Suveperioodil on põllupäevi toimumas mitmetes Eesti paikades. Põllupäeval näeb lisaks erinevatele masinatele oma silmaga tehnoloogiate toimimist ja alati seda kõike just keskkonnasõbralike võtete võtmes. Lisaks on kohapeal nii palju mõttekaaslasi, kellega head-vead üle arutada. 29. augustil toimus järjekorras juba teine eAgronomi otsekülvi demopäev.
Milleks otsekülv ja vahekultuurid head on ning kuidas need panustavad keskkonnasõbralikku majandamisse?
Igal mullaharimisviisil on oma koht põllumajandussüsteemis. Siiski räägitakse järjest enam mullaharimise vähendamisest. Põhjuseid selleks on mitmeid – kulutab ju intensiivne maaharimine märkimisväärselt kütust ning selle asendamine minimeeritud harimise või otsekülviga tähendab kohest kokkuhoidu.
Kuid vahest ehk olulisem kasu on otsekülvil mullatervisele. Mida vähem mulda liigutatakse ja sinna hapnikku segatakse, seda vähem toimub mulla orgaanilise aine mineraliseerumist. Lisaks on väga oluline hoolitseda mullaelustiku, eriti vihmausside eest.
Vihmaussid on meie tõelised süsinikufarmerid – nemad lagundavad värsket orgaanikat ja viivad selle oma käikudega sügavamatesse mullakihtidesse. Kuid, nagu vihmaussi-teadlane Dr. David Jones möödunud aastal Vahekultuuride põllupäeval ütles, kui me pidevalt nende kodud mullaharimisega segi paiskame, siis ei ole vihmaussidel aega peret luua ja liigi arvukust kasvatada vaid nad peavad selle asemel aina uuesti nullist alustama. Lisaks sellele toome me künniga vihmaussid mullapinnale, tekitades lindudele jt röövtoidulistele rootsi laua.
Otsekülvi viljeledes jäävad vihmausside käigud aastakümneteks püsima, tekitades niiviisi parema mullastruktuuri, pakkudes vihmaveele drenaazi ja taimejuurtele võimalust sügavamatesse kihtidesse jõuda.
Enne otsekülvile üleminekut tuleb vaadata üle baas
Otsekülvile üleminekul on väga oluline vaadata üle viljavaheldus, põhumajandus, mulla pH, tihese esinemine põllul ja põllupinna tasasus. Selleks, et edukalt otsekülvama hakata, tuleb nimetatud baasprobleemid enne ära lahendada.
Tihtipeale kardetakse, et otsekülviga kaasneb suurem herbitsiidide vajadus- nii see ei ole. Mida vähem mulda liigutada, seda vähem aetakse umbrohuseemneid põllul laiali ja ärgitatakse idanema. Pigem täheldavad pikaaegsed otsekülvi viljelejad, et umbrohud on hakanud põllul kogunema kindlatesse aladesse ja see tähendab, et on võimalik kasutada varieeruvat pritsimist, mis hoopiski vähendab kasutatud herbitsiidide kogust.
Kuid otsekülv ei tähenda ainult adra kõrvale jätmist – see on terviklik süsteem, mis hõlmab teisigi keskkonna- ja mullasõbralikke praktikaid. Kuigi otsekülviga paraneb mullastruktuur ja veereziim, siis lisaks tuleks tekitada mullapinnale multšikiht. Selleks tuleks jätta purustatud põhk ja muud taimejäänused mullapinnale.
Multšikiht hoiab mullapinna temperatuuri madalamal, mis on eriti oluline suviste kuumalainete ajal. Paljas mullapind võib sel ajal kuumeneda üle 40 kraadi, kuid multšiga kaetud pinna temperatuur jääb samal ajal 25-30 piiresse, mis on oluline mulla mikro- ja makroorganismide elutegevuse jätkumiseks. Lisaks hoiab multš niiskuse mullas, takistades mullapinnalt aurustumist.
Vahekultuurid hoiavad elu mullas
Otsekülvi süsteemi sobitub ka vahekultuuride kasvatamine. Vahekultuurid hoiavad elusat taime mullas ja mullapinna kaetud ajal, mil see muidu oleks taimeta ja kasvu lõppedes lisanduvad multšikihile. Vahekultuurid on ühed olulisemad “tööriistad” mulla viljakuse ja struktuuri säilitamiseks ning parendamiseks.
Need taimed, mida kasvatatakse põhikultuuride vahepealsetel perioodidel, aitavad vältida mulla tühjalt seismist, mis omakorda vähendab erosiooni ja toitainete leostumist sügavamatesse mullakihtidesse. Mullapind, mis jääb taimedeta, on tunduvalt vastuvõtlikum nii tuule kui vee poolt põhjustatud erosioonile. Vahekultuurid pakuvad mulla elustikule toitu ja varju, aidates kaasa orgaanilise aine säilimisele ja edendades mulla tervist pikemas perspektiivis.
Lisaks mulla kaitsmisele täidavad vahekultuurid olulist rolli toitainete ringluses – näiteks liblikõielised taimed, suudavad siduda õhulämmastikku ja muuta selle taimedele omastatavaks. See vähendab vajadust sünteetiliste väetiste järele, aidates seeläbi säästa kulusid ja vähendada põllumajanduse keskkonnajalajälge. Vahekultuurid aitavad ka parandada mulla struktuuri, kuna nende juurestik lõhustab tihenenud mulda, mis omakorda parandab vee ja õhu liikumist mullas ning soodustab järgnevate põllukultuuride juurdumist ja kasvu.
Oluline on ka vahekultuuride roll bioloogilise mitmekesisuse suurendamisel. Erinevad taimed pakuvad elupaika kasulikele putukatele ja teistele mullaorganismidele, mis aitavad looduslikult tõrjuda kahjureid ja haigusi. Lisaks sellele suudavad vahekultuurid alla suruda umbrohtusid, konkureerides nendega toitainete ja valguse pärast. Seeläbi väheneb vajadus herbitsiidide järele, mis on kasulik nii keskkonnale kui ka põllumeeste rahakotile. Vahekultuuride kasutamine loob terviklikuma ja vastupidavama tootmissüsteemi, mis suudab paremini kohaneda muutuvate ilmastikutingimustega ja tagada stabiilsema saagikuse aastate lõikes.
Edukaks vahekultuuride kasvatamiseks on aga tarvis teadmisi ja kogemust. Seda pakub juba 3-ndat aastat järjest toimuv eAgronomi Vahekultuuride põllupäev, kus tutvustame erinevaid vahekultuuride segusid ja – liike, külviviise, külviaegu ja muud teemaga seonduvat.
Meenutus 2023. aasta vahekultuuride kogemuse esitlusest.
Allikas: Rene Rumberg, 25.09.2024 eAgronomi põllupäevade olemusest
Toimetas Hanna Tamsalu, METK
