Algas igaaastane heintaimede sileerimise optimaalse aja seire. Maaelu Teadmuskeskus korraldab siloseiret juba alates 2002. aastast.
2022/23 aasta klimaatiline talv algas koos külmailmade saabumise ja püsiva lumikattega varakult, juba novembris. Ilmastik püsis suuremas osas Eestis talvisena kevadeni välja, kuid esines ka sulaperioode. Jätkus viimaste aastate “trend”, et maad katab läbi talve suhteliselt paks lumikate, mille all on muld pehme või küllaltki õhukese kihina külmunud. Saartel mõnel pool taas “päris” talve ei kujunenudki, vaid kestis eeltalv – ööpäeva keskmine õhutemperatuur langes küll püsivalt alla 0 °C, kuid püsivat lumikatet ei tekkinud.
Üldiselt oli talv pikaajalisest keskmisest soojem ja sademeid oli veidi enam, üle Eesti oli talve keskmine temperatuur –1,7 (norm aastaist 1991–2020 on –2,6 °C). Nagu Eesti kliimale kohane, oli talveperiood soojem saartel ja mandri lääneosas, jahedam Eesti idapoosles osas. Talve negatiivsete temperatuuride summaks kogunes Jõgeval –438 ºC, mis on kliimanormiga võrreldes 103 miinuskraadi vähem, kuid umbes samal tasemel eelmise talvega. Kuigi Jõgeval langes minimaalne temperatuur õhus kohati ka alla –25 kraadi, siis põllul lume all oli nii mullas kui vahetult maapinna kohal nullilähedane olustik. Seega ei ohustanud nõrgema talvekindlusega taimi ärakülmumine.
Talve sademete summa keskmisena oli 151 mm, mis on 106% normist.
Heintaimed talvitusid üldiselt rahuldavalt kuni hästi. Raiheintel esines lumiseene kahjustusi Sakus, Kuusikul ja Jõgeval, eriti sügisel ülekasvanud raiheinal. Lumi sulas aeglaselt, muld ei olnud külmunud ja põldudele seisvat vett ei tekkinud. Üldiselt tõusis temperatuur püsivalt üle 5 kraadi juba 7. aprillil, mis on nädala võrra varasem paljude aastate keskmisest. Aprillis oli sademeid normist veidi vähem. Mai esimene nädal kujunes tavapärasest külmemaks.
Maikuu esimese dekaadi öökülmad (5–8. kuupäeva vahel) olid meie kliima kohta küllalt karmid – Jõgeval langes temperatuur maapinna lähedal kuni –5,5 kraadini, Tartus peaaegu –8 kraadini. Harilikult esinevad null kraadile lähedased plusskraadid õhus ööpäeva keskmisena Jõgeva kandis märtsi lõpus. Külma tõttu olid timuti ja hariliku aruheina noored lehed „lillad“! Mai esimene pool on olnud sademetevaene kogu Eestis.
Rohukasvu algus
Intensiivsem rohukasv algas peale 15. maid, kui keskmised ööpäevased temperatuurid tõusid üle 15 kraadi, kuid endiselt pidurdas kasvu niiskuse puudus mullas. Kõik see on oluliselt mõjutanud rohukasvu.
Vegetatsiooni algusest 22. maini kogunes efektiivseid temperatuure Pärnumaale 218, Valgamaale 212, Kuressaarde 181, Viljandisse 207, Jõgevale 169, Kuusiku 158 ja Sakku 146 kraadi. Rohu juurdekasv oli väga aeglane. Laine ja Vello Kepparti andmetel oli efektiivsete temperatuuride kasvava summa järgi looduse areng Jõgeval võrreldes viimase 30 aasta keskmisega 21. maiks mõne päeva võrra ees.
Nii mõnegi liigi jaoks on efektiivsete temperatuuride järgi õige koristusaeg käes, kuid rohu kasvukõrgus ja kuivainesaak esialgu väikesed silo tegemiseks.
Heintaimik on enamasti silo tegemiseks sobiv kui efektiivsete temperatuuride summa on vegetatsiooniperioodi algusest timutil 190–235, harilikul aruheinal 220–240, karjamaa-raiheinal 260–290 kraadi. Liblikõielised vajavad enam soojust. Eelmisel nädalal alustas Jõgeva katsetes aas-rebasesaba õitsemist, kerahein oli loomise faasis.
Esimesed rohuproovid võeti 22. mail
Analüüse koguti Sakust ning Jõgeva,Põlva, Rapla, Saare, Valga ja Viljandi maakondadest. Analüüsid näitasid, et rohu kasvukõrgus on väike: kõrrelistel 23–48 cm ja liblikõielistel 22–31 cm. Kõrrelised olid võrsumise ja kõrsumise algfaasis ning lutsern varajases varsumise faasis Jõgeval. Kiirekasvulisele itaalia-raiheinale N 80 kg/ha foonil on moodustunud korralik saak, kuid rohi madala kuivainesisaldusega.
Kuivaine saak oli vanematel rohukamaratel 1,1–2,9 t/ha piires, Proteiinisisaldus oli noores rohus kõrge olles väetamata rohumaal Saku katsetes keskmiselt 22,1% (liblikõieliste suurem osakaal) ja lämmastikväetist saanud Saku ja Jõgeva katsete põhjal 18,7–27,8% (N80 kg/ha).
Analüüsitulemuste järgi oli rohi kõrge toiteväärtusega – metaboliseeruva energia sisaldus keskmiselt 11 MJ/kg KA, kuivaine seeduvus > 69%.
Silo tegemisega võiks veel oodata!
Järgmised proovid võetakse 29. mail.
Proovid analüüsiti Maaelu teadmuskeskuse söötade ja jääkide laboris. Analüüsi tulemusi kommenteerivad teadurid Sirje Tamm, Priit Pechter ja Heli Meripõld.
Kasutatud on Laine ja Vello Kepparti Looduskalendri, Riigi ilmateenistuse ja METK agrometeoroloogide blogi andmeid.
Artikkel ilmus “Teadmussiirde programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas” raames. Toetab Euroopa Liit
Allikas: Maaelu Teadmuskeskus
