Tolmeldajasõbralikud põllumajanduspraktikad, uuringud ja suunad

Sloveenias, Ljubljanas toimus 18.-19. juunil 2024 Euroopa Liidu Ühise Põllumajanduspoliitika (ÜPP) võrgustiku töökohtumine, mis keskendus tolmeldajasõbraliku põllumajanduse edendamisele. Sündmuse korraldamist toetasid Sloveenia põllumajandusministeerium ja riiklik maaeluvõrgustik. Kohtumisel arutleti tolmeldajate tähtsuse ning nende elupaikade kaitsmise vajaduse üle ja otsiti võimalikke meetmeid tolmeldajasõbraliku põllumajanduse edendamiseks Euroopas.

Sündmusel osalesid 22 Euroopa Liidu liikmesriigi erinevate huvigruppide ligi 80 esindajat: põllumajandustootjad, nõustajad, teadlased, poliitikakujundajad, ministeeriumite ja makseagentuuride ning looduskaitseorganisatsioonide esindajad jne, kes soovisid oma teadmiseid ja kogemusi jagada, aga ka õppida erinevate tolmeldajasõbralike praktikate ja arusaamade teemadel. Eestist osalesid Maaelu Teadmuskeskuse esindajad ning Tartu Ülikooli professor Jaan Liira. Töögrupi kohta saab täpsemalt lugeda, sh töömaterjalidega tutvuda ÜPP võrgustiku kodulehel.

Töökohtumise peamisteks eesmärgid

• mõista paremini erinevate põllumajanduspraktikate ja tolmeldajate kaitse ning taastamise vahelisi seoseid;
• vahetada teavet uuenduslike tolmeldajasõbralike praktikate kohta, nt kultuurid/sordid, taimekoosluse ajaline ja ruumiline mitmekesisus, maastikuelementide säilitamine jne;
• määratleda väljakutsed ja võimalused, sh tolmeldajate kaitse ja soodustamise võimalusi;
• analüüsida suutlikkuse tõstmise, koolituse, koostöö, hariduse vajadusi ja võimalusi;
• identifitseerida erinevate vajaduste lüngad ning täiendavate uuringute suunad/teemad;
• edendada võrgustike loomist EIP-AGRI erinevate töörühmade ja muude uuenduslike projektide vormis, sh Euroopa Horisont jt. 

Tolmeldajad, nagu mesilased, kimalased ja liblikad, on meie toidulaua jaoks hädavajalikud, aidates kaasa saagi kujunemisele. Viimastel aastatel on aga nende arvukus kiiresti langenud, ohustades nii toidutootmist kui ka kogu ökosüsteemi tasakaalu.

Sloveenia seminari peamised teemad

• põllumajanduspraktikate mõju tolmeldajatele: millised põllumajanduslikud tegevused toetavad tolmeldajaid ja millised kahjustavad neid?
• poliitika ja toetusmeetmed: kuidas saavad Euroopa Liidu ja liikmesriikide erinevad organisatsioonid toetada tolmeldajasõbralikku põllumajandust?
• teadusuuringud: milliseid teadmiseid on vaja tolmeldajate paremaks kaitseks?
• koostöö: kuidas saavad erinevad osapooled koostööd teha, et luua tolmeldajatele soodsam elukeskkond?

Töökohtumisse mahtusid ettekanded, grupiarutelud jm. võrgustustegevused, aga ka tutvumine Ljubljana linnalise piirkonna meetootmisega. Toimus väljasõit lähipiirkonna rohumaadele/niitudele, märgalale ja Sloveenia riiklikku bioloogia instituuti NIB, kus vaadeldi erinevaid tolmeldajasõbralikke ja looduse taastamise praktikaid ning projekte ja teadusuuringuid.

Euroopa poliitikad, meetmed ja uuringud

Euroopa keskkonna valdkonna kõrge ametnik (DG ENV policy officer) Andreas Gumbert tutvustas tolmeldajatega seotud Euroopa ülest seisu, seadusandlikku raamistikku ja viimaseid uudiseid ning muudatusi: sh looduse taastamise määrust, liikmesriikidele seatud nõudeid, põllumajandustootjate panuse olulisust jt.

