Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse toel väärindatakse kohalikku toiduressursse kestlikult, elurikkusega arvestavalt ja kõrge ressursitootlikkusega, keskendudes nii esmasele kui ka teisesele toormele ning võimendades bio- ja ringmajandust.
Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava üks lähtekoht on vajadus teha arukaid valikuid ning koondada tegevusi ja rahastust valdkondadele, mis aitaksid kõige paremini teadustulemuste toel ja erinevate osaliste koostöös luua lahendusi ühiskonna väljakutsetele. Selleks kinnitati arengukavas valdkonnad, mida riik eelisarendab ja täiendavalt toetab.
Üheks eelisarendatavaks valdkonnaks on kohalike ressursside väärindamine. Ressursside väärindamise valdkonna eesmärk on teaduse ja ettevõtluse koostöös luua lahendusi, mis võimaldaksid kasutada kohalikke ressursse kestlikult ja lisandväärtust luues, võimendades samal ajal ringmajandust. Ringmajandus võimaldab kasutada ressursse efektiivselt, alates tootmisest ja tarbimisest kuni jäätmete käitluse ja taaskasutuseni, luues olemasolevatest ressurssidest rohkem väärtust ning tekitades samas vähem jäätmeid. Kohalike ressursside valdkonnas pööratakse eraldi tähelepanu toiduressurssidele.
Et toiduressursside väärindamise valdkonda parimal viisil toetada, koostati teadlaste, ettevõtjate, valitsusasutuste ja teiste partnerite koostöös teekaart.
Teekaardis lepiti kokku, et kõige enam tuleb toiduressursside väärindamisel tähelepanu pöörata teaduspõhistele lahendustele, mis võimaldaksid kõige paremini uute toodete väljatöötamiseks ära kasutada toidu tootmisel tekkivaid kaas- ja kõrvalsaadusi ning jääke. Samavõrra olulised on teadus- ja arendustegevus ning tehnoloogiate arendamine, et väärindada nii taimset kui loomset toiduressurssi ja uurida uute toiduallikate kasutamisvõimalusi ja -piiranguid, nt merevesiviljeluses, rakupõllumajanduses, taimse valgu kasutamiseks jne. Vaja on luua paremat teadmist ja lahendusi toidu ohutuse, säilivuse, kvaliteedi ja tervislikkuse tagamiseks, seejuures ka seoses pakendite mõjuga toidule.
Teekaart kinnitatakse 3–4 aastaks, mille järel seda uuendatakse, et arvestada valdkonnas toimunud muutusi. Valdkonna arengut jälgitakse ja hinnatakse regulaarselt ning selle alusel on võimalik teha muudatusi nii teekaardis kui valdkonna tegevustes ja rahastamises. Teekaardi alusel kujundavad Haridus- ja Teadusministeerium ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium toidu väärindamise valdkonnale toetusmeetmeid, millele lisanduvad üldised teaduse ja ettevõtluse rahastusmeetmed, nagu uurimistoetused, teadustaristu toetused, ettevõtlustoetused jms, mille puhul eelisarendatavaid valdkondi ei ole.
- TAIE arengukava (2021-2035) fookusvaldkondade alusel koostatud Toiduressursside väärindamise teekaardi uuendamine on planeeritud läbi viia 2026. aastal.
Toiduressursside väärindamise teekaardist ja poliitikakujndamiset saad kuulata veebiinfotunnis-ümarlaual “Eesti toidupoliitika tegurid ja vedurid” 24. novembril
Toiduressursside väärindamise valdkonna arengu esmatähtis eeldus:
Valdkonna arengu ja jätkusuutlikkuse tagamise esmatähtsa eeldusena on siht- ja sidusrühmade poolt esile toodud kvaliteetse ja ohutu toidutoorme tootmine ja kasvatus. Toidutoorme tootmise ja kasvatamise valdkonna teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon on Maaeluministeeriumi vastutusvaldkonnas ning seda toetatakse eraldi tegevuste ja rahastusmeetmetega.
