Silo tegemise esimese niite optimaalse aja seire on selleks aastaks lõppenud. Põud teeb liiga kõigele elavale.
Siloseiret ehk heintaimede sileerimise optimaalse aja seiret korraldab Maaelu Teadmuskeskus juba alates 2002. aastast.
Nädal jätkus põuaselt, vaid Roomasaare vaatlusjaamas mõõdeti 2,2 mm sademeid. Laine Kepparti andmetel on olnud viimase saja aasta jooksul Jõgeval ainult kuuel aastal vähem sademeid alates kasvuperioodi algusest kuni 20. juunini (1937. a – 59, 1965 – 38, 1971 –43, 1974 – 65, 1984 – 59, 2002 – 58 ja tänavu 67 mm sademeid).
Üle-Eesti kõikus ööpäevakeskmine õhutemperatuur nädala jooksul vahemikus 14,1 (Jõgeval)…23,3 (Pärnus) kraadini.
Põud teeb liiga kõigele elavale. Päevastel tundidel esines ristikutel ja ka mitmetel teistel taimedel turgori kadu.
24. nädalal lisandus efektiivseid tempeatuure peaaegu kaks korda rohkem kui eelmisel (23.) nädalal. Efektiivsete temperatuuride summa oli 19. juuniks Pärnumaal 511, Võrumaal 491, Valga- ja Viljandimaal 476, Tartumaal 469, Kuressaares 445, Jõgeval 407, Kuusikul 398 ja Sakus 379 kraadi. Kui eelmise nädalal (s.o 23 nädal) oli veel liblikõielistel optimaalne soojussumma igal pool saavutamata, siis nüüd on silotegemise optimaalseks ajaks vajalik soojussumma kõikjal ületatud.
Nii Jõgeva kui ka Saku ja Kuusiku katsetes on kuivainesaagid langenud (v.a Jõgeva lutserni-kõrreliste segu), on toimunud märgatav kuivainesisalduse tõus (kuni 1,7% päevas). Rohusööda toiteväärtus on viimase nädalaga tugevasti langenud. Kõrreliste suurema osakaaluga taimikutel on metaboliseeruv energia 9,2–9,4 MJ/kg KA, segudes on veel heal tasemel (9,7–10 MJ/kg KA).
Jõgeva katsetes on ädalakasv kehv. Itaalia raihein ädala taimik oli jõudnud küll kõrgusesse kasvada (68 cm), aga taimik on hõre ja taimed kõrsumise lõpus ja loomise alguses. Proteiinisisaldus on langenud alla hea taseme piiri, kuid kuivaine seeduvus ja kiusisaldused püsivad veel hea taseme piiril.
Ikka ja jälle, lutserni segukülvid ja väetatud rohumaad tagavad ekstreemsetel aastatel hea toiteväärtusega saagi.
Rohu esimese niite toiteväärtuse seire on selleks aastaks lõppenud. Loodame, et ädalakasvu tingimused paranevad.
- Proovid analüüsiti Maaelu teadmuskeskuse söötade ja jääkide laboris. Analüüsi tulemusi kommenteerivad teadurid Sirje Tamm, Priit Pechter ja Heli Meripõld.
- Kasutatud on Laine ja Vello Kepparti Looduskalendri, Riigi ilmateenistuse ja METK agrometeoroloogide blogi andmeid.
- Artikkel ilmus “Teadmussiirde programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas” raames. Toetab Euroopa Liit
