Südi 2026 näitas, et väikeettevõtlus on eluviis, vastutus ja pidev kohanemine

11. märtsil toimunud väikeettevõtete konverents-mess Südi 2026 tõi lavale ausad lood ettevõtlusest, selle rõõmudest ja muredest. Päeva jooksul räägiti kasvust ja kahanemisest, rahast, turundusest, tervisest, digiohtudest ning sellest, kuidas ettevõtjana pikalt vastu pidada. Väikeettevõtlus ei ole ainult sissetulek, vaid sageli on see ka eluviis, kogukond ja isiklik vastutus.

Loovus ja ettevõtlus: tee seda, milles oled päriselt tugev

Päeva avas kirjanik ja muusik Mihkel Raud, kes rääkis loovusest ja ettevõtlusest. Tema sõnum oli lihtne: kõige olulisem on teha seda, milles oled päriselt tugev. Raud tunnistas, et tal ei ole varuplaani juhuks, kui tema nimi enam ei müü. Samas on elu näidanud, et asjad kipuvad laabuma. Tema hinnangul ei ole mõtet hakata tegema midagi, mis ei sobi sinu olemusega. Näiteks ei soovi ta hakata mõjuisikuks või sotsiaalmeedia sisuloojaks lihtsalt sellepärast, et see on praegu populaarne.

Tema vaade rahale ja elule võib nooremale kuulajale tunduda vaieldav, kuid ta ei soovi elu elamist edasi lükata. Seetõttu ei pea ta investeerimist enda jaoks oluliseks, vaid eelistab elada täna ja praegu.

Pereettevõtted: äri on sageli ka eluviis

Vestlusringis rääkisid oma kogemusest ettevõtete Saaremaa Zoo ja Võrus tegutseva OmaKing juhid. Mõlemad on pereettevõtted, kus töö ja igapäevaelu on tihedalt seotud.

Saaremaa Zoo looja Risto Ränki sõnul ei ole raha olnud tema elus kunagi peamine motivaator, teda on kandnud loometöö ning usk, et kui teed oma asja südamega, siis asjad lahenevad. Saaremaa Zoo kogemus näitab hästi, kui suur roll on nähtavusel. Loomaaeda ei tulda sageli ainult loomi vaatama, vaid ka sellepärast, et midagi on varem nähtud teles, raamatus või internetis. Sageli tekib huvi esmalt ekraanil ja jõuab sealt pärisellu. 

OmaKing on samuti pereettevõte, mis kasvas välja väiksemast pereärist. Täna töötab seal umbes 35 inimest. Ettevõte on tihedalt seotud kogukonna ja perega ning seda nähakse pigem elustiiliettevõttena kui kiire kasvuprojektina. OmaKinga näide näitab, et väikeses ettevõttes saab turundust teha oma inimeste oskustele toetudes. Kõik ei pea tulema väljast sisse ostetud teenusena. Kui raamatupidaja oskab teha tootefotosid ja tootmistöötaja filmida videomaterjali, siis tasub neid oskusi kasutada. Nii sünnib turundus, millel on oma nägu ja mis sobib ettevõtte tegeliku looga.

Kasvada või kahaneda?

Mitmes arutelus kordus mõte, et kasv ei ole eesmärk omaette. Muhu Pagarite, HOIA Homespa ja VLND Burgeri kogemused näitasid, et vahel tuleb edu nimel hoopis tempot vähendada.

Muhu Pagarite omanik rääkis saneerimisest ja sellest, et üks õppetund oli vajadus leida uus äriskeem. Nende puhul tähendas see kahanemist. Kui ettevõte on kasvanud liiga kiiresti, ei pruugi järgmine samm olla veel suuremaks saamine, vaid oma fookuse uuesti paika sättimine.

VLND Burger kirjeldas keerulist perioodi, kui kiire alguse järel tuli hoog maha võtta. Käibelangus sundis otsa vaatama sellele, mida numbrid tegelikult näitavad. Alguses oli nende hoiak, et Excelit ei vaadata, kuid üsna kiiresti sai selgeks, et ilma numbriteta ei saa ettevõtet juhtida.

Turundusest rääkides tuli arutelust välja, et tuntus ei teki ise ega püsi ilma tööta. Isegi siis, kui tundub, et kõik juba teavad sinu toodet, tuleb turundusega jätkata. Ka Coca-Cola teeb järjepidevalt reklaami.

Väikesest ideest rahvusvaheliseks ettevõtteks

Food Studio kasvulugu tõi konverentsile näite sellest, kuidas väike algus võib viia rahvusvahelise ettevõtteni. Asutaja Helgor Markov rääkis, et 2016. aastal alustati puljongi keetmisega 100-liitrises potis. Täna keedetakse iga päev umbes 5000 liitrit puljongit ja toodang jõuab 24 riiki.

