Hiiumaa Põllupäev 2025 tõi kokku põllumajandushuvilised ja laiemagi üldsuse, et tutvustada maaelu telgitaguseid. Ürituse programmi kuulusid viljakoristuse demonstratsioonid, taluturg, loomade näitus ning lasteprogrammid. Märkimisväärne oli ka arutelupaneel Eesti põllumajanduspoliitika väljakutsetest ja tulevikuvisioonidest, kus esile tõsteti sektori vajadust stabiilsuse ja noorte kaasamise järele.
Hiiumaa ja põllupäev
Kui 2023. aastal jõudis Hiiumaale Martin Vallikivi juurde uus traktor, tehti selle tutvustuseks eksprompt üritus. See sündmus, mille nimi oli “Hiidlaste põllupäev”, korraldati lühikese etteteatamisega Facebooki teavituse kaudu ja tõi kokku üllatavalt palju inimesi, hinnanguliselt sadakond. Joosep Niit, kes oli ka esialgse ekspromptüritusega seotud, nägi selle populaarsust ja pakkus välja, et järgmisel aastal tuleks teha “põllupäev suurelt”. Joosepi suureks inspiratsiooniks laiemale üritusele oli Jeremy Clarksoni saade, mis tutvustas talupidamist ja põllumajandust inimestele, kellele see valdkond on võõras. Nii saigi uue ürituse eesmärgiks tuua põllumajandus ja suured masinad inimestele lähemale.
Joosep rõhutab, et nende rahvatantsurühm nimega PÕKA on üks suur põhjus, miks korraldusmeeskonna sõpruskond tekkis. Rühm ühendab põllumehi ja soodustab koostööd ka praktilistes küsimustes, näiteks seemnete või tehnikatükkide mandrilt toomisel. Tantsurühma kokkusaamised toimuvad kaks korda nädalas ja aitavad põllumeestel stressiga toime tulla ning muresid jagada. See sotsiaalne tegevus on loonud tihedad sidemed. Igal laupäeval, kui vähegi meeskonna liikmetel võimalus on, istutakse koos maha ja peetakse Põllupäeva plaane. Tantsutrennide pauside ajal jagavad mehed omavahel muresid kogemusi ning räägivad põllumajandusega seotud teemadest, mis on oluline “maainimene peab saama rääkida” põhimõtte kohaselt.
Rahvapõllumees 2024 Martin Vallikivi selgitas, et talupidamine on nagu lapse kasvatamine, sest “terve küla on selleks vaja”. See tähendab, et põllumajandusega tegelemine nõuab pidevat tuge ja abi kogukonnalt, sarnaselt sellele, kuidas lapse kasvatamiseks läheb vaja laiemat võrgustikku. Hiiumaa põllumeeste puhul on koostöö isegi “olude sunnil” toimuv nähtus, kuna piiratud majandusruum ja ettearvamatud tingimused (nt põud või uputus) teevad ärimudeli ülesehitamise “kaine mõistusega ju täiesti võimatuks”. Seega on üksteise abistamine ja teineteisele toetumine ellujäämiseks hädavajalik.
Masinad minevikust ja tänapäevast
„Messidel näidatakse põhiliselt masinaid, nagu väljanäitusel, aga meie teeme traktoritega põllul ka tööd,“ sõnas ettevõtmise korraldaja. Ta lisas, et seega toovad nad maatööd inimestele lähemale. “Koostöös erinevate ettevõtjatega toome külalistele näidata nii palju erinevaid masinaid kui pähe tuleb – nii seismas kui ka põllu peal tööd tegemas.”
Masinanäitused tõid kohale müüjad ja edasimüüjad üle Eesti, kelle valikus oli alates väiksematest traktorimudelitest kuni haruldaste masinateni, mida leidub Eestis vaid üksikuid eksemplare. Põllupäeval oli esindatud lai valik põllumajandustehnikat, alates moodsatest John Deere’i, Kubota, Case’i ja Claasi traktoritest-atradest, kuni nõukogudeaegsete veteranideni. Näha sai helesinise kabiiniga ZIL-veoautot, väikest T-16, punast Vladimiretsi, sininist Belarusi ja kollast Kirovetsi. Paljud väljapanekul olnud traktorid ja muu põllutehnika kuulusid Hiiumaa põllumeestele endile, kuna “pole ju mõtet kaugelt vedada, kui kohapeal olemas”.
Eriti elavaks kujunes demonstratsioon, kus vanad kombainid proovisid sammu pidada tänapäevase viljalõikusmasinaga. See jõukatsumine sümboliseeris põllumajanduse arenguteed: traditsioonid ja uus aeg kõrvuti, kuid selgelt erineva tempoga. Viljalõikusel nähti töös määrdunudpunast NIVAt ning kahte CLAASi kombaini – üht väikest halli 1960. aastatest Hollandist ning teist, täiesti uut helerohelist CLAASi. Turu talu noor põllumees Heiki Maivel juhtis vanemat CLAASi, näidates viljakoristuse keerukust märjal ja lamandunud põllul. Vana NIVA Olav Ellermäe juhtimisel ergutas erilisi mälestusi aegadest, kui osalejad või nende isad olid traktoristina leiba teeninud.
