Maaeluvõrgustik korraldas septembri alguses õppereisi Soome, et külastada Soome kohaliku toidu päeva (Lähiruokapäivä) ehk meie mõistes avatud talude päeva, mis toimub juba 2016. aastast alates septembrikuu teisel laupäeval ning mida korraldab Soome maaeluvõrgustik.
Külastajatele avas oma väravad ja uksed ligikaudu 315 talu või maapiirkonna ettevõtet. Tegemist on uue rekordiga, eelmisel aastal oli osalejaid 304.
Soome kohaliku toidu päeval on külastajatel võimalus:
-
saada teada, kust tuleb toit, millist toitu piirkonnas toodetakse, mida põnevat leidub maapiirkonnas;
- osta toitu otse tootjalt, näha loomi, masinaid ja maaelu.
Eesti maaeluvõrgustik on väikesele grupile selle teemalist õppereisi Soome korraldanud koostöös Soome
maaeluvõrgustikuga kolmel viimasel järjestikusel aastal ning sihtkoht Soomes on kõik need aastad olnud seotud piirkonnaga, kus toimub kohaliku toidu päeva avasündmus. Sel aastal toimus avasündmus Huittinenis asuva sealihatööstuse tehasepoe esisel platsil, kus peeti kõnesid, sai kuulata muusikat, külastada kohaliku toidu turgu ning tutvuda kohalike arenguorganisatsioonide tegevustega.
Meil oli võimalus juba päev varem külastada Satakunta piirkonna talusid ja ettevõtteid:
-
Säkylä kalapood ja kalasadam
-
Härkälä aed - köögiviljakasvuhooned ja omatoodangu pood
-
Ali-Ketolani talu - kodune söögikoht vanas talumajas ja peosaal endises sigalas
-
Anttila talu - marjade ja puuviljade töötlemine ja hernekasvatus
- Hakalani talu ja talupood - piimatootmine ja -töötlemine
- Yrttipata/Nordic Herbs - maitseaine- ja teesegude tootja
- Vuojoki mõis - maaturism
Säkylä kalapood ja kalasadam
Säkylä kalapood asub Pyhajärvi kaldal, mis on Euroopa üks kalarikkaim järv, kust püütakse aastas 1 mln kg kala: rääbis, ahven, särg, haug, tindikala ning palju on ka vähke. Kalapoe omanik on ka ise kalur ning müüb poes vaid oma püütud kala, lisaks ka Norra lõhet - nii värskelt kui ka töödeldult: suitsukala, kulinaaria, konservid.
Härkälä aed - köögiviljakasvuhooned ja omatoodangu pood
Pereettevõte, mis esimesena alustas Soomes kurgikasvatusega aastaringselt, sellele järgnes tomat ning praegu kasvatatakse lisaks ka paprikat ja salatit. Kokku on kasvuhoonealust pinda ligikaudu 1 ha. Kõik tooted turustatakse lähipiirkonna poodides, 60 km raadiuses. Kasvuhooneid köetakse hakkepuiduga. Töötajaid on 15-20 ning kõik on Ukrainast.
Aastas toodetakse ligikaudu 300 tonni kurki ja tomatit ning 1.5 tonni salatit. Ettevõtte juurde ehitati viis aastat tagasi oma ja teiste kohalike tootjate toodangu müügiks väike poeke.
www.harkalanpuutarha.fi
Ali-Ketolani talu - kodune söögikoht vanas talumajas ja peosaal endises sigalas
Vanas elumajas (ehitatud 1850. a) pakutakse süüa väiksematele seltskondadele (kuni 40 inimest) ning seal on mõned magamiskohad. Vanast sigalast ehitati 2014. a peosaal, mis mahutab kuni 80 külalist, laudapealne on ümber ehitatud majutuseks. Praegused talu omanikud on talus elanud üle 30 aasta, tegemist on peremehe lapsepõlvekoduga. Turismiga hakati tegelema 1996. aastal, kui alustati kanuumatkade pakkumisega. Sellele järgnes kohvi ja suupistete pakkumine, seejärel tekkis nõudlus majutuse järele. Hetkel moodustab kõige suurema osa käibest toidu pakkumine - peod, pulmad, ristimised. Toidu tegemisel kasutatakse võimalikult palju kohalikku toorainet.
www.ali-ketolantila.fi
Anttila talu - marjade ja puuviljade töötlemine mahlaks, limonaadiks, moosiks ning lisaks piirkonnale omane hernekasvatus
Tegemist on väga vana talukohaga, kus kõige vanem hoone on pärit aastast 1790. Praeguse noorperemehe suguvõsa lugu selles talus algas 1915. aastal. Alustati loomapidamisega ning erinevate köögiviljade jms kasvatamisega. 1979. aastal alustati talus hernekasvatusega, mida viljeletakse seniajani, sest tegemist on Soome tuntud hernekasvatuspiirkonnaga. Herneid müüakse kaunadena ning nõudlus on suur, kuna piirkonna elanikud on harjunud herneid sööma.
Marjakasvatus lisandus pärast 2000. a. Lisaks hernestele on see kant tuntud ka maasikakasvatuse poolest - ligi veerand Soome maasikatest kasvatatakse Satakunta maakonnas. Kuid siin talus maasikaid ei kasvatata, vaid vaarikaid, tikreid ja erinevaid sõstraid, õunu ka loomulikult.
