Mahevesiviljelus Eestis on küll oluline ja potentsiaalikas sektor, mis võiks pakkuda lahendusi suurenevale kalatoodete nõudlusele ja loodusliku kalapüügi vähenemisele, kuid meil on selle arendamine veel algusjärgus. Vesiviljelus on võimalus tugevdada kohalikku toidujulgeolekut ja suurendada eksporti, seisab sektor silmitsi tõsiste väljakutsetega. Tootmise kallinemine, laenude saamise raskused ja Euroopa Liidu mahetootmise reeglite täitmine, mis nõuavad suuri investeeringuid ja tootmise ümberkorraldamist, on kõik takistused, mis aeglustavad sektori arengut.
Mahevesiviljeluse edukaks arendamiseks Eestis on hädavajalik investeerida uuenduslikku tehnoloogiasse ja teadusuuringutesse. Samuti tuleb soodustada koostööd ja teadmiste jagamist vesiviljelussektori ettevõtete vahel ning luua toimivad toetusskeemid ja finantsinstrumendid, mis aitaksid ettevõtetel vajalikke investeeringuid teha. Ilma nende sammudeta jääb jätkusuutliku ja keskkonnasõbraliku vesiviljelussektori loomine, mis suudaks pakkuda kvaliteetseid kalatooteid nii kodu- kui ka välisturgudel, pelgalt helesiniseks unistuseks.
Mis on vesiviljelus ja miks see on oluline?
Vesiviljelus – tuntud ka kui akvakultuur – on kalade, molluskite, vähkide ja vetikate kasvatamine kontrollitud tingimustes. Antud teema muutub maailmas üha olulisemaks, kuna loodusliku kalapüügi vähenemine ja suurenev nõudlus kalatoodete järele vajavad hädasti alternatiivseid lahendusi. Vesiviljelusega saab pakkuda kvaliteetseid kalatooteid jätkusuutlikul viisil, leevendades survet looduslikele kalavarudele.
Maailmas on kalavarud kahanemas ülepüügi ja keskkonnareostuse tõttu. Paljudes piirkondades on kalapüük juba ületanud ökoloogilise jätkusuutlikkuse piiri, põhjustades populatsioonide kahanemist ja elupaikade kahjustamist. Sellises olukorras on vesiviljelus oluline lahendus, pakkudes võimalust kasvatada kalu ja muid veeorganisme kontrollitud keskkonnas, kus saab paremini hallata ja säilitada ökosüsteemide tasakaalu.
Vesiviljeluses kasvatatavate kalade hulgas on populaarseim vikerforell
Eestis on vesiviljelus veel arengujärgus ja suurem osa tarbitavatest kaladest imporditakse. Peamised siin kasvatatavad liigid on vikerforell ja karpkala, samas kui vetikate ja karpide kasvatamist alles katsetatakse. Eesti vesiviljelussektor koosneb 38 tegevusloaga ettevõttest, mis tegutsevad 44 kasvanduses. 2022. aastal oli sektori müügitulu 6 miljonit eurot ja sellel alal töötas 62 inimest. Kuigi kaubakala müügitulu on aastatega kasvanud, on sektoril veel palju arenguruumi.
Eestis kasvatatavate kaubakalade hulgas on populaarseim vikerforell, mis moodustab üle 85% kogu toodangust. Kokku kasvatati 2022. aastal 700 tonni vikerforelli nii magedas kui ka mõõduka soolsusega vees. Teised kasvatatavad liigid on näiteks angerjas ja karpkala (16 tonni), kuid nende kasvatamine on keerulisem ja nõuab spetsiaalseid tingimusi. Vähesel määral kasvatatakse ka jõevähki (570 kg). Eestis kasutatavad tehnoloogiad hõlmavad läbivoolusüsteeme, tiike, basseine ja sumpasid. Läbivoolusüsteemid on levinumad, kuna need võimaldavad veevahetust ja hapnikusisalduse kontrolli.
Milliseid rajatisi vesiviljeluses kasutatakse?
Vesiviljeluse aluseks on sobiv veekeskkond ja rajatised. Eestis kasutatakse peamiselt läbivoolusüsteeme, kus vesi saadakse looduslikust veekogust ja suunatakse pärast kasutamist tagasi loodusesse. Samuti kasutatakse tiike, basseine ja sumpasid.
Tiigid on vanim ja kõige looduslähedasem vesiviljelusmeetod, kus kalad kasvavad looduslikus või poollooduslikus keskkonnas. Tiigid sobivad ekstensiivseks ja poolintensiivseks kalakasvatuseks, kus veevahetus toimub looduslike protsesside kaudu ja kalade söötmisega tegelevad inimesed. Tiikides saab kasvatada erinevaid kalaliike, sealhulgas karpkala ja forelli.
Basseinid on tehislikud rajatised, kus veevahetust ja keskkonnatingimusi täpselt kontrollitakse. Basseinides kasutatakse tihti kiirvoolukanaleid, kus vesi liigub intensiivselt läbi süsteemi, tagades pideva veevahetuse ja hapnikusisalduse. Basseinides kasvatatakse intensiivselt vikerforelli ja angerjat.
Sumbad on ujuvad rajatised, mida saab paigaldada veekogudesse ja need võimaldavad vee loomulikku liikumist läbi võrkseinade. Sumbad sobivad hästi merekalade kasvatamiseks, kuid nende kasutamisel tuleb arvestada keskkonnamõjudega, nagu sööda jäägid ja kalasõnnik, mis võivad reostada ja kahjustada veekeskkonda. Eestis on sumpade kasutamine veel piiratud, kuid nende tulevikupotentsiaal on suur, eriti mereäärsetes piirkondades.
