Eesti Maaülikool ja EMÜ Mahekeskus on välja andnud järjekordse, juba kuuenda eelretsenseeritud artiklite kogumiku „Teaduselt mahepõllumajandusele 2025“, mis koondab aastatel 2022–2025 läbi viidud uuringute tulemusi. Kogumik on suunatud mahetootjatele ja kõigile huvilistele, pakkudes teaduspõhist teavet selle kohta, kuidas toota toitu võimalikult loodushoidlikult, hoides mulda, vett ja elurikkust. Väljaandes on 13 eestikeelset lühiartiklit, mis annavad põhjaliku ülevaate Eesti mahevaldkonna uuringute hetkeseisust.
Esimene artiklite teemaplokk keskendub mulla omadustele ja viljelusviisidele.
Kartulikasvatuse uuringus võrreldakse mahe- ja tavaviljeluse mõju mulla happesusele, et mõista paremini pH muutusi ja mulla puhverdusvõimet. Talirukki käsitlus teenuskultuurina näitab, kuidas vahekultuurid ja allakülvid aitavad ühtaegu tõrjuda umbrohtu ja parandada mulla tervist. Kaera uuringute fookus on agroökoloogiliste umbrohutõrje võtete rakendamisel: üks artikkel käsitleb kasvuaegse äestamise ja külvitiheduse mõju umbrohtumusele minimeeritud mullaharimise tingimustes, teine sügisese mullaharimise rolli umbrohtude ohjamisel teraviljarohkes mahekülvikorras. Need tööd annavad praktilise arusaama, millised sekkumised aitavad umbrohtusid kontrolli all hoida ja samal ajal mulla elurikkust säilitada.
Teine suurem teemadering on seotud kultuuride mitmekesistamisega mahetootmises.
Üheteranisu uuringus vaadeldakse selle iidse nisu liigi kasvatamisvõimalusi Eestis: talvekindlust, saagikust ja terade toiteväärtust, sh potentsiaali tervisesõbraliku nisutoorainena. Taliherne ja talinisu segukülvi katse keskendub sellele, kuidas segukülv aitab tõsta nisu proteiini- ja terakvaliteeti maheviljeluses ning mida see tähendab külvi- ja koristusaja sobivuse seisukohalt. Vahelmist nisuheina käsitletakse kui potentsiaalset mitmeaastast kultuuri, mille sügav juurestik seob süsinikku, vähendab nitraatide leostumist ja pakub samaaegselt nii sööta kui teravilja ning mis sobib omaduste poolest ka maheviljelusse.
Aianduse maheuuringud annavad ülevaate sellest, kuidas sordivalik aitab arendada keskkonnasõbralikku tootmist. Musta sõstra puhul uuritakse, millised sordid sobivad masinkorjeks mahetingimustes. Selleks hinnatakse saagikust, marjade suurust, õite varisemist ja seda, kui palju saaki jääb põõsasse. Võrdluses on nii Eesti kui ka välismaised sordid. Õunapuu puhul keskendutakse haiguskindlate sortide aretusele, millel on Eestis pikk traditsioon. Eriti rõhutatakse kärntõvekindlate sortide loomist ja aretusfondi ülesehitust, mis aitab hoida geneetilist mitmekesisust ja arendada uusi sorte. Pakutakse mahetootmisele sobivaid lahendusi, mis toetavad jätkusuutlikku ja tervislikku tootmist.
Kolmas fookus on tolmeldajatel ja elurikkusel.
Eesti mesilaste kogutud õietolmu värvi ja botaanilise päritolu uuring aitab seostada õietolmu värvispektri korjemaa kvaliteedi ja taimeliikide mitmekesisusega. Ristikupõldude rolli käsitlev töö vaatleb punase ristiku põlde kui olulist toidulauda kimalastele ning analüüsib kimalaste arvukust ja liigirikkust põllu servast selle keskosa suunas erinevates maastikutüüpides. Need kaks artiklit aitavad paremini mõista, kuidas põllumajandusmaastik toetab või piirab tolmeldajate tegevust ning seeläbi ka saagikust.
Mahajäetud põllumaa kohta koondatud juhtumiuuringud näitavad, kuidas tootmisest välja jäänud põllud võivad olla korraga nii riskialad umbrohtudele ja invasiivsetele liikidele kui ka olulised elupaigad kasuritele ja tolmeldajatele. Töö pakub suuniseid, kuidas vaadata mahajäetud põlde mitte ainult probleemina, vaid ka potentsiaalse ressursina elurikkuse ja ökosüsteemiteenuste seisukohalt.
Kogumiku lõpetab artikkel ringbiomajanduse edendamise ettepanekutest Eesti esmases toidutootmises.
Artikkel keskendub sellele, kuidas vähendada toidukadu ja tootmisjääkide mahtu, kasutada jääke ressursina ning skaleerida juba toimivaid lahendusi nii, et väheneks sektori kliima- ja keskkonnajälg ning paraneks ettevõtete majanduslik jätkusuutlikkus.
Koos moodustavad need 13 artiklit tervikliku pildi sellest, kuidas teadus toetab tootjat mahepõllumajanduse arendamisel – alates üksiku põllu mullast kuni maastiku ja väärtusahelate korralduseni
Kogumiku andsid välja Eesti Maaülikool ja Eesti Maaülikooli Mahekeskus, toetas Eesti põllumajanduse teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteem (AKIS) ning Euroopa Liit.
Allikas: kogumik "Teaduselt mahepõllumajandusele 2025" (Eesti Maaülikool, EMÜ Mahekeskus). Artikli toimetas H. Tamsalu (METK).