Markovi sõnul kaasnevad kasvuga ka uued probleemid. Näiteks võib juhtuda, et tellimus on olemas, kuid pakendit ei ole. Need on küll positiivsed probleemid, kuid siiski probleemid.
Üks oluline otsus oli tegevjuhi palkamine. See võimaldas ettevõtte asutajal jagada vastutust ja leida rohkem aega ka muudele tegevustele. Tema sõnul on ettevõtlus sarnane spordiga. Edu saavutamiseks tuleb teha väga palju tööd. 

Vabadus on paljude jaoks tähtsam kui kiire kasv

Vestlusringis osalenud Epp Petrone, Jesper Parve ja Priit Villemson tõid oma jutus välja selle, milline koht on ettevõtluses vabadusel. 
Jesper Parve jaoks on kõige olulisemad sõltumatus ja võimalus korraldada oma elu nii, et töö ei võtaks kõike üle. Tema kirjastus on teadlikult väike. Aastas antakse välja vaid kuus raamatut. Samas müüakse suur osa neist ära juba eelmüügis. Seegi näitab, et edu ei tähenda tingimata suurt mahtu, vaid hästi läbi mõeldud mudelit.

Epp Petrone rõhutas, et autori enda turundusvõimekus on tänases kirjastamises väga oluline. Ta tõi välja ka selle, et analüüsimisel ja prognoosimisel kasutatakse järjest rohkem tehisaru, kuid loometöö jääb endiselt inimese teha.

Priit Villemson tõi oma kogemustest välja selle, et isegi põhjalikud arvutused ei päästa olukorras, kus tegelik elu liigub teises tempos. Eelarveid tuleb muuta ja olukorraga kohaneda. See mõte haakus hästi terve päeva üldise tooniga: ettevõtluses ei võida see, kes kõike ette teab, vaid see, kes oskab muutustega kaasa minna.

Edasi liiguvad need, kes ei jää seisma

eAgronomi juht Robin Saluoks rääkis, et ettevõte sai alguse 2016. aastal väga praktilisest vajadusest, kui põllumehest isa otsis tarkvara, millega oma põlde paremini hallata. Tänaseks tegutseb ettevõte juba kümnes riigis ning eAgronomi tarkvara kasutatakse ligikaudu 2 protsendil Euroopa Liidu põllumaast.

Ettevõtte asutaja sõnul ei ole neil olnud läbikukkumise tunnet - pigem on olnud pidev vajadus teha muudatusi, et asjad paremini toimiksid. Selline hoiak on aidanud edasi liikuda ka siis, kui tee ei ole olnud sirge. Näiteks on umbes 90 protsenti investoritest neile kunagi ära öelnud. Osa neist on hiljem siiski tagasi tulnud, kui ettevõtte areng on muutunud nähtavaks.

Nende hoiakut võtab hästi kokku mõte, et alati tuleb edasi liikuda. Pingutada tuleb maksimaalselt, aga mitte minna pingesse.

Saluoks rõhutas ka igapäevaseid valikuid. Normaalsel ajal magama minek ja mõnest peost loobumine ei ole tema sõnul ohverdus, vaid teadlik otsus. Seega sageli ettevõtte areng ei sünni ainult suurtest ideedest, vaid ka väga tavalistest harjumustest.

Väikeettevõtluse jõud on paindlikkuses

Konverentsil kuulutati välja ka konkursi „Eesti ettevõtlik vaim“ võitjad. EVEA president Ille Nakurt-Murumaa sõnastas päeva üldise meeleolu hästi: ka keerulisel ajal on just väikeettevõtlus see, mis näitab paindlikkust, elujõudu ja võimet uuesti alustada. Konkurss tõi esile väga eriilmelised ettevõtted ja organisatsioonid, mis näitab hästi, kui mitmekesine on Eesti väikeettevõtlus.

Kõigi nomineeritud ettevõtetega saab tutvuda EVEA veebilehel.

Võitjaid hindas žürii, kuhu kuulusid Marina Kaas, Eneken Titov, Ester Eomois, Reve Lambur, Marko Kiisa ja Leho Verk.

Kokkuvõte

Südi 2026 ei andnud üht valmis retsepti, kuidas ettevõttes edu saavutada. Küll aga andis see midagi väärtuslikumat. See näitas, et ettevõtluses on eri teid. Mõni kasvatab, mõni tõmbab koomale. Mõni vallutab välisturge, mõni hoiab teadlikult väikest mahtu. Mõni elab oma ettevõttega kokku kasvanud elu, mõni kaitseb rangelt oma vabadust.

Kõigi nende lugude taga oli siiski üks ühine joon. Edasi liiguvad need, kes tunnevad oma tugevusi, hoiavad silma peal numbritel, ei unusta tervist ja on valmis vajadusel suunda muutma.

Väikeettevõtja suurim oskus ei ole ainult ettevõtte juhtimine. See on oskus päriselus kohaneda.

Allikas: Maaeluvõrgustik, Reve Lambur