Analüüsiandmete järgi püsib rohi veel rahuldava kuni hea toiteväärtuse piiril. Siloseires osalenud ettevõtetes on valitud põldudel silotegemine lõpetatud.
Siloseiret ehk heintaimede sileerimise optimaalse aja seiret korraldab Maaelu Teadmuskeskus juba alates 2002. aastast.
Nädal jätkus sademeteta ja öökülmadega maapinnal. Üle Eesti kõikus ööpäeva keskmine õhutemperatuur nädala jooksul vahemikus 11–16 kraadi. Ööpäevaga lisandus efektiivseid temperatuure 54–64 kraadi.
Efektiivsete temperatuuride summa oli 12. juuniks Pärnumaal 400, Võrumaal 393, Valga- ja Viljandimaal 378, Tartumaal 371, Kuressaares 347, Jõgeval 315, Kuusikul 303 ja Sakus 287 kraadi.
Liblikõieliste-kõrreliste segude kuivaine saagi juurdekasv oli nädalaga 0,72–1,1 t/ha, kõrrelistel 0–1,34 (itaalia raiheina ja timuti puhaskülv) t/ha. Kohati tuli ette ka saagi vähenemist. Kuivainesisaldus on tugevasti tõusnud tasemele, kus närvutamine pole vajalik. Lutserni puhas- ja segukülvid olid põuale paremini vastu pidanud tänu sügavale juurekavale. Mõnedel lutserni rohumaadel esines öökülmadest tingitud kahjustusi. Punastel ristikutel esines juba põuakahjustuse tunnuseid (ülal fotol).
Kõrrelised olid loomise lõpp- ja õitsemise algusfaasis. Liblikõielised olid õiepungade moodustumise faasis. Varajastel punase ristiku sortidel värvusid esimesed nutid.
Analüüsiandmete järgi püsib rohi veel rahuldava kuni hea toiteväärtuse piiril. Kõrrelistel on proteiinisisaldus langenud optimaalsest tasemest alla poole. Kuivaine seeduvus kõrreliste puhaskülvides on langenud alla hea kvaliteedi taseme – alla 65%. Metaboliseeruva energia sisaldus jääb rahuldavale tasemele – 9.6–10,5 MJ/kg KA.
Kiusisalduse suurenemine on võrreldes eelmise nädalaga olnud mõõdukas (maksimaalselt ADF 0,42% ja NDF 045% päevas).
Lutserni segukülvid ja väetatud rohumaad tagavad ekstreemsetel aastatel hea toiteväärtusega saagi.
Silotegemise võib lõpetada ja alustada heinategemisega.
19. juunil võtame veel viimased proovid.
Proovid analüüsiti Maaelu teadmuskeskuse söötade ja jääkide laboris. Analüüsi tulemusi kommenteerivad teadurid Sirje Tamm, Priit Pechter ja Heli Meripõld.
Kasutatud on Laine ja Vello Kepparti Looduskalendri, Riigi ilmateenistuse ja METK agrometeoroloogide blogi andmeid.
Artikkel ilmus “Teadmussiirde programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas” raames. Toetab Euroopa Liit