Prioriteetsed teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni suunad kohalike toiduressursside väärindamise valdkonnas
- Teadus- ja arendustegevus toidu tootmise kaas- ja kõrvalsaaduste ning tootmisjääkide väärindamiseks
- Teadus- ja arendustegevus jätkusuutlikuks toidutoorme väärindamiseks, sh jätkusuutlik taimse ja loomse toorme väärindamine; teadus- ja arendustegevus tuleviku- ja uuendtoidu valdkonnas; teadus- ja arendustegevus uudsete ja kestlike lahenduste väljatöötamiseks toidu- ja söödatootmisel
- Teadus- ja arendustegevus toidu ohutuse ja kvaliteedi tagamiseks
Valdkonna probleemid ja arengubarjäärid
- valdkonna teadmusmahukus ei ole suurenenud, ettevõtete TA kulude osakaal kogukuludest on viimasel kümnendil pigem langenud ja moodustab väga väikese osa kõigist kuludest (2019. a vaid 0,02% kõikidest kuludest)
- valdkonna juhtimis- ja organisatoorse võimekuse arengut toetav protsessivõimekus on väike, ettevõtete digiteerituse ja automatiseerimise kasv on aeglane
- TA-asutuste teadmussiirde võimekus on vähene, viimasel kümnendil ei ole välisettevõtted toiduvaldkonnas TA projekte rahastanud
- sektorite killustunud koostöö
- madal teadlikkus rahastus- ja koostöövõimalustest
- madal teadlikkus uute tehnoloogiate rakendusvõimalustest Eesti turul
- lineaarse majandusmudeli domineerimine
- kvantitatiivsete andmete puudumine tööstuse kõrvalsaaduste tüüpidest, mahust ja rakenduspotentsiaalist
- erakapitali vähene kaasamine
- vähene kompetentside kommertsialiseerimine
- vajaliku ettevalmistusega tippspetsialistide vähesus ettevõtluses
Valdkonna tugevused
- Valdkonna teaduse baasvõimekus on suhteliselt hea, nii kõrgel tasemel publitseerimine kui ka teadus- ja arendustegevuse projektide maht on suhteliselt heal tasemel, toiduvaldkonna uuringud moodustavad üsna suure osa kõikidest TA valdkondade projektidest
- suur ressursside väärindamise valdkonna teadus- ja arenduspotentsiaal
- valdkonna ettevõtete rahvusvaheline konkurentsivõime on suhteliselt hea
- valdkonna ekspordi osakaal müügitulust on suhteliselt hea ja on viimasel kümnendil jõudsalt kasvanud
- rahvusvahelise koostöö arengupotentsiaali olemasolu
- tugev ja lai tootmisbaas ja taristu
- teadus- ja arenduskeskuste positiivne mõju akadeemia ja ettevõtluse vahendajatena
- Eesti väiksus ja paindlikkus, mis võimaldab uusi lahendusi võrdlemisi kiirelt välja töötada ja testida
Valdkonna olulisemad turumuutused
- tark tootmine ja protsessiinnovatsioon – kõrgem tootlikkus ja täielik väärindamine ressursitõhusa tootmise, sh tehnoloogiliste protsesside optimeerimise ja sobiva tooraine leidmise kaudu
- toidu ja toidutoorme komponentide innovaatiline väärindamine
- põllumajanduses keskkonnasõbralike ja mahemajanduslike tootmismeetodite rakendamine, täppisviljeluse rakendamine ja raiskamise vähendamine toidusüsteemis ning tekkivate jäätmete väärindamine
- sünteetiliste pestitsiidide ja mineraalväetiste asendamine alternatiivsete pestitsiidide ja väetistega
- keskkonnasõbralikud pakendid, ringlussevõetavate materjalide kasutamine pakendites
- tarbija käitumise suunamine tervisliku ja funktsionaalse toidu suunas, tarbijavajaduste muutumine – madalama soola-, suhkru- ja rasvasisaldusega tooted, loomse valgu asendamine taimsega
- toiduohutuse IT-lahendused toidu turvalisuse ja toiduainete liikumise seiramiseks, mikroobide ja antibiootikumide resistentsuse käsitlemine
Allikas: TAIE veebileht
Postitust toimetas H. Tamsalu
