2025. a. sügisel avaldati rahvusvahelises teadusajakirjas European Urban and Regional Studies artikkel, mis keskendub LEADER-programmi sotsiaalsele lisandväärtusele Eesti maapiirkondades. Uuringu autorid Liisa Asso ja Kadri Kangro analüüsivad, kuidas LEADER toetab kogukondade arengut majanduslikest tulemustest laiemalt. Artikkel põhineb Liisa Asso magistritööl.
Artiklis „Smart and social? Assessing social value in the EU LEADER programme in rural Estonia“ käsitletakse LEADERit aruka maapiirkonna (smart rurality) kontseptsiooni raames, rõhutades kohalike algatuste, koostööpõhise juhtimise ja kogukondliku otsustusprotsessi rolli. Uuring tugineb 26 fookusgrupi intervjuule, milles osalesid LEADERi tegevusrühmade esindajad, kohalike omavalitsuste töötajad ja ettevõtjad üle Eesti.
Tulemused näitavad, et LEADER loob märkimisväärset sotsiaalset väärtust: programm tugevdab kogukondade sidusust, usaldust ja koostööd ning suurendab kohalike inimeste võimekust oma piirkonna arengut suunata. Samuti tuuakse esile, et Eesti tegevusgrupid on suutnud vähendada bürokraatiat ja parandada eri sektorite vahelist koostööd, mis toetab ressursside tõhusamat kasutamist.
Samas osutab uuring ka kitsaskohtadele. Autorid märgivad riske seoses läbipaistvuse, kaasatuse ja võimaliku eelistamisega, mis võivad piirata LEADERi sotsiaalse mõju täielikku avaldumist. Need väljakutsed ei ole omased üksnes Eestile, vaid kajastavad laiemalt Euroopa LEADER-programmi kohta tehtud kriitikat.
Uuring rõhutab vajadust pöörata rohkem tähelepanu LEADERi sotsiaalsele mõõtmele ning arendada viise, kuidas hinnata usaldust, kogukondlikku sidusust ja koostööd – väärtusi, mis ei kajastu alati traditsioonilistes tulemusnäitajates. Autorite hinnangul on Eesti kogemus oluline ka teistele Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele, kus maapiirkonnad seisavad silmitsi sarnaste demograafiliste ja sotsiaalsete väljakutsetega.
Uuring kinnitab, et LEADER ei ole pelgalt rahastusmeede, vaid oluline kogukondade võimestaja ja sotsiaalse innovatsiooni kandja Eesti maapiirkondades.