Euroopa eri piirkondades on tehtud rohkelt tolmeldajate arvukusega seotud uuringuid, samas puudub nendeks täna veel ühine üle-Euroopaline metoodika. Uuringud näitavad, et Euroopa maakasutus on aastakümnetega väga palju muutunud, sh väikesed põllud koondunud suurteks aladeks. Samuti on looduslike tolmeldajate arv oluliselt vähenenud (väidetavalt 10 aastaga koguni 20-40%).

Sellisena jätkudes ohustame selgelt ökosüsteemi funktsioneerimist. Samal ajal kui looduslike tolmeldajate arvukus on selgelt langustrendis, on meemesilaste arvukus selgelt kasvutrendis. Looduslike tolmeldajatega seotud muutuste suurimaks põhjuseks on maakasutuse intensiivistumine, pestitsiidide ulatuslikum kasutamine, elupaikade hävimine, aga ka kliimamuutused, õhusaaste jne.

Euroopa institutsioonid ei ole võtnud eesmärgiks olukorra parandamiseks aega tagasi pöörata, pigem innovaatiliste/kaasaegsete meetmete ja strateegiatega olukorda parandada. Erinevad osapooled saavad palju teha, nt rakendada integreeritud taimekaitset (IPM), kasutada rohkem bioloogilisi taimekaitsevahendeid, toota mahepõllumajanduslikult, mitmekesistada maakasutust, integreerida maastikuelemente jne. Euroopa Ühtses Põllumajanduspoliitikas (ÜPP) on erinevad poliitilisi instrumente, mis ülaltoodud tegevusi toetavad, sh:

• EL Talust Taldrikule Strateegia ja Rohelepe,
• EL bioloogilise mitmekesisuse strateegia,
• EL looduse taastamise määrus,
• EL tolmeldajate initsiatiiv,
• Euroopa põllumajanduse innovatsioonipartnerlus (EIP-AGRI) ning projektide andmebaas,
• pestitsiididega seotud suurandmete kogumine ja analüüsimine jt.

Samas rõhutas Euroopa kõrge ametnik, et olulised ei ole mitte ainult poliitilised instrumendid vaid erinevate osapoolte aktiivsem tegutsemine, sh suhtlemine nende sihtgruppidega, kes võiksid/peaksid süsteemis kaasa rääkima ja praktikaid rakendama (sh loomulikult ka Euroopa põllumajandustootjad).  

Euroopa põllumajanduse kõrge ametnik (DG AGRI policy officer) Marina Hadjiyanni tutvustas spetsiifilisemalt ka EL ÜPPga seotud raamistikku ja tolmeldajasõbralikke meetmeid. Ametnik rõhutas, et tolmeldajatega seotud teemad on üliolulised, sh annavad need Euroopa eelarvele suure tulu, aga ka kulu. Oluliseks peetakse aktiivset suhtlust sihtgruppidega, oodatakse rohkem tulemuspõhiseid meetmeid ja sekkumisi, aga ka koostöömeetmeid. Väga oluline on nõustajate roll, sh peaks nõustamistegevus olema ka poliitiliste eesmärkidega hästi haakuv. Rõhutati ka meetmete rakendamise mõjude hindamisel õigete indikaatorite kasutuselevõttu. Näidetena toodi välja ÜPP tolmeldajasõbralikkust toetavaid liikmesriikide ökokavasid, nt maastikuelemendid, pestitsiidide vähendamise meetmed, integreeritud taimekaitse, mahepõllumajandus jt.

Komisjoni poolt on analüüsitud erinevate liikmesriikide ÜPP strateegiakavasid tolmeldajasõbralikkusest lähtuvalt. Tunnustati Läti ja Austria rohkeid tolmeldajasõbralikke meetmeid. Rõhutati, et liikmesriigid võiksid erinevaid tolmeldajasõbralikke sekkumisi luua ja rakendada tänasest oluliselt rohkem. Positiivsete näidetena toodi välja ka nn süsteemseid lähenemisviise nagu agrometsandus ja agroökoloogia, sh nimetati neid headeks alternatiivideks mahetootmisele puhuks, kui mahe mingil põhjusel tootjale ei sobi. Tulemuspõhistest sekkumistest rääkides rõhutati nende kasu: mida rohkem tootja panustab ja mida suuremaks hinnatakse tegevuste mõju, seda kõrgemad on väljamakstavad toetused. Tulemuspõhiste sekkumiste näiteks toodi erinevad bioloogilist mitmekesisust suurendavad meetmed, koostöömeetmed (nt grupp piirkonna tootjaid rakendab keskkonnasõbralikke meetmeid ühiselt jt). Lisaks jagati eelinfot, et lähiajal korraldatakse suur rahvusvaheline tulemuspõhiste toetuste teemaline töökohtumine.