Marjade ja puuviljade töötlemisega alustati juba 20 aastat tagasi limonaadi valmistamisega, nüüdseks on lisandunud mahlad, moosid, marmelaadid, kuivatatud marjatoited, marjajahu ning kuivatatud seened. Aja jooksul on haritava maa hulk vähenenud, kuid kasvanud on töötlemise osakaal. Praeguseks on herneste ja marjade all 25 hektarit, mis moodustab varasemast vaid poole. Soov on töötlemisega tegeleda aastaringselt - suve hakul tehakse limonaade ja teisi vahujooke, hilissuvel ja sügisel õunamahla ning jõulu ajal valmistatakse glögi. Kohalikele elanikele pakutakse õunamahla pressimise teenust ning õunapressijäätmed lähevad biogaasijaama.
Peamine turg on lähipiirkond ning suurim turustuskanal on talu pood. Suvel võetakse ligi 30 hooajalist töötajat, kes peamiselt on pärit Ukrainast ja Rumeeniast.
Lisaks tootmisele tegeleb talu ka turismiga - vanavanemate majas pakutakse alates 2009. aastast hosteli tüüpi majutust. Kokku on 9 tuba 29 voodikohaga.
www.anttilantila.fi
Hakalani talu ja talupood - piimatootmine ja -töötlemine
Talu tegutseb alates 2004. aastast. Peamine on piimatootmine - hetkel on lüpsikari 65-pealine, loomi on kokku u 190.
2022. a oktoobris avasid nad oma talupoe, kus müüakse oma talu piima- (sh ternespiima) ja lihatooteid (sh konservid, loomaliha) ning lisaks naabertalude toodangut: soolane lagrits, mesi, looduslikud seebid.
www.facebook.com/saarenluomuosuuskunta
Yrttipata/Nordic Herbs - maitseaine- ja teesegude tootja
Ettevõte loodi 1985. a Yrttipata nime all kloostris, praegune omanik ostis ettevõtte 2013.a. Tegemist on Soome suurima ürditootjaga. Tooted: ürditeed, maitseained, vannitooted. Osa toodangust läheb Nordqvist teetalule ja mõnedele joogivalmistajatele. Lisaks korraldavad ürdikorjamis-, kosmeetika- ja toidutegemise koolitusi.
Ürdid korjatakse metsast ning kasvatakse 20 ha põldudel (kokku on 120 km vagude vahekäike). Ettevõttes on palgal neli inimest, kellest kaks on põldudel. Metsast korjavad ürte ligikaudu 50 inimest. Kasutatakse vaid lähipiirkonnas kasvanud ürte ning neid kokku ei osteta. 2022. a toodeti 10 tuhat tonni ürte, sh 8,5 t kuivatatud ürte. Kuivatusteenus ostetakse sisse. Toodete disainiga tegeleb abikaasa, kes on elukutselt disainer.
Vuojoki mõis
Vuojoki mõisas võttis meid vastu väga eriline ja teatraalne giid, kes viis meid aastasse 1900. Tol ajal oli mõisal oma meierei, sepikoda, veski jne. Mõisa peaarhitekt on Carl Ludvig Engel, keda peetakse esimeseks Tallinna linnaarhitektiks (tegutses 1810-ndate esimesel poolel), kuid tema peamine loominguperiood möödus Soomes (1814-1840).
Mõis valmis 1836. a. Tolle aja rõdud tehti põhjapoole, et naised oma nahka päikesega ära ei rikuks. Mõis ise on nn mõisakollane, mis hommikuvalguses tundub punane, lõuna ajal valge ja õhtul sinine. Mõisa ümbritseb inglise stiilis park.
Mõis kuulub kohalikule omavalitsusele ning seal pakutakse majutusteenust, renditakse sündmusteks saale, pakutakse toitlustust, korraldatakse erinevaid sündmuseid.
vuojoki.fi
Kauttua rauatööküla ja Alvar Aalto
Lisaks taludele ja Vuojoki mõisale saime tutvuda Kauttua rauatöökülaga, mis on rajatud rohkem kui 330
aastat tagasi rauatehase ümbrusesse.
Rauavalmistamise tehas tegutses Kauttuas ligikaudu 200 aastat, 1900. aasta alguses muutus tegevusvaldkond ning hakati tootma paberit ning seda tehakse siiani. 1800. a lõpus ehitati Kauttuasse mõis.
Tänapäeval käiakse seal ka Alvar Aalto projekteeritud maju vaatamas, eelkõige kuulsat terrassimaja ning A-maju Varkauten mäel. Samuti on
sinna külasse 1936. a ehitatud A. Aalto projekteeritud saun ja pesumaja, kus praegu pakutakse toitlustusteenust ning on ka disaini- ja käsitööpood.
HEA TEADA: Ainus Alvar Aalto projekteeritud maja Eestis on geograaf August Tammekannule mõeldud elamu Tartus, mis on tänapäeval tuntud kui Villa Tammekann.
Peamised avatud talude päeva erinevused Eesti ja Soome vahel
-
Soomes saavad talud liituda ka sündmuse toimumise päeval, Eestis me eeldame, et liitutud on varem - et jõuaksime taludeni toimetada teavitusasjad ning lisada info trükikaardile, mis sel aastal ilmus Maalehe vahel. Soomlastel on vaid veebikaart ning need talud, kes liituvad pärast augustikuu keskpaika, ei saa viitasid, märke, kleepse ja õhupalle.
-
Tundus, et eelkõige on see päev suunatud oma toodete müügile, väga palju lisategevusi külastajatele ei pakutud.
-
Meil on talud avatud 10-17, Soomes saavad saavad talud ise määrata, mis kellast kellani avatud ollakse. Väga paljud talud on avatud vaid kell 11-14.
-
Soomes on see päev vaid Soome maaeluvõrgustiku korraldada, samal ajal kui Eestis toimub see Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ja maaeluvõrgustiku koostöös.
-
Soomes on toimub kogu reklaam läbi sotsiaalmeedia ning aktiivselt kasutatakse mõjuisikuid.
Allikas: Maaeluvõrgustik, Reve Lambur
