Eestis aretatud tomatisordid on loodud meie kliimaga arvestades – nad valmivad varakult ning on vastupidavad meie tingimustele. METKi tomatiaretaja Ingrid Bender selgitas saates „Maahommik“, millised on sortide eripärad ja aretusprotsess ning kuidas võtta tomatilt seemet.
Ingrid Bender on METKi tuntud tomatiaretaja, kes on aretanud sordid ’Malle F1’, ’Evelle’, ’Pille’ ja ’Siive’. Uue tomatisordi loomine on pikk protsess, mis kestab vähemalt seitse aastat. Selle aja jooksul muutub ristamisjärgne valik stabiilsemaks ja materjal ühtlaseks ning saadut saab hakata teiste sortidega võrdlema.
Kuidas omakasvatatud tomatitelt seemet võtta?
Kui tomat ei ole hübriidsort, siis saab viljadest seemet võtta ja neid järgmisel aastal külvata. Hübriidsortide (F1 või H-märgistusega) seemnest samasuguseid taimi ei saa. Seemne võtmiseks valitud tomat peab olema piisavalt küps, et see õrnalt mudides vetruks. Sakilise noaga tuleb lõigata risti läbi tomati, mille järel avanevad seemnekambrid. Sealt tuleb lusikasabaga sõelale tõmmata kogu seemnekambri sisu. Seejärel tuleb seemned jooksva vee all limast puhtaks pesta ning sooja ja kuiva kohta kuivama panna. Ruum peaks olema selline, et seemned kuivaks kiiresti, mitu päeva need niisked olla ei tohi.
Miks valida kasvatamiseks Eesti sorte?
Eestis aretatud tomatisordid sobivad hästi meie kliimasse ja on haiguskindlamad. Kõige olulisem omadus on varane valmimine – see on kõikide Eesti sortide tohutu edulugu, et nad valmivad varem, kui enamik väljast sisse toodud sorte. Lisaks on sortide valik väga suur, igaühele oma!
Kõige uuemad Eesti tomatisordid on oranživiljalised ’Pille’ ja ’Siive’. Esimesel on toredad suured viljad, teine on väga hinnatud suure varajase saagi tõttu. Kõrgekasvuliste tomatitaimede armastajatele on kindlasti tuntud ’Malle F1’, ’Piibe F1’ ja ’Visa F1’. Tomatisort ’Vilja’ puhul tasub meelde jätta: vili ’Vilja’ – suur vili, sest sellel tomatisordil on potentsiaal kasvatada väga suuri, hea maitsega vilju. Väga hinnatud sordid on ka ‘Erk‘, ‘Evelle‘, ‘Koit‘, ‘Mato‘ ja väiksemate viljadega ‘Maike‘. Viimane on justkui laisa inimese tomat, sest võrseid ei pea nii palju eemaldama kui teistelt. Kui aga soovitakse tomatit kasvatada aknalaual või rõdul, kus valgustingimused nii head pole, siis soovitab Ingrid kasvatada ’Vartot’.
Sorti tasub lisaks kasvatamiskohale, valmimisajale ja kõrgusele valida kindlasti ka maitse järgi. Eesti inimesele meeldib tomat, milles on piisavalt suhkruid ja parajalt haput, sest siis on tomat selline mõnus, mitte liiga mage. Endale sobiva maitse leidmiseks tuleb muidugi erinevaid kasvatada, maitsta ja siis sobiv valida.
Igal sordil on oma eelised, mida tasub „Maahommikust“ järele vaadata, et kasvatamiseks saaks valitud just see kõige sobivam sort. Ja nagu ütleb Ingrid oma raamatus „Tomatid oma aiast“, siis kõik saavad hakkama!
- Vaata 1. märtsi (2025) “Maahommiku” saadet alates 19:37
- Kasvuhoonetomati integreeritud taimekaitse suunised (koostatud 2024) ja teiste kultuuride integreeritud taimekaitse soovitused (avaldatud 2025. a jaanuaris)
- Neli tegurit, mille alusel valida tomatisorti
Allikas: Maaelu Teadmuskeskus
