseks süüa mitmekesiselt ja tasakaalustatult, sest pikaajaliselt vaid ühte tüüpi toitu tarbides võivad ka piirnormist madalamad saasteained tervisele oma jälje jätta. „Toidust tulenevate ohtude riskide hajutamiseks on tarbijal soovituslik toituda tasakaalustatult ja mitmekesiselt,“ märgib amet oma järeldustes. Selline lähenemine on tervisliku toidulaua nurgakivi, aidates vältida saasteainete kumuleerumist organismis.
Iga-aastased kontrollprogrammi tulemused kinnitavad, et Eesti toiduohutuse järelevalvesüsteem toimib tõhusalt ning võimaldab tuvastada nii üksikuid nõuetele mittevastavaid juhtumeid kui ka pikaajalisi suundumusi. Samas on vaja jätkata järjepidevat olukorra kaardistamist eelkõige nende saasteainete osas, mille sisaldus võib sõltuda keskkonnaseisundist, kliimatingimustest, tooraine päritolust või tootmistehnoloogiast.
Allikas: Põllumajandus- ja Toiduamet
PIKK.ee jaoks kohandaks artikliks H.Tamsalu, METK
