Põllumajandusühistu valitsemine nõuab paljude faktorite tasakaalustamist. Ühistu liikmete huvid, selle tulemuslikkus ja kestlikkus organisatsioonina on vaid mõned valemi muutujad. Kuidas hoida põllumajandusühistu valitsemises tasakaalu?
Ühistud kalduvad oma olemuselt olema kohalikud, mistõttu on raske sõnastada kõikehõlmavaid soovitusi. Siiski on üldisi põhimõtteid ja tegevusi, mida rakendades võivad põllumajandusühistud edendada oma valitsemisvõimekust [2] (loe sellest ka Maaülikooli uuringust) ja tulemuslikkust. Siinkohal tuleb välja, et areng ja kasv käivad käsikäes.
Suurus loeb
Iga ühistu kasvab selleks, et üha paremini täita oma liikmete ootusi. Selleks on erinevaid viise, kuid eesmärk kasvada on ühistute puhul praktiliselt universaalne. Muu seas toob kasv mastaabisäästu vormis majanduslikku kasu, aga kasu ei piirdu ainult ühistu majandusliku poolega [3].
Seetõttu ongi ühistute olulisemad sihid kasvatada oma suurust ja professionaalsust. Kasvada võib teiste sama tegevusala ühistutega ühinemise teel, viies ellu agressiivse liikmeskonna suurendamise strateegia, integreerudes vertikaalselt – piisava majandusliku õigustuse korral – teiste toidu tarneahela osalistega, asutades keskühistu (ühistute ühistu) teiste piirkondlike ühistutega või mõnel muul moe.
Alles peale kasvamist suudab ühistu muutuda professionaalsemaks. Või üteldes teisiti – kasv on professionaalsuse eeldus. Professionaalsus viitab sellele, et ühistu igapäevane juhtimine tehakse palgatud juhatuse ja töötajate ülesandeks. Nõnda saavad liikmed keskenduda oma ettevõtetele ja ühistu strateegilisele juhtimisele. Üks protsessi esimesi samme on sellise valitsemismudeli valimine ja rakendamine, mis optimeerib liikmete ja ühistu ressursside kasutamist.
Eesmärgipärane töö
Kasv pole eesmärk omaette, pigem on tegu vahendiga teiste sihtide ja eesmärkide täitmiseks. Need sihid ja eesmärgid tulenevad ühistu olemasolu põhjusest, mida tuleb liikmetele selgitada. Ilma selge ja arusaadava majandusliku õigustuseta pole ühistul võimalustki jõuda hea valitsemiseni ega saavutada edu. Selge olemasolu majanduslik põhjendus on edu ja hea valitsemise eeldus.
Edukad ühistud kasutavad nõukogu kommiteesid, mis töötavad liikmete jaoks valitsemisse kasvulavana ja kaasavad liikmeid, kes pole veel nõukogus teeninud. Nõukogu kommiteed keskenduvad kindlale ülesandele, neid juhib nõukogu liige ja sisaldavad nii teisi nõukogu liikmeid kui ka liikmeid. Näiteks võivad ühistul olla auditi-, kompensatsiooni-, strateegilise planeerimise, nõukogu kandidaatide koolituse ja nimetamise komiteed. Nõukogu komiteedel on kaks peamist eelist: need lahendavad kindlaid ülesandeid ja pakuvad komitee tööst osa võtvatele liikmetele infot nõukogu töö kohta.
Hariduse tähtsus
Liikmed on kõigi ühistute keskmes, mistõttu tuleb ühistul neid harida. Haridus muutub ülioluliseks siis, kui ühistu seisab silmitsi uudsete väljakutsetega – näiteks Euroopa roheleppe, muutuvate tarbijate eelistuste ja kliimamuutuste tõttu. Liikmete harimine on üks ühistute põhimõtteid, aga samas on tegu ühe edu eeldusega. Ühistu valitsemise kontekstis ei saa ühistu rakendada häid valitsemise praktikaid ilma haritud liikmeteta, sest nood ei mõistaks muidu nende meetmete vajalikkust.
Nõukogu liikmete väljaõpe on samavõrd kui mitte tähtsam. Ühistutel tuleks integreerida ühistu valitsemise (vastandina üldjuhtimisele) koolitustel nõukogu liikmete valimiste protsessi [4]. Koolitused olgu kõigile nõukogu liikmetele kohustuslikud. Nõukogu liikmete koolitamine peaks puudutama kahte läbipõimunud valdkonda: 1) kuidas olla tulemuslik nõukogu liige ja 2) kuidas olla tulemuslik ühistu nõukogu liige. Sarnane koolitus olgu kohustuslik juhatusele ja teistele ühistu töötajatelegi, sest nendel tuleb samuti aru saada ühistu valitsemise nüanssidest.
Ühistul tuleb defineerida oskusteabe, mida see vajab, mida ühistu omab ja mis on sellel puudu. Ühistuväliste ekspertide nõukokku võtmine on asine lahendus selle otsustusprotsessi parandamiseks. Eksperdid aitaks ühistu liikmetest nõukogu liikmetel täita nende valitsemise kohustust, toetades neid asjakohaste teadmistega ja aidates nõukogu liikmetel juhtkonna üle tõhusamalt järele valvata. Lisaks väldib ühistuväliste nõukogu liikmete nõukokku kaasamine rühmamõtlemisega seotud probleeme.