Põllule jõudvaid masinaid, nende tööpõhimõtteid ja põhjuseid aitasid koos müügiesindajatega lahti seletada Kabiinijuttudest ja eAgronomist tuttavad Kristjan Anderson ning Elmar Reinhold. Samal ajal kui kombainid öösel sadanud vihma tõttu märja viljaga maadlesid, tutvustati pöördadra toimimist, põhurulle ja rullikile variante, iselaadivat rullihaagist. Keset päeva saabunud tugev vihm sundis korraldajaid päevakavas muudatusi tegema ning mullaharimisriistad ning vahekultuuri külv jäid seekord esitamata.
Kogu päeva jäädvustati droonidega ja nende jaok oli üles seatud ka eraldi esitlusala. Hiiu Droon OÜ esindajad kirjeldasid põhjalikult ja telgi katusele trummeldava vihma kiuste droonide võimalusi põllumajanduses. Näiteks on võimalik droonidega saagikuse prognoosimine. Droonid suudavad hinnata saagi tihedust ja taimede arvu põllul. See aitab prognoosida saagikust juba enne koristust ja planeerida paremini koristustöid ning logistikat. Kas teadsid, et juba 1. jaanuarist 2026 on võimalik droonidega ka taimekaitsevahendeid pritsida? (Taimekaitseseadus on muutmisel.)
Taluturg, loomad ja lapsed
Hiiumaa Põllupäeva 2025 üheks peamiseks eesmärgiks oli põllumajanduse tutvustamine üldsusele, sealhulgas linnainimestele ja neile, kes maaeluga igapäevaselt kokku ei puutu. „Päeva mõte on tuua põllumajandus inimestele lähemale. „Teavad need, kes talus töötavad, aga teised, kas nemad teavad, mida maatöö tähendab?“ sõnas Joosep Niit. Kabiinijuttude meister Elmar Reinhold rõhutas, et üritus ei olnud lihtsalt tootedemonstratsioon, vaid “päriselt mõeldud selle jaoks, et demonstreerida põllul toimuvat” ja anda inimestele võimalus tulla ja “näha päriselt” põllumajandust, eriti seoses linnastumisega, kus toidutootmine on paljudele kaugeks jäänud
Taluturule jõudsid kokku nii Hiiumaa kui ka mandri tootjad. Valikus olid sibul, koduvõi, koduleib, suitsuvorst ja džinn. Samuti sai Eesti Piimandusmuuseumi laual võimasinat ringi ajada ja pingilehm Maali õpetas õigeid lüpsmistehnikaid. Loomade ekspositsioon hõlmas erinevaid tõuge: valgeid šaroolee veiseid Turuõue OÜ-st, hiiglaslike sarvedega karvaseid šoti mägiveiseid, punaseid nudipea vasikaid, lambaid ja helehalle hobuseid.
Lapsi rõõmustasid kuldkollastest põhurullidest ehitatud ronimismägi ja eriline Hiiu huumoriga pallimeri – heintega ääristatud kast, kus sai end lausa hernemerre sukelduda. Pärnumaa ettevõtja MiniFarm tõi kohale pulditraktoritega mänguväljaku, pakkudes lastele võimalust vilja vedada. Lisaks sai mängurongi kastis ja väiketraktori haagises põhupakkidel lõbusõitu teha.
Põllumajanduse võlu ja valu
Üks päeva tipphetki oli arutelupaneel, kus sektori esindajad Kristjan Jürisalu, Jane Mättik ja Martin Vallikivi arutasid sektori murekohtade ja tuleviku üle. Esile tõusis vajadus selge ja pikaajalise visiooni järele Eesti põllumajanduspoliitikas, mis ei sõltuks valimistsüklitest. Paneelis kõlas korduvalt mõte, et põllumajandus on ühtaegu nii võlu kui valu – raske töö, mis pakub samas sügavat ühendust maaga ja elustiili, millest on raske loobuda.
Jane Mättik rakendab mitmeid keskkonnasõbralikke praktikaid oma lihaveisekasvatuses, olles ka projekti Climate Farm Demo üks partneritest. Ta hindab kõrgelt keskkonda ja oma põllumaad, kus ta elab, ning tunneb isiklikku vastutust, et seda mitte rikkuda. Ta peab seda oluliseks, kui toodab ise toitu ja tarbib seda.
