Rohusilo tegemise optimaalse aja info 5. juuni analüüside alusel. Kõrrelisterohkete taimikute optimaalne niiteaeg käes, kuid rohukasv on olnud tagasihoidlik.
Siloseiret ehk heintaimede sileerimise optimaalse aja seiret korraldab Maaelu Teadmuskeskus juba alates 2002. aastast.
Mõnel pool on juba kõrrelisterohketelt taimikutelt rohusilo varumine lõpetatud.
Põud ja jätkuvad öökülmad on tänavuse kevadise rohukasvu väga suured mõjutajad. Üle-Eesti kõikus ööpäevakeskmine õhutemperatuur nädalajooksul vahemikus 5,8…14,7 kraadini, mis erines normist (viimase 30. a keskmine 1991…2020) kuni -8 kraadi võrra.
Ööd olid jahedad ja esines öökülmi. Kõige külmem oli neljapäeva ja reede vaheline öö, mitmel pool Eestis langes õhutemperaatuur 2 meetri kõrgusel alla 0 kraadi. Öökülmade esinemine juunikuus maapinna lähedal ei ole haruldane nähtus, kuid õhus on seda esinenud üsna harva. Kõige madalamad temperatuurid 2 meetri kõrgusel registreeriti Kuusikul -3,3, Jõgeval -2,4, Väike-Maarjas -1,4, Türil -1,2 ja Valgas -0,5 °C.
Tugevamat kui -2 kraadist öökülma on Jõgeval jaanikuus esinenud 1922. aastast alates neljal korral, viimati 1984. aastal. Mullapinnal ja maapinna lähedases õhukihis langes temperatuur veelgi madalamale, mis omakorda kahjustas kevadel rajatud ja alles tärganud külve.
Eesti keskmine sajuhulk oli maikuus 12 mm, mis on 28% normist (paljuaastanekeskmine 42 mm). Endiselt valitses põud, 22.nädalal lisandus sademeid 2,5 (Kuusiku) – 14,2 (Viljandi) mm.
Nädalaga kasvas soojussumma 33–45 kraadi võrra, mis soojemate aastatega võrreldes on peaaegu poole vähem. Efektiivsete temperatuuride summa oli 4. juuniks Pärnumaal 335, Võrumaal 329, Valga- ja Viljandimaal 313, Tartumaal 310, Kuressaares 283, Jõgeval 259, Kuusikul 248 ja Sakus 234 kraadi.
Silo tegemine käib täies hoos, kuigi rohukasv on kehvapoolne ja saaki kogunes vähe.
Saagikamad on olnud esimese kasutusaasta taimikud. Vanematel taimikutel on saak väiksem. Osades piirkondades on kõrrelisterohke taimiku sileerimine juba lõpetatud.
Liblikõieliste-kõrreliste segude saagi juurdekasv oli nädalaga 0,32–2,85 t/ha, kõrrelistel 0,52–2,19 (itaalia raiheina pühaskülv 2,33) t/ha.
Kõrreliste kasvukõrgus suurenes keskmiselt 10–20 cm (esimese kasutusaasta timut). Kõrrelised olid loomise faasis, vaid timut oli loomise faasi alguses. Liblikõielised olid varsumise faasis, vaid üksikud taimed näitasid õiepunagde moodustumist.
Analüüsiandmete järgi püsib rohi endiselt veel suure toiteväärtusega.
Kõrrelistel on proteiinisisaldus langenud optimaalsest tasemest alla poole (10-13%). Kuivaine seeduvus püsib kõrge – üle 65%. Metaboliseeruva energia sisaldus jääb endiselt heale tasemele – 10,1–11 MJ/kg KA. Lutserni kõrreliste segukülvidest saadud rohu metaboliseeruva proteiini sisaldus on suur 92,3 –96,8 g kg-1 KA.
Kiusisalduse suurenemine on olnud mõõdukas vörreldes eelmise nädalaga. (maksimaalselt ADF 0,74% ja NDF 1,1% päevas), kuid jääb praegu veel hea kvaliteedinormi piiresse.
Esimese niite lõpetamisega tuleks kiirustada, et anda võimalus teise niite ädala kasvuks.
Järgmised proovid võetakse 12. juunil.
Proovid analüüsiti Maaelu teadmuskeskuse söötade ja jääkide laboris. Analüüsi tulemusi kommenteerivad teadurid Sirje Tamm, Priit Pechter ja Heli Meripõld.
Kasutatud on Laine ja Vello Kepparti Looduskalendri, Riigi ilmateenistuse ja METK agrometeoroloogide blogi andmeid.
Artikkel ilmus “Teadmussiirde programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas” raames. Toetab Euroopa Liit
