Soome Loodusvarade Instituut LUKE korraldas põllumajandusliku jalajälje päeval 5. augustil 2025 Jokioinenis arutelu põllumajanduslike süsiniku jalajälje kalkulaatorite teema. Kalkulaatoritel on palju potentsiaali, kuid vaja on rohkem lihtsust, selgust ja läbipaistvust, et arvutus saaks paremini toimida ressursina põllumajanduse arendamisel.
Viimastel aastatel on süsiniku jalajälg olnud avaliku arutelu sagedane teema. Kuna tulemused on talude ja aastate lõikes väga erinevad, on põllumajanduse jaoks välja töötatud mitmesuguseid süsiniku jalajälje kalkulaatoreid. Kalkulaatorite eesmärk on hinnata tootmise kliimamõju konkreetses ettevõttes ja leida viise heitkoguste vähendamiseks. Kõlab hästi, aga mida see praktikas põllumeeste jaoks tähendab?
Soomes arutati kalkulaatorite teemat augusti alguses Jokioinenis toimunud töötoas, kus põllumehed ja eksperdid jagasid oma kogemusi ja seisukohti.
Süsiniku jalajälje kalkulaatoreid on erinevaid
Süsiniku jalajälje arvutamine põhineb olelusringi hindamisel, mis uurib kogu tootmisahela keskkonnamõju toote mahu kohta. Valmistoode võib farmist lahkuda otsemüügiks või toorainena edasiseks töötlemiseks. Kui ahel jätkub, on farmi arvutus vaid vaheetapp toote kogu elutsüklis. Reeglina kasutatakse olelusringi hindamist toote keskkonnamõju vähendamise toetamiseks ning turundus- ja sidusrühmade kommunikatsioonis.
Olelusringi hindamine on väga andmemahukas ja arvutus nõuab mitut erinevat tüüpi andmeid, mis kirjeldavad tootmistegevusi, näiteks saagikus, kasutatud kasvatussisendite arv, energiatarbimine jne. Kui arvutamiseks esitatakse andmed, on hea meeles pidada, et tuleb sõlmida eraldi andmeleping, milles kirjeldatakse, mis eesmärgil, kelle poolt ja kui kaua andmeid võib kasutada.
Kalkulaatoritel on veel arenguruumi
Paljud töötubades osalejad nägid kalkulaatorites potentsiaali. Parimal juhul on neid lihtne kasutada ja need pakuvad selget teavet nii põllumeestele kui ka huvirühmadele. Need aitavad jälgida, kuidas teie otsused mõjutavad heitkoguseid, võrrelda tulemusi teiste ettevõtetega ja leida parendusvaldkondi heitkoguste vähendamiseks. Kalkulaatorid saavad toetada ka suhtlust ja näiteks suurendada tarbijate teadlikkust; vastutustundlikest tegudest on lihtsam rääkida, kui neid saab konkreetsete arvudega demonstreerida.
Kuigi positiivseid külgi on, pole süsiniku jalajälje arvutamine ilma probleemideta. Andmete kvaliteet on erinev ning erinevate kalkulaatorite tulemusi on keeruline võrrelda kalkulaatorite kasutatavate erinevate definitsioonide ja meetodite tõttu. Mitmed osalejad leidsid, et kalkulaatoreid oli liiga palju ning et selgem oleks, kui kõik kasutaksid ühte kalkulaatorit, mis muudaks tulemused ka võrreldavaks. Loodeti, et arvutustulemused võimaldaks ka rahvusvahelist võrreldavust.
Teiseks väljakutseks oli see, et põllumees pidi sama info käsitsi sisestama mitmesse kohta, näiteks külvikorra planeerimise programmi ja süsiniku jalajälje kalkulaatorisse. Samuti peeti ebaselgeks, millist kasu süsiniku jalajälje arvutamisest põllumees ise saab. Arvutust võidakse mõnikord tajuda pigem tööstusharu nõudena või turule sisenemise tingimusena kui ettevõtte enda arendustööna – eriti kui tootmise arendamise hind ei kata talus tehtava jätkusuutlikkuse muudatuste kulusid.
Milline näeb välja tuleviku kalkulaator?
Töötoas arutati ideid kalkulaatorite arendamise kohta. Osalejad lootsid, et kalkulaatorid on selged, läbipaistvad ja mobiilseadmetes ligipääsetavad. Need suudaks kuvada võrdlevaid andmeid, pakkuda välja heitkoguste vähendamise meetmeid ja võtta arvesse ka positiivseid mõjusid, näiteks süsiniku sidumist.
Arvutamise lihtsustamiseks loodeti, et kalkulaatorid integreeritakse otse põllumeeste juba kasutatavasse tarkvarasse, mis välistaks andmete mitmekordse käsitsi sisestamise vajaduse ning arvutus tehtaks automaatselt. Eelkõige loodeti, et süsiniku jalajälje arvutamine tooks põllumehele käegakatsutavat kasu. See võiks tähendada paremaid hindu, turundusvõimalusi või kulude kokkuhoidu.
Süsiniku jalajälje kalkulaatorid võivad olla suurepäraseks tööriistaks säästva põllumajanduse arendamisel, kuid need peavad teenima põllumehe igapäevaelu – mitte olema lisakoormaks. Kui tehnilised probleemid on lahendatud, võib arvutus muutuda töömahukast andmete täitmisest ressursiks, mis parandab tegevust.
Allikas: AgriHubi blogi, 26.08.2025. Teksti toimetas H.Tamsalu