Mättikule ei meeldi monokultuursed põllud ning ta eelistab liigendatud maastikku ning metsarikkust. Ta hoiab oma loomi karjamaal, mis on looduse lähedane pidamisviis. Ta püüab igal aastal jätta söödareservid alles, et kindlustada oma tegevust ka tulevikus, selle asemel, et kõik kiiresti maha müüa. See aitab kaasa jätkusuutlikule majandamisele ja aitab talul riske maandada, eriti lühikese kasvuperioodi ja muutliku kliimaga Eestis. Rohe-eesmärkide raames räägitakse mineraalväetiste vähendamisest. Jane usub, et loomakasvatus on siin võtmetähtsusega, kuna loomade (nt veiste) sõnnik aitab põlde stabiliseerida ja võib asendada mineraalväetiseid.
Martin Vallikivi peab põllumehe elu elustiiliks, mis on täis pingutust, kuid annab erilise tähenduse ja sideme maaga, mida mujalt ei leia. Kuigi ta on töötanud igasuguste masinatega ja on valmis tegema ka vanema tehnikaga, tunnistab ta, et uue tehnikaga jõuab kiiremini ja täpsemini töötada. Uus tehnika tasub end ära, kui on taga piisav maht. Ta tõi esile, et enda lapsi on lihtsam põllumajandusse kaasata, andes neile noorest peast otsustusõigust ja katsetamisvõimalusi. Noored on huvitatud traktoritest ja uuest tehnoloogiast, mis aitab neid sektorisse tuua. Ta usub, et põllumehe töö vaatamata valule pakub võlu ja selle edasikestvuseks on oluline ühiskonna toetus ning noorte kaasamine.
Paneelis osalejad rõhutasid noorte kaasamise olulisust põllumajandusse, märkides, et varajane kokkupuude maaeluga on kriitilise tähtsusega. Martin Vallikivi tõi näiteks, et lapsed ei karda traktorit. Ometi on just praktiline kokkupuude võtmetähtsusega – kui laps saab varakult proovida, kuidas traktorit juhtida või lehma lüpsta, jääb see kogemus külge. Jane Mättik lisas, et põllumajandus peaks olema osa kooliprogrammidest, et lapsed teaksid, kust nende toit tuleb. Kristjan Jürisalu jagas isiklikku kogemust, rõhutades võimaluse andmise tähtsust noortele. Ühtlasi tõdeti, et Hiiumaa Põllupäeva sarnased üritused on elulise tähtsusega, et näidata põllumehe töö tegelikkust ja väärtustada seda ühiskonnas.
Kristjan Jürisalu teekond põllumajandusse sai alguse vanemate kaudu, kes andsid talle ja ta vennale võimaluse tegevust ärina edasi viia. Ta kasutab TikToki ja Instagrami, et näidata põllumajandust “ägedana” ja “köita silma”. See aitab tutvustada põllutööde telgitaguseid ja annab aimu, mida traktoriga tehakse. Kristjan on inspireerinud paljusid oma nooremaid sõpru, kes ei ole varem põllumajandusega kokku puutunud, kuid kellel on tekkinud huvi valdkonna vastu. Neil pole ehk endal vahendeid ettevõtlusega alustamiseks, kuid nad soovivad olla hingelt põllumehed. Need sõbrad käivad temaga traktoriga kaasas sõitmas, saades seeläbi vahetuid kogemusi ja nähes, mida põllumajandus endast kujutab.
Panelistid jagasid ka oma unistusi: Vallikivi soovis, et ühiskond mõistaks paremini põllumehe töö olulisust, Mättik unistas stabiilsetest turutingimustest kvaliteetse liha tootmiseks, ja Jürisalu nägemuses peaks Eestis karjakasvatus olema praegusest tugevamal järjel.
Peast Põllumees
Ürituse läbivaks teemaks oli “Peast põllumees” vaim, mida kandsid nii peakorraldaja Joosep Niit kui ka teised entusiastlikud osalejad-kaaskorraldajad. See “Peast põllumees” on midagi muud kui lause rinnal. See on üks veider kambavaim mida kuskil mujal väga ei kohta. Kui meie põhimeeskond on jämedalt 10- liikmeline, siis tegelikult oli inimeste hulk pea 30 kes vähemal või rohkemal määral oma panuse annavad ühe vägeva päeva tarvis. Seepärast ka kui hoolega vaadata neid lauseid rinnal, siis mõnel on märge selle kohal “Varsti ise ka…”
Hoolimata päeva jooksul sadanud vihmast, mis sundis kavas muudatusi tegema, oli üritus edukas ja näitas põllumeeste kohanemisvõimet looduse ootamatuste suhtes. Üritus tõestas, et põllumajandus on korraga nii võlu kui valu, kuid eelkõige elustiil, mille najal püsib kogu ühiskonna toidujulgeolek.
Põllupäeva lõpus nenditi, et kolmas Hiiumaa Põllupäev saab olema veelgi suurem ja uhkem, sest korraldustiim on suur ja tugev ning “peast põllumehed ajavad oma asja”.
Artikli koondas ja toimetas Hanna Tamsalu, METK
