Läänemere saagikalad – kilu ja räim – on meie mere ökosüsteemi vundament, mis ühendab planktoni suurte röövloomadega ning on kriitilise tähtsusega nii keskkonna kui ka kalandussektori tervisele. Kuigi nad on väikesed, määrab nende käekäik Läänemere ökoloogilise tasakaalu ja rannakogukondade majandusliku tuleviku.
Kui mõtleme Läänemere tervisele, tulevad sageli esimesena meelde hülged või merelinnud, kuid tegelikult sõltub nende käekäik otseselt saagikaladest nagu kilu ja räim. Need kalad on peamiseks toiduallikaks suurematele kiskjatele, sealhulgas tursale, lõhele ja mereimetajatele, toimides ühenduslülina planktoni ja toiduahela tippude vahel. Paraku on Rootsi FishSec värske raporti kohaselt saagikalade varud pikaajalise surve tulemusel murettekitavalt nõrgenenud.
Kilu ja räim moodustavad üle 90% kogu Läänemere kalasaagist. Praegune olukord näitab, et neljast Läänemere räimevarust kolm on vähenemistrendis ning eriti kriitilises seisus on Läänemere lääneosa räim. Ka kilu varud on viimasel kolmel aastal (2021–2023) silmitsi seisnud rekordmadala juurdekasvuga, mis tähendab, et noori kalu tuleb populatsiooni peale liiga vähe.
Eesti eripära: Räim on meie toidulaual asendamatu
Eesti paistab Läänemere riikide seas silma unikaalse kalatarbimise kultuuriga. Raport toob esile, et võrreldes Rootsi, Soome ja Taaniga on Eesti ainus riik, kus räime püütakse peamiselt inimtoiduks.
62% eestlastest sööb räime vähemalt mõnikord, mis on märkimisväärselt kõrgem näitaja kui Taanis (25%) või Rootsis (42%). Võrdluseks: Soomes läheb vaid umbes 3% räimesaagist inimtoiduks, ülejäänu suunatakse peamiselt kalajahu ja -õli tootmiseks või vesiviljeluse söödaks.
Miks on kalavarud surve all?
Kalade seisundit ei mõjuta üksnes püük, vaid kompleksne tegurite kogum, mida nimetatakse kumulatiivseks surveks.
- Liigne püügisurve. Püügikvoodid on sageli seatud tasemele, mis ei võimalda varudel taastuda.
- Kliimamuutused. Vee soojenemine ja soolsuse vähenemine muudavad elukeskkonna ebasoodsaks just külmalembestele liikidele nagu räim.
- Toidukonkurents. Suurenev ogaliku populatsioon konkureerib kilu ja räimega toidu pärast ning ohustab neid ka marja söömisega.
- Eutrofeerumine ja reostus. Liigsed toitained ja hapnikuvaegus põhjalähedastes kihtides hävitavad kalade kudemisalasid.
Üks teravamaid järeldusi on asjaolu, et poliitilised otsused ei järgi alati teaduslikke soovitusi ega kehtestatud kaitsemeetmeid. Raport viitab “5% reeglile”, mis kohustab seadma püügikvoodid nii, et oht varude kokkukukkumiseks jääks alla viie protsendi. Paraku on viimastel aastatel seda reeglit kvootide määramisel korduvalt eiratud, püüdes kaitsta kalandussektori lühiajalisi huve, kuid unustades seejuures vundamendi, millel sektor püsib.
Lisaks on probleemiks andmete kvaliteet. Teadaolevad juhtumid, kus saaki deklareeritakse valesti (näiteks kilu või räime asemel märgitakse lest), moonutavad teaduslikku pilti ja viivad liiga optimistlike kvootide seadmiseni.
Seitse sammu Läänemere tuleviku päästmiseks
Eksperdid on koondanud soovitused seitsmeks suunaks, mis aitaksid olukorda parandada.
- Ettevaatuspõhine püük. Püügipiirangud tuleb seada selgelt madalamale tasemele, arvestades liikidevahelisi seoseid ja võimalikke aruandlusvigu.
- Taastamiskavad. Ohustatud räimepopulatsioonid vajavad kiireid ja tähtajastatud tegevusplaane.
- Geneetilise mitmekesisuse kaitse. Majandamisel tuleb arvestada kohalike alampopulatsioonidega, et mitte kaotada unikaalseid, piirkonniti kohastunud kalatüüpe.
- Kudemisalade kaitse. Elupaikade taastamine ja püügipiirangud kudemisperioodil on kriitilise tähtsusega.
- Tugev järelevalve. Elektrooniline kaugseire (REM) ja sõltumatu kaalumine sadamates peavad tagama ausa aruandluse.
- Teadusuuringute seire. Vajame rohkem andmeid planktoni seisundi ja toiduvõrgustiku koostoimete kohta.
- Ökosüsteemipõhine lähenemine. Majandamisotsused peavad vaatama tervikut, mitte ainult ühte liiki korraga.
Saagikalade taastumine on investeering, mis tagab, et Läänemeri püsib elus ja kalandus kestlik ka tulevastele põlvedele.
Loe lisaks:
Small-fish-big-impact_Baltic-Sea-forage-fish-report_FINAL_EST
Allikas: Eestimaa Looduse Fondi maaelublogi 30.12.2025 ning Raport “Small fish, big impact”