Õige struktuur
Organisatsiooni struktuur peab vastama selle majanduslikule põhjendusele, sihtidele ja eesmärkidele. Seetõttu oleks ühistutel mõistlik kaaluda oma organisatsiooni ümberstruktureerimist, kui ühistu tajub majanduslikke või muid raskusi. Organisatsioonidisaini muutmine on varemgi aidanud ühistutel ületada erinevaid väljakutseid. Sellise vajaduse märk on näiteks see, et liikmetele nende toodangu eest tasutavad tasud või liikmetelt küsitavad keskmised sisendihinnad ei ole enam konkurentsivõimelised võrreldes sektori ja piirkonna hindadega.
Samuti on halb märk liikmete vaheliste hõõrumiste suur tõenäosus – näiteks kui enamik liikmeid on ühistusse investeerinud vähem omakapitali kui on nende osakaal ühistu ärist. Omandimudeli ümbermõtlemine võimaldab ühistul tasakaalustada liikmete investeeringuid või otsida vajadusel lisafinantseeringut väljastpoolt ühistut. Koos omandiküsimusega väärib vaagimist kontrolliprotsess ehk valitsemismudel.
Tulemuslikkuse hindamine
Ettevõtte tulemuslikkuse mõõtmine on ülioluline mõistmaks, kui hästi teenib see omanike ja sidusrühmade huve. See on lihtsam tavapärastest äriettevõtetes, mille siht on teenida ja maksimeerida kasumit. Ühistutel tuleb aga välja töötada ühistule omased tulemuslikkuse näitajad, mis mõõdavad selle liikmete ja juhtide tegelikke eesmärke ja kuivõrd hästi ühistu neid täidab. Nende meetmete välja töötamine ja rakendamine lihtsustab otsustusprotsessi ja minimeerib hõõrdumist liikmeskonnas ning liikmete ja juhatuse vahel.
Lisaks ühistu tulemuslikkuse hindamisele on tähtis hinnata nõukogu ennast. Nõukogu hindamised sisaldagu nõukogu kui terviku hindamist ja nõukogu liikmete individuaalseid hindamisi. Mõlemad sisaldavad enesehindamist ja välist, sõltumatut hindamist. Nõukogu tulemuslikkuse hindamise käigus on mõistlik samuti hinnata nõukogu struktuuri ja selle protsesside tõhusust.
Nõukogu struktuuri hindamine tähendab sisuliselt seda, kui hästi täidab see oma kontrolli, teeninduse ja strateegilise planeerimise funktsioone. Näiteks võib hindamine leida, et olemasolevatest nõukogu komiteedest piisab nende eesmärkide täitmiseks. Nõukogu protseduurid viitavad siinkohal nõukogu sisemistele protsessidele ja need mõõdavad nõukogu sidusust ning selle otsustusprotsessi ja tegevuse tõhusust.
Nõukogu liikme kandidaatide valiku käigus tuleks ühistul tuvastada oskused, mida nõukogu liikmetelt oodatakse, ja võrrelda neid kandidaatide profiilidega. Mitteliikmetest eksperdid tuleks kutsuda nõukokku juhul, kui oodatavates nõukogu kompetentsides on lünki, mida ühistu liikmed ei suuda täita. Iga nõukogu liige panustab otsustuskogu tegevusse oma oskusteabega ja nõukogu laiapõhjaline teadmistepagas parandab selle valitsemisvõimekust – ent see peab sobima ühistu otstarbega.
Tasakaalu otsing
Ühistul tuleb lakkamatult tasakaalustada kooskõla (hea üldjuhtimine) ja tulemuslikkust (strateegia ja väärtusloome). Ühistu juhatusel on vaikimisi ülesanne muundada organisatsiooni, et jõuda selle eesmärkideni vastandumata ühistu liikmeskonnale, tehes pidevaid ja õigustamata muudatusi. Tasakaalu otsimine nõuab aga kõigi osapoolte harimist, kuhu kuuluvad liikmed, nõukogu liikmed, juhid ja töötajad. Isegi evides oskusteavet on nõukogu liikmete ülesanded nõudlikud, kuna nõukogul tuleb pidevalt tasakaalustada hulgaliselt tähtsaid muutujaid – liikmete huvide esindamine, nende arvamused, oskusteave, kaalutlused, võim, legitiimsus, vastutustundlikkus, läbipaistvus, õppimine, innovatsioon ja risk [5].
Kui liikmed pole ühtsed ja liikmeskonnas esineb liikmete eelistuste heterogeensuse tõttu hõõrumisi vastandina usaldust ja loovust toetavale ühtsusele, siis on hea valitsemine mõeldamatu. Seetõttu pole olemasolevasse kogukonda investeerimine ressursside raiskamine, pigem in see vajalik samm teel eduni. Hea valitsemine viib hea juhtimiseni ja mitte vastupidi.
Autor: Taavi Kiisk [1]
[1] Eesti Maaülikooli maamajanduse ökonoomika õppetooli nooremteadur
[2] Mida kujutab endast valitsemine, seda saab lugeda varasemast Eesti Maaülikooli uuringust.
[3] Põllumajandusühistu positiivne välismõju jääb kahtlemata kõrva Põllumeeste ühistu KEVILI-t tutvustava taskuhäälingu kuulajale.
[4] Juhtimise teemat puudutavad ühistegevuse teadmussiirde pikaajalise programmi raames ilmunud käsiraamat ja teabematerjal.
[5] Nende ja teiste ühistu nõukogu töö iseärasuste kohta leidub infot ennist mainitud teadmussiirde pikaajalise programmi raames ilmunud käsiraamatus.