Mahetootmine on keskkonnasõbralik ja nõuab investeeringuid
Mahevesiviljelus tähendab veeorganismide kasvatamist viisil, mis on keskkonnasõbralik ja järgib rangelt ökoloogilisi põhimõtteid. See tähendab, et kasvatamisel tuleb tagada nii veekeskkonna kui ka vesiviljelusloomade tervis ja heaolu. Sarnaselt põllumajandusele, ei tohi tootmine saastada keskkonda lubamatute ainetega.
Eestis puuduvad hetkel mahevesiviljelusega tegelevad ettevõtted. Kuigi kalakasvatajate hinnangul vastab Eesti kalakasvatus paljuski juba mahetootmise nõuetele, ei oma ükski ettevõte mahesertifikaati. Peamisteks takistusteks on tootmise kallinemine sisendite järsu hinnatõusu tõttu ja laenude saamise raskused. Lisaks nõuavad Euroopa Liidu mahetootmise reeglid täiendavaid investeeringuid ja tootmise ümberkorraldamist, mis on väikeste tootmismahtude tõttu keeruline ettevõtmine.
Mahetootmise puhul tuleb järgida rangeid reegleid, mis puudutavad nii kalade söötmist, kasvutingimusi kui ka keskkonnamõjusid. Näiteks tuleb vältida sünteetiliste kemikaalide ja antibiootikumide kasutamist, tagada piisav veevahetus ja hapnikusisaldus ning vältida saasteainete sattumist veekeskkonda. Need nõuded suurendavad tootmiskulusid ja vähendavad saagikust, kuid samas tagavad need kõrgema kvaliteedi ja ökoloogiliselt puhtama toodangu.
✓ Investeeringud tehnoloogiatesse ja teadusuuringutesse. Tootmise efektiivsuse parendamine ja keskkonnasõbralikkuse tagamine siinses kliimavööndis. Kindlasti tuleb arendada läbivoolusüsteeme, mis on sobivaimad mahevesiviljeluse jaoks, et need tagaksid rajatises piisava veevahetuse ja hapnikusisalduse.
✓ Teadmussiire ettevõttelt ettevõttele. Samuti tuleb soodustada koostööd ja teadmiste jagamist vesiviljelussektori ettevõtete vahel. Nii saavad ettevõtjad õppida üksteise kogemustest ja leida paremaid lahendusi tootmise optimeerimiseks. Koostöö aitab ka kaasa ühiste probleemide lahendamisele ja innovaatiliste lahenduste leidmisele, mis suurendaksid sektori konkurentsivõimet.
✓ Finantstugi ettevõtetele. Tuleb luua toetusskeemid ja finantsinstrumendid, mis aitavad ettevõtetel teha vajalikke investeeringuid. See hõlmab nii riiklikke toetusi kui ka soodsaid laenutingimusi, et katta tootmise ümberkorraldamise kulud. Ilma finantsilise toeta võib mahevesiviljeluse arendamine olla paljudele väikestele ettevõtetele liiga suur väljakutse.
✓ Tarbijate teadlikkuse tõstmine. Mahetoodetel on selged eelised. Mahetoodete turustamisele ja eksportimisele tuleks pöörata rohkem tähelepanu, et suurendada nõudlust ja toetada sektori kasvu. Tarbijate teadlikkus aitab kaasa mahetoodete populaarsuse suurenemisele ja võib motiveerida rohkem ettevõtteid mahetootmisele üle minema.
✓ Ettevõtet toetav seadusandlus. Mahevesiviljeluse arendamine Eestis nõuab ka regulatiivset tuge. Seadusandlikud raamistikud peavad olema selged ja toetavad, et ettevõtetel oleks lihtsam täita mahetootmise nõudeid. Regulatsioonide lihtsustamine ja toetusprogrammide loomine võivad kiirendada mahevesiviljeluse arengut.
Kokkuvõttes pakub mahevesiviljelus Eestis suurt potentsiaali, kuid selle realiseerimiseks on vaja ühist pingutust nii ettevõtjate, teadlaste kui ka riigi tasandil. Koos suudame luua jätkusuutliku ja keskkonnasõbraliku vesiviljelussektori, mis tagab kvaliteetsed kalatooted nii kodu- kui ka välisturgudel. Mahevesiviljeluse arendamine aitab säilitada Eesti looduskeskkonda, suurendada toidujulgeolekut ja pakkuda tarbijatele tervislikke ja kvaliteetseid kalatooteid.
- Loe täpsemalt TÜ RAKE, PTA ja Regionaal- ja Põlluministeeriumi koostöös valminud uuringust Eesti veekogude seisunditest ja siinsesse kliimasse sobivate liikide kasvatamisest “Mahevesiviljeluse võimaluste ja vajaduste väljaselgitamine“.
- “Eesti mahepõllumajanduse edendamiskava 2023 – 2030” sisaldab eesmärki: mahevesiviljelusega tegeleb 3 ettevõtet.
- Kodumaiste jätkusuutlikute kalade kohta saab infot kalafoor.ee
Allikas: TÜ RAKE uuring: Mahevesiviljeluse võimaluste ja vajaduste väljaselgitamine. Autor: Manuela Kollom, METK
