Rootsi Põllumajandusteaduste Ülikoolilt (SLU) valmis ülevaade EIP-Agri projektide edukuse hindamisest. Rootsi Põllumajandusameti tellitud aruande eesmärk oli analüüsida EIP-Agri projektide mõju. Raporti tulemid aitavad tugevdada tulevasi innovatsioonialgatusi.
EIP-Agri on osa EL-i ühisest põllumajanduspoliitikast (CAP) ning selle eesmärk on edendada koostööd teaduse ja praktika vahel, tuues kokku innovatsiooni osalised (nagu põllumajandustootjad, nõustajad, teadlased ja ettevõtted)
Aruandest selgub, et EIP-Agri programmi projektid on oluliselt kaasa aidanud põllumajanduse konkurentsivõime suurendamisele ja uuendusliku tehnoloogia kasutuselevõtule. Siiski on ka väljakutseid, näiteks asjaolu, et suurem eelarve ei tähenda alati suuremat edu ning paljudel projektidel on raskusi oma uuenduste etteantud aja jooksul lõpuleviimisega. Aruande autoriteks on Lisa Blix Germundsson (SLU), Erik Hunter (SLU) ja Charlotte Norrman Linköpingi ülikoolist.
Uuring hõlmas 10 aastat Rootsi innovatsiooniprojekte
Uuring põhineb veebipõhisel küsitlusel ja kvalitatiivsetel intervjuudel projektijuhtidega. Uuring hõlmas 91 Rootsi EIP-Agri projekti, mis olid lõpetatud aastatel 2015 kuni jaanuar 2024. Projektide tulemuste ja edutegurite uurimiseks kasutati korrelatsioonanalüüse. Projekti edukust uuriti kolmel tasandil: programmi tasandil, projekti tasandil ja individuaalsel tasandil.
Programmi tasandil on EIP-Agri lähenemine edukalt panustanud kasumlikkuse, konkurentsivõime ja uuendusliku tehnoloogia kasutamise eesmärkide saavutamisse. Kõrgeim saavutamisaste oli tasuvuse (80% projektidest andis tugeva panuse), innovatiivse tehnoloogia edendamise (73%) ja konkurentsivõime (72%) eesmärkidel. Seevastu on EIP-Agri näidanud suhteliselt väiksemat panust Rootsis taastuvenergia kasutamise suurendamise, lühikeste toiduahelate, mullaerosiooni/mulla majandamise ja mitmekesistamise eesmärkide saavutamisse.
Projekti tasandil anti kõrged väärtused edunäitajatele, mis puudutavad kasutajatele kavandatud kasu; konkurentsieelisele, tõhususe ja kasvu, samuti turu laienemise ja klientide kaasamise aspektidele. Projekti tasandil eesmärkide saavutamise osas arvas 75% projektijuhtidest, et nad olid oma eesmärgid saavutanud või ületanud, samas kui 50% väitis, et väljatöötatud uuenduslik idee oli teistele kasutamiseks valmis.
Rohkem raha ei tähenda edukust
Märkimisväärne korrelatsioon leiti rahastamise ja edu vahel: projektide puhul, millel oli suurem eelarve, oli raskem saavutada oma eesmärke ning neil oli ka mõnevõrra raskem saada oma innovatiivsed ideed projekti lõpuks valmis. See negatiivne seos (suurema eelarve ja madalama eesmärkide saavutamise tõenäosuse vahel) viitab sellele, et kallimad projektid võivad olla keerukamad või riskantsemad.
Tõenäosus, et uuenduslikku ideed kasutatakse laialdaselt 3 aasta jooksul, oli tugevas korrelatsioonis (potentsiaalsete) kasutajate innovatsiooni kasutamise eeliste ja hüvedega. Tulemused näitavad ka, et rühmad, kes on omandanud väga head teadmised oma turust ja klientidest, vajasid oma uuenduslike ideede väljatöötamiseks vähem aega.
Edukamad projektid eristusid mitme teguri poolest, mis sageli seostusid projekti varajaste faasidega, mida nimetatakse fuzzy front-end faasiks. Analüüs näitas, et intellektuaalomandi õigustega (IPR) tegelemine oli tugevalt seotud kõrgema innovatsioonitaseme ja konkurentsieelise saavutamisega.