DG AGRI policy officer Aniko Seregelyi tutvustas Euroopa põllumajanduse innovatsioonipartnerluse (EIP-AGRI)  võimalusi, põhimõtteid ja andmebaasi ning EL ÜPP võrgustiku suundi ja ootuseid. EIP projektides on keskmes põllumajandustootja, st projektide valimisel ja rahastamisel lähtutakse tootja vajadustest. EIP projektide andmebaasis on täna u 3000 EIP erinevate töörühmade projekti ja u 500 muud projekti (sh ka Euroopa Horisont projektid), millest u 100 projekti on seotud tolmeldajatega. Rõhutati Euroopa ÜPP võrgustiku riiklike maaeluvõrgustike olulist rolli süsteemi erinevate osapoolte kokku viimisel. Maaeluvõrgustikud on loodud selleks, et kaasa aidata erinevate ÜPP huvigruppide teadmiste- ja kogemusvahetusele ning võrgustumisele ning seadusandlike/poliitiliste meetmete rakendamisele. Eestis täidab riiklikku maaeluvõrgustiku rolli Maaelu Teadmuskeskuse maaeluvõrgustiku teenistus.

Põgusalt tutvustati ka Euroopa teadusrahastu süsteemi Euroopa Horisont 2.samba/klaster 6 EL, mullamissiooni, EL agroökoloogia partnerluse jt teadusuuringute ja koostöö rahastamise võimalusi. Erinevaid osapooli kutsuti julgelt tolmeldajatega seotud projektide ja uuringutega liituma. Tõsist mõtlemisainet pakkus aga ürituse raames korraldatud kiirküsitlus saalis, kui paljud saalis olijatest on ise teadusprojektile erinevatest EL vahenditest rahastust taotlenud (sh ka ise projekti kirjutanud) ja püüdnud keerulisest taotlemis-süsteemist aru saada. Tõusid vaid üksikud käed… Kiirelt selgitati, et võrreldes suurte Euroopa Horisont jt rahvusvaheliste projektidega on EIP projektid oma riigi rahastatud ja seeläbi on neid vahendeid ka veidi kergem taotleda. Informeeriti, et abi tuleks küsida eelkõige liikmesriikide maaeluvõrgustikelt, ministeeriumite esindajatelt ja kohalikelt Euroopa Horisont kontaktidelt. Eestis on Euroopa teadusrahastuse kontaktiks Eesti Teadusagentuur (ETAG).   

Tolmendajate poliitika ja meetmete olulised teemad

• Kuna üksikute ja eraldiseisvate mahepõldude positiivne mõju tolmeldajate arvukusele suurte tavapõldude vahel on vähene, siis vbl peaks rohkem toetama pigem terveid mahe-piirkondi (klastreid) ja muid koostöömeetmeid?
• Ettepanekuna nimetati, et Natura 2000 alade ümber võiks luua rohkem mahepõllumajanduslikke puhvervööndeid.
• Tunti muret mahepõllumajanduse tuleviku osas, sest mahesaagid on tavaliselt madalamad ja pikas perspektiivis ei pruugi see suund Euroopa tänases olukorras olla jätkusuutlik. Viimasest tulenevalt pakuti, et EL ÜPP meetmed võiksid pigem toetada erinevaid keskkonnasõbralikke tegevusi, mitte niiväga konkreetselt ja kitsalt mahepõllumajandust.
• Euroopas on nii konflikt kui sünergia kahe EL poliitilise suuna vahel (kliimasõbralik tootmine versus tolmeldajasõbralik tootmine). Ühelt poolt soovime tolmeldajate arvukuse ja liikide tõusu (= rohkem põllu- ja rohumaad tolmeldajatele), teisalt aga tegeleme C-kaubandusega (= rohkem metsa). Võibolla on meil Euroopas siin probleem?
• Mitme osaleja poolt tehti ettepanekuid, et tolmeldajate elupaiku pakkuvaid ja arvukust toetavaid kraave ja veesilmi võiks hinnata tänasest oluliselt rohkem. Selliste meetmete raames tuleks üle vaadata ka koostöökohad, meetmed ja toetusvõimalused Euroopa veepoliitika-alase tegevusraamistikuga, so Euroopa Liidu veedirektiiviga (EU Water Framework Directive).
• Tulemuspõhiste väljamaksetega seoses juhiti kohtumisel korduvalt tähelepanu ohule, et selle süsteemiga võivad kannatavad need, kes juba aastaid on keskkonnasõbralikult toimetanud ja nende tegevuste mõju on juba stabiilselt väga hea ja kõrge (st on juba saavutatud „hea tase“). Otsida tuleks viise, et ka sellised aktiivsed ja tublid tootjad uues süsteemis ei kannataks, sh nende aastatepikkust panust hinnataks!

