Jaanuarist kuni juunini 2022 käis koos ÜPP rakendamise kontaktpunkti juhtimisel temaatiline töörühm "Making the seven LEADER principles work in practice for all LAGs under the CAP Strategic Plans" ning töörühma töö tulemina on valminud käesolev ülevaade, kuidas panna LEADER seitse põhimõtet tööle:
- Altpoolt tulev algatus
- Koostöö
- Innovatsioon kohalikul tasandil
- Kohalikud strateegiad (integreeritud ja mitut valdkonda hõlmav lähenemine)
- Võrgustikutöö
- Avaliku ja erasektori partnerlus
- Piirkonnapõhine lähenemine
1. Altpoolt tulev algatus
Altpoolt tuleval algatusel on jätkuvalt väga oluline roll, kuna see aitab suunata piirkondlikke arenguid just vastavalt kohalikule vajadusele. Kuid selleks on vaja, et LEADER tegevusrühmadel oleks piisavalt ressursse ja paindlikkust oma eelarve kasutamisel.
Oluline on, et tegevusrühmad suudaksid kaasata ka sellist sihtrühma, kes ei ole nii aktiivsed, kuid võiksid ja peaksid olema kaasatud, et piirkond areneks. Üks lahendus on digitaalsed kohtumised, et saaks kaasata ka neid, kes transpordi tõttu tulla ei saa.
LEADERi rakendamise erinevad tasandid ja seadusandlus võivad alt üles lähenemist piirama hakata, seetõttu toimuvad näiteks Soomes iga-nädalased veebikohtumised korraldusasutuse, makseasutuse, LEADERi esindaja ja maaeluvõrgustiku esindaja vahel, et pidevalt omavahel vahetada infot ning jooksvalt lahendada esilekerkinud probleeme.
2. Koostöö
Koostöö võib olla nii riiklik kui ka rahvusvaheline ning koostööpartnerid võivad olla nii EL riikidest kui ka kolmandatest riikidest.
Kui koostöö tuleneb ülalt-alla, siis võib sellest kujuneda vaid formaalsus ning ei too endaga kaasa soovitud tulemit. Kui lubada tegevusrühmadel endil panna paika koostöö valdkonnad ja prioriteedid, siis saab tagada selle, et kohalikud vajadused saavad kaetud.
Koostöö võib keerukaks muuta asjaolu, et erinevates riikides on erinevad reeglid, seega on omavahelise kogemuse jagamine sellel teemal väga oluline. Samuti on oluline, et koostöö puhul oleks tagatud piisavad ressursid eeltegevusteks.
3. Innovatsioon kohalikul tasandil
Oluline on, et tegevusrühmad ise saaksid määratleda, mis on innovatsioon nende piirkonnas st et innovatsiooni ei saa defineerida ülaltpoolt, sest see hakkaks piirama kohalikku innovatsiooni.
Samuti peaks olema tagatud ka lihtsustamine, nt lihtsustatud kulude meetodi kasutamine innovatiivsete projektide puhul. Oluline on ka ühine arusaam (nii LEADER tegevusrühma piirkonnas kui ka LEADER rakendamisel), millised on innovatiivsed elemendid. Samuti peab julgustama tegevusrühmade koostööd ülikoolide ja teadusasutustega.
Innovatsioonile LEADER tegevusrühmades saab kaasa aidata ka toetavate tegevustega, nt ühiste protseduuride, juhiste, kriteeriumide väljatöötamine, näidete levitamine, suutlikkuse tõstmine (koolitused, võrgustumissündmused, üksteiselt õppimine jne)
4. Kohalikud strateegiad
Kohaliku arengu strateegiad on seotud ühe kindla territooriumiga ning erinevate sektoritega - eesmärgiks on luua ja tugevdada seoseid erinevate sektorite ja sihtrühma vahel oma piirkonnas. Eduka arengu ja strateegia rakendamise jaoks on oluline piirkonna inimeste aktiivne ja sihipärane kaasamine.
Kohaliku arengu strateegiates peab olema välja toodud visioon ja eesmärgid, mis põhinevad hoolikal kohaliku arengu vajaduste hindamisel ja prioritiseerimisel, kus LEADER saab kõige enam kohalikul tasandil lisandväärtust luua.
Kohalikud ettevõtjad jms sihtrühm saab olla strateegia rakendmisse kaasatud erineval moel: olles otsene kasusaaja, projekti läbiviija, vabatahtlik või tegevusrühma aktiivne liige.
Kohalike arengustrateegiate efektiivne rakendamine saab toimuda avatud, õiglases ja läbipaistvas seadusandlikus raamistikus.
5. Võrgustikutöö
Võrgustumine on LEADERi tuum, murdes maha silotornid ning ületades piire.
Korraldusasutused peavad tagama, et tegevusrühmadel oleks võimekust ja piisavalt ressursse võrgustumiseks. Suutlikkuse tõstmisele saavad kaasa aidata ka riiklikud ÜPP võrgustikud (kohtumised, õppreisid, töörühmad), olemasolevad tegevusrühmade võrgustikud või teised organisatsioonid (riiklikud LEADER võrgustikud, ELARD). Oluline on, et riiklikel ÜPP võrgustikel on olemas piisav suutlikkus ja võimekus efektiivselt toetada tegevusrühmade võrgustumist.
Olulise tähtsusega on, et tuntakse ära ja saadakse aru võrgustumise lisandväärtus, selle dünaamiline olemus ja sisu mitmekesisus.
6. Avaliku ja erasektori partnerlus
Avaliku ja erasektori partnerlus peaks piirkonnast kokku tooma erinevate sotsiaal-maajnduslike huvidega esindajad kohalikust omavalitsusest, teistest avaliku sektori organisatsioonidest, ettevõtlusest, mittetulundusühingutest ja eraisikud.
Oluline on, et esindatus oleks tasakaalus ning ükski sektor ei domineeriks teiste üle.
Tegevusrühmade juhtimine peab olema avatud ja läbipaistev - kuidas tehakse otsuseid, kuidas liikmeid valitakse jne.
Tegevusrühmas peaks toimuma püsiv hindamine (regulaarne enesehindamine, uuringud, avalikud kohtumised), et muutuda järjest paremaks ning hoida partnerlused tervena ning näidata tegevusrühma lisandväärtust.
7. Piirkonnapõhine lähenemine
Tegevusrühma piirkond peaks olema ühise identiteediga, kas majanduslikult, keskkonna ja looduse eripärast lähtuvalt, sotsiaalselt või kultuurilis-ajalooliselt.
Korraldusasutus peaks tagama teatud minimaalse rahalise jaotuse, et oleks võimalik teha tegevusi ning katta tegevusrühma toimimiskulud.
Pikemalt ja põhjalikumalt loe EL ÜPP võrgustiku veebilehel.
Allikas: EL ÜPP võrgustik