Peamised takistused, miks projektid ei suutnud oma eesmärke täielikult täita, olid seotud kahe projekti tasandi teguriga: innovatsioon ei olnud projekti lõppedes täielikult välja töötatud ja raskused turule toomisel või vastava kättesaadavuse tagamisel. Turuga seotud takistused hõlmasid näiteks kallist toodet, klientide vastumeelsust uutele käitumismustritele või kapitali puudumist turunduseks. Lisaks tõid väikesi ettevõtteid esindavad projektijuhid esile ka administratiivsed probleemid, nagu pikad menetlemisajad ja neist tulenevad rahastusraskused.
Valmisolek innovatsiooniks tuleb harjutamisega
Väliste teadmusallikate (nagu teadlased, nõustajad ja erialaorganisatsioonid) aktiivsem kasutamine oli seotud innovatsiooni valmisolekuga teiste poolt kasutamiseks. Projektijuhid rõhutasid intervjuudes korduvalt ka koostöörühma head kombinatsiooni, laia kompetentsust ja koostöövõimet kui edu olulist tegurit. EIP-Agri rahastust ennast peeti elutähtsaks, et võimaldada uuenduslike ideede arendamist, toimides omamoodi riskikapitali vormina, mis aitab vältida muidu tekkivaid turu ja süsteemitõrkeid.
Individuaalsel tasandil on EIP projektidel olnud positiivne mõju kaasatud isikute innovatsioonikultuurile. Projektijuhid väitsid, et on muutunud vastuvõtlikumaks tulevikus innovaatiliste ideede elluviimise suhtes ja nad on altimad teistega koostööd tegema. See kehtib olenemata sellest, kas nad on osalenud projektides, mis on oma eesmärgid saavutanud või mitte. Näib, et innovatsioonikultuur seisneb pigem innovatsiooniprotsessides osalemises kui selles, kas need protsessid on oma eesmärgid saavutanud. Innovatsioonikultuuri edendamine on üks ELi tasandi eesmärkidest ja seda võiks tulevikus nimetada ka Rootsi eesmärkide hulgas.
„Innovatsioon ei seisne ainult uutes ideedes, vaid ka ökosüsteemide loomises, kus neid ideid saab arendada ja ellu viia. Meie tulemused näitavad, et projektidel, millel on tugevad võrgustikud ja turu tundmine, on suurem eduvõimalus,“ ütleb üks aruande koostajatest, Charlotte Norrman.
Innovatsiooniprotsessi edukust võib vaadelda kui köögiviljaaeda: istutatud seemned (innovatsioonid) peavad leidma õige mullastiku (turuteadmised ja ärikogemused) ja piisavalt vett (rahastus), et kasvada. Kui rahastust on liiga palju ja see suunatakse liiga suurtele “taimedele” (suurema eelarvega projektidele), võivad nad kokku kukkuda, enne kui vilja valmib, mis näitab, et mõõdukus ja nutikas ressursikasutus on olulisemad kui pelk rahaline maht.
Uuringu tulemused on aluseks tulevastele prioriteetidele ja tegevustele, et muuta EIP-Agri innovatsioonitoetus veelgi paremaks.
Maaelu jutud #49 – Suur- ja väikeprojektide toetus: kellele, milleks ja kuidas taotleda?
Eesti sarnaste innovatsiooniprojektide taotlusvoor on kohe algamas. Kuula taskuhäälingu “Maaelu jutud” saadet – Suur- ja väikeprojektide toetus: kellele, milleks ja kuidas taotleda?
Räägime suur- ja väikeprojektide toetusest, mille taotluste vastuvõtt toimub 12. novembrist 2025 kuni 14. jaanuarini 2026. Toetuse eesmärk on soodustada innovatsiooni põllumajandus- ja metsandussektoris, tõsta ettevõtjate konkurentsivõimet ning tihendada teadmiste- ja tehnoloogiasiiret ning koostööd innovatsioonipartneritega. Meede pakub võimalusi nii laiapõhjalistele kui väiksematele koostööprojektidele.
Loe lähemalt suur- ja väikeprojektide toetuse kohta PRIA veebilehelt.
Allikas: EIP-AGRI projekti „Avatud innovatsioon…“ lõpparuande hindamine
Toimetas H.Tamsalu