Sloveenia kui Euroopa eeskuju

Terve sündmuse vältel rõhutati korduvalt Sloveenia, sh Ljubljana kui väga tolmeldajasõbraliku riigi ja pealinna sobivust selliseks Euroopa-üleseks sündmuseks. Riigis on käimas palju erinevaid tolmeldajate teemaga seotud projekte ja uuringuid, põllumajanduspoliitika toetab tugevalt sama suunda, tolmeldajate vähenemisega seotud probleemidesse suhtutakse riigi tasandil väga tõsiselt jt.

Töökohtumise käigus tutvuti pealinna Ljubljana linna kultuuriväärtustega. Juhendatud tuuri raames selgus, et linn pälvis eelkõige just linnalises piirkonnas mee tootmise tõttu ka 2016.aastal Euroopa rohepealinna tiitli. Ekskursiooni raames külastati linna parke ning linnamesilat, kus maitsti kohalikke meesaaduseid. Nähtu oli tõeliselt muljetavaldav!

Praktikate, arvukuse ja koostöö olulisus

EIP-Agri koordineeriv ekspert, Iirimaalt pärit Saorla Kavanagh (Teagasc) tutvustas põhjalikumalt Iirimaa tolmeldajatega seotud põhimõtteid, problemaatikat ja uuringuid (sh EIP tolmeldajate projekt) ning tolmeldajate poolt pakutavaid ökosüsteemiteenuseid keskkonna, sotsiaalses/tervishoiu ja majanduslikus vaates. EIP tolmeldajate projekti 2019-2023 põhisuunaks oli põllumajandustootmisega seotud mõjud bioloogilisele mitmekesisusele. Uuriti tolmeldajasõbralike praktikate rakendamist ja selle mõjusid.

Kaasatud oli 40 partnertalu, kus jälgiti liblikate, ööliblikate, erakmesilaste ja kimalaste arvukust ja liikiderohkust. Uuringus ei olnud eraldi fookuses „majandatavad“ meemesilased, sest nende toimetulekut toetab tugevalt konkreetne mesinik.

Taludes jagati erinevate praktikate rakendamise eest punkte (nt elupaikade hoidmine ja uute rajamine). Erinevate tolmeldajasõbralike praktikate rakendamise mõjude/tulemuste õiglasemaks hindamiseks arendatakse Iirimaal punktitabeleid edasi ka peale ülaltoodud projekti lõppu. Nelja projekti-aasta jooksul tõusid tolmeldajasõbralike praktikate rakendamise tulemusel tolmeldajate arvukuse punktid kõikides taludes.

Nii Iirimaa eksperdi sõnavõtust kui ka teistest Ljubljana töökohtumise aruteludest ja ettekannetest selgusid  põhisõnumid: erinevate looduslike tolmeldajate arvukus ja liikide-rohkus põllumajanduslikus kasutuses olevatel maadel on selgelt langustrendis. Lisaks on oluline, et piirkonnas võib majandatavate tolmendajate (nt meemesilaste) liigsuur arvukus ühise söödabaasiga konkureerides tugevalt mõjutada selle sama piirkonna looduslike tolmeldajate arvukust. Kokkuvõttena Iirimaa kogemustest: suurem bioloogiline mitmekesisus tagab suurema looduslike tolmeldajate liigirikkuse ja arvukuse.

