24. mail korraldas Maaelu Teadmuskeskuse maaeluvõrgustik taaskord kogukonnaaedade teemapäeva - kogemusvahetuse. 2024.aasta kevadel Türilt, KONNA majast ja kogukonnaaiast alguse saanud sündmus toimus 3.korda. Sel korral saadi kokku Harjumaal, Saku valla Tõdva kogukonnaaias. Päeva eesmärgiks oli osaliste info- ja kogemusvahetus, sh teemast huvitatute võrgustamine.
Saku valla keskkonnakuu raames toimunud teemapäev tõi kokku huvilisi lähemalt ja kaugemalt, sh kohalikud aiapidajad, LEADER tegevusrühmade ja kohalike omavalitsuste esindajad. Kohalike kõrval tuli osalisi ka Tartu, Jõgeva ja Tori kandist. Kutsutud olid ka Tallinna kogukonnaaedade esindajad. Rõõmuga tõdesime, et kogukonnaaedade teema ühendab linna- ja maapiirkondi!
Igal teemapäeval on olnud oma fookus, mis kujuneb suuresti välja just konkreetse aia omapärast, huvist ja vajadusest lähtuvalt.
2024.aasta kevadel 1.korda Türil toimunud sündmusel rääkisime uue aia rajamisest ja nippidest, keskkonnasõbralikust ja loodust hoidvast majandamisest, permakultuuri ja taastava põllumajandus praktikatest. Kogusime inspiratsiooni väikeaia kompostimisvõimalustest.
2024.aasta sügisel tutvusime Tartu Maheaias suurlinna kogukonnaaiaga, mh nägime püsinäitust ja aia ühispeenart. Tartu maheaias oli 2024.aastal 550 liiget, sh maalapid 25-150 m2. Heili Petkin Tartumaa Arendusseltsist tutvustas uue perioodi LEADER ja Sotsiaalfondi toetusvõimalusi, mis võiksid ka kogukonnaaedasid ja seal toimuvaid tegevusi toetada. Näitena toodi eri põlvkondade koostöövõimalusi, õppetegevusi. Inga Talvis rääkis Targa Aia tegemistest (jätkusuutlik aiandus, koolitused/teemapäevad) ning Elen Peetsman Eesti Maaülikooli mahekeskusest tutvustas loovharidusprogrammi ja õppeaedade õppematerjale.
Seekordsel kogemusvahetusel tervitasid osalejaid Tõdva aias/Kajamaa kooli õuesõppeklassis piirkonna sädeinimesed Pille Kasterpalu ja Jana Kald MTÜ Tõdva Aiasõprade Seltsist. Mõnusalt vabas ja sõbralikus õhkkonnas kuulasime Tõdva aia lugu. Miks just selles paigas? Aia algus ja tänapäevase kogukonnaaia sünd... Kuidas kohalik omavalitsus aiapidamisse algselt suhtus ja millised on suhted tänaseks? Mis on kohalike aiapidajate tänased mured ja rõõmud? Tutvusime aia kokkulepete ja reeglitega. Tegime ringkäigu aias ja uurisime Tõdva ringlusmaja. Loe Tõdva kogukonnaaia tegemistest põhjalikumalt.
Alleverde OÜ esindaja Kadri Artma tutvustas põgusalt aianduses turba asendamise võimalusi alternatiivsete materjalidega. Ühiselt tõdeti, et see on kindlasti teema, millest võiksime edaspidistel sündmustel veelgi rohkem rääkida! Kvaliteetne kasvuturvas on aednikule väärtuslik, aga piiratud ressurss, mille kaevandamisega kaasneb ka suur keskkonnamõju.
Kohaliku omavalitsuse arendus- ja keskkonnateenistuse juht Kerli Laur tutvustas omavalitsuse vaadet ja plaane. Saku vallas on täna juba 3 kogukonnaaeda, kõik oma piirkonna ja inimeste soovide kohaselt kujundatud ja erilise moega. Tõdeti, kui oluline on ühes suures ja kiirelt arenevas vallas, et kogukonnaaia pidajatel on kohaliku omavalitsusega sõlmitud korrektne pikaajaline leping, kokku lepitud põhimõtted ja reeglid. See annab mõtte ja kindluse ka pikemaajalisemaks tegevuseks.
Harjumaalt, Kose kandist oli oma talu lugu ja väikeaia nippe jagamas Kelli ja Timo Ahisilla Taluaiast. Väikestel pindadel, lühikestel peenardel saadakse hooaja jooksul mitu köögivilja-saaki! Kasvatatakse ka lõikelilli, sh valmistatakse imeilusaid värskeid ja kuivlille kimpe. Ahisilla rohumaa-kanad pakuvad palju kõneainet – see on lihtne ja loodulähedane kanapidamise viis! Kanad saavad siblida oma loomulikus keskkonnas, õhustavad mullapinda, karjatuskoormus hoitakse hoolsalt kontrolli all, toitained on ringluses. Talvine allapanu kasutatakse peale komposteerumist taimekasvatuseks; kasutuses on tööd hõlbustavad väikeseadmed. Osalejad said häid nippe nii külvamise, taimede ettekasvatamise, istutamise kui ka kanapidamise, oma toodete turustamise ja mõistlike tarbimisvalikute osas. Nii mitmedki kohal olnud aiasõbrad soovisid Ahisilla Taluaeda oma silmaga vaatama minna. Külastajad on oodatud – tuleb ainult aeg, soovid ja tingimused eelnevalt kokku leppida!
Birgit Koll Maaelu Teadmuskeskusest oli kohale tulnud Jõgevamaalt, et jagada infot Eesti sortide, seemnete, aretusprotsessi ja suundade kohta. Saime infot, kuidas Eesti sordiseemet ära tunda, millist algmaterjali aretuses kasutatakse, kui kaua ühe sordi turuletulek aega võtab, miks Eesti sorte nii vähe turul saada on, miks me peaksime üldse Eestis oma sorte kasvatama jne jne? Küll oleks olnud veel palju küsida, aga selle teema põhjalikumaks käsitluseks jäi küll Tõdval aega väheks!
Päeva lõpuks tegime jalutuskäigu hiljuti valminud Tõdva ringlusmajja ning kogukonna-aeda. Küsimusi-vastuseid-arutelusid oleks jätkunud veel tundideks. Kiirelt jagati kontakte ja kutsuti vastastikku külla. METK maaeluvõrgustik sai kindlust, et kindlasti on tulemas veel mitmeid aiapäevi. Ootame ettepanekuid, millist aeda järgmisel korral võiksime külastada - kohtume JÄRGMISES aias :-)!
Allikas: Karme Petrutis, METK maaeluvõrgustik