Tähelepanekud Iirimaa kogemusest

• Väga palju räägitakse looduslike tolmeldajate kasust… aga vähe on uuringuid tolmeldajate kahjude kohta (nt osadel liikidel toituvad vastsed erinevatest taimeosadest ning hävitavad põllusaaki/ lehestikku jne). Kas selliste tolmeldajate kasu kaalub üles nende vastsete tehtava kahju? Selgus, et Iirimaal on juba tehtud ka uuringuid selliste kahjude kohta, kuid kindlasti on vaja neid teha oluliselt rohkem. Vaja on leida tasakaal tolmeldajate arvukuses ja liigirikkuses. 
• Tõstatati küsimus, et kas Iiri näitel on põllumajandustootjad täna piisavalt teadlikud tolmeldajatega seotud probleemidest (nt arvukuse vähenemine, praktikate negatiivne/positiivne mõju jt) ja kuidas tootjaid rohkem kaasata? Eksperdi soovitus oli kaasata projektidesse ja koolitustesse korraga pigem väike arv tootjaid, sest silm-silma kohtumised on kõige efektiivsemad ja inimesed avatumad.
• Kerkis ka küsimus, kas on ikka Euroopas piisavalt uuritud, mis on integreeritud taimekaitsevahendite kasutamise mõju tolmeldajatele. Kostus, et Euroopas on küll reeglid IPM-le kehtestatud, kuid paljudes liikmesriikides praktikate rakendamist ja selle mõjusid tegelikult piisavalt ei järgita ega ka ei kontrollita.

Lisaks põhjalikult tutvustatud Iirimaa projektile oliterve sündmuse vältel võimalik saada 18 posteri abil infot Euroopa erinevatest tolmeldajatega seotud teadusuuringutest ja projektidest. Teiste kõrval esitles Tartu Ülikooli professor Jaan Liira sessioonil projekti „EFFECT“. Töökohtumise jooksul esitletud projektidega on võimalik lähemalt tutvuda siin.

Eri vaatenurgad ja koostöö on olulised

Sündmuse käigus toimunud paneelis arutlesid põllumajandustootja, teadlane, nõustaja ning EIP-Agri esindajad tolmeldajaid toetavate praktikate ja projektide teemadel. Iirimaa veisekasvataja tutvustas oma talu tolmeldaja-sõbralikke praktikaid, aga ka EIP projektis osalemise positiivseid külgi.

EIP projektid on laiendanud tootja suhtlusvõrgustikku, sh kontakte teiste tootjatega; lisaks hindas ta kõrgelt EIP projektide alati positiivse suhtumisega kogemusvahetusi jne. Teadlane tutvustas tolmeldajate poolt pakutavate ökosüsteemiteenustega seotud projekti.

Transilvaania ADEPT põllumajandusnõustaja tutvustas oma piirkonna liigirikaste heinamaadega seotud praktikaid ja uuringuid ning aktiivset koostööd tootjatega. Nõustaja toonitas, et kui tootjad leiavad teemas endale kasulikku (nt nende majanduslik olukord paraneb), siis nad ka tolmeldaja-sõbralike praktikatega kaasa lähevad. Kindlasti on ka selliseid tootjaid, kes peavad loodust iseenesest väärtuslikuks ning soovivad seda toetavaid praktikaid rakendada ka siis, kui need ei ole tingimata majanduslikult tulusad. Kõigil teistel osapooltel on oluline leida tootjaga ühine ning teda kõnetav teema, siis võib ka positiivseid tulemusi loota.

Eraldi ettepanekuna rõhutati, et eri valdkonna EIPd võiksid tänasest palju rohkem omavahel koostööd teha, nt veemajanduse projektid tolmeldaja-teemaliste EIPidega jne. Näiteks võiks uurida, kuivõrd veekvaliteedi tõstmiseks rajatud veepuhastussüsteemid, ribad või muud rajatised mõjutavad piirkonna tolmeldajate arvukust ja liigirikkust jne. Selliseid projekte võiks ka palju rohkem EL ja/või riiklike meetmetega toetada.

Tutvumine Sloveenia praktikate ja uuringutega

Töögrupi esimese päeva pealelõunal külastasime põllujalutuste ja ringreisi raames Ljubljana lähiümbruse lilleniitusid, märgala, saime teada sealsete praktikate, koosluste, vaatluste, tulemuste ja järelduste kohta. Sloveenia Riiklikus Bioloogia Instituudis (NIB) Home (nib.si) anti ülevaate looduslike tolmeldajate ja meemesilastega seotud teadusprojektidest. Ringreisi kohta on võimalik lugeda lisa siit.

Temaatilised fookusarutelud ja uuringud/innovatsioon edasiseks

Töökohtumise viimases osas toimusid kogu sündmusest inspireeritult mitmed arutelud suuremates ja väiksematest gruppides. Kerkis küsimus näiteks riiklike maaeluvõrgustike, aga ka üldiselt ühiskonna rolli ja olulisuse üle bioloogilise mitmekesisuse, sh ka tolmeldajatega seoses. Eri osapoolte rolle ja mõjusid võiks samuti EIP projektide raames rohkem uurida.

Korduvalt kerkis teemaks, et tolmeldajate rohkusele mõjub põllu suurus: mida väiksemad, liigendatud on põllud, seda suurem on bioloogiline mitmekesisus ning arvukamalt on liike ja isendeid. Näitena toodi, et isegi suure ja väikese mahetootja võrdluses on väiksematel mahepõldudel oluliselt rohkem tolmeldajaid (sh nii eri liike kui isendeid).

Viimasest võib julgelt järeldada, et kriitilised ei ole mitte ainult põllul rakendatavad praktikad vaid ka põllu suurus ja maastike mitmekesisus/liigendatus. Olulised on põõsasribad ja rohekoridorid väga suurte ja intensiivsete tootmispõldude vahel ja sees, aga ka nt lilleribad suures köögiviljakasvatuses. Tolmeldajaid soodustavate alade rajamist tuleks tänasest rohkem nii EL kui riiklikul tasandil toetada.

Mitmetes liikmesriikides toetatakse juba heki- ja puuderibade rajamist, kuid nende mõju suurtel põldudel on liialt vähe uuritud. Uurida tuleks ka väikeste veekogude/tiikide rajamise mõju tolmeldajate liigirikkusele ja arvukusele. Tootjate senine praktika näitab, et nendel on suur ja positiivne mõju.

Tuleviku teadusuuringute ja innovatsiooni suunad

• veekogude-äärsed jm rohekoridorid ning nende säilitamine tolmeldajate arvukuse tagamiseks/suurendamiseks, sh tulemuste mõõtmise võimalused;
• uurida tootmissüsteeme (nt agrometsandus), mis tagaks juba iseenesest piisava bioloogilise mitmekesisuse ja tolmeldajate rohkuse ning mis ei vajakski eraldi mitmekesisust soodustavaid elemente;
• välja töötada tulemuspõhised meetmed, mis tõstaksid tolmeldajate arvukust, sh kaardistada olulised osapooled ja edufaktorid;
• tagada demoprojektidele pikaajalisus, et nendes oleks võimalik meetmete (sh sobivad semnesegud, tehnoloogia jm praktikad jne) mõju ettevõtte ja piirkonna jätkusuutlikkusele põhjalikumalt uurida, sh keskkonna, majanduslikus ja sotsiaalses vaates;
• multieesmärgiga EIPd, millega oleks võimalik saavutada tänasest oluliselt laiemat mõju, nt sama tegevuse või praktikaga saavutatakse tolmeldajate arvukuse ja liigirikkuse tõus, rohkem erinevaid elupaiku, veekvaliteedi tõstmine jm eesmärgid;
• looduslike tolmeldajate ja/või meemesilaste konkurentsiga seotud uuringud, nt ristikupõldudel;
• peretalude ja väiketootmise olulisus (väiksed põllud, liigirikkus, lihtne agrotehnoloogia, vähene agrokemikaalide kasutamine jne) tolmeldajate arvukusega seoses ja nende võimalikud toetusmeetmed EL ja riiklikul tasandil;
• välja töötada, testida ja arendada digitehnoloogiaid, sh äppe tolmeldajate monitoorimise lihtsustamiseks;
• (tuleviku)tootjate harimine ja koolitamine kaasaegsete meetoditega;
• põliste põllumeeste praktiliste teadmiste ja kogemuste talletamine tulevikupõllumeeste jaoks, sh kasutades AI jm. tänapäevaseid ja digitaalseid võimalusi (so „Harvest farmers indiginous knowledge“).

Suuresti ajendatult ka EIP Agri kõnealusest töökohtumisest Sloveenias, korraldab Euroopa maaeluvõrgustik erinevaid osapooli kaasates 2024.aasta sügisel põllumajandusmaa bioloogilise mitmekesisuse teemalisi arutelusid, kus mh ka tolmeldajatega seotud temaatikat edasi käsitletakse. Osalejaks oli võimalik avalikult kandideerida. Kaasa mõtlema ja riiklikke kogemusi jagama on kutsutud ka Maaelu Teadmuskeskuse ja Eesti Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajad. Lisainfot uute töökohtumiste kohta leiab siit.

Autor: Karme Petrutis, METK