Kuigi esmapilgul võib tunduda, et tormid toovad vaid hävingut, näitab Eesti Maaülikooli kaitstud doktoritöö, et need on olulised metsa elurikkuse allikad. Nõnda võiks osa tormikahjustatud metsa võimalusel kasvama jätta.
Metsad on pidevas muutumises
Eesti metsad on pidevas muutumises. Tormid, mis murravad puid ja paisavad segamini maastikku, on osa looduslikust tsüklist. Kristiina Palm-Hellenurm uuris oma töös kitsamalt tormide ja metsa koristamise pikaajalist mõju taimekooslustele. Selleks keskendus ta Kirde- ja Ida-Eesti kuusikutele, kus ligi 20 aastat tagasi möllanud torm jättis maha murdunud puid ja segamini paisatud maastiku.
Uurimistöö käigus võrdles Palm-Hellenurme taimekooslusi erinevatel aladel: koristamata tormialadel, sanitaarraiutud aladel ja tormist puutumata kontrollaladel. Tulemused näitasid just koristamata tormialadel leidus kõige rohkem erinevaid taimeliike, sealhulgas mitmeid haruldasi ja looduskaitsealuseid liike.
Kokku leidsid teadlased proovialadelt 100 roht- ja puhmastaime taksonit. Sanitaarraiutud aladel oli rohurinde katvus ja liigirikkus suurim, oluliselt vähem soontaimeliike leidus küpses kahjustamata metsas. Koristamata tormialadel oli liigirikkus vahepealne. Sammaltaime taksoneid tuvastas Palm-Hellenurm oma kolleegidega kokku 108, neist 81 olid lehtsamblad ja 27 helviksamblad. Sammaltaimede keskmine liigirikkus oli tormikahjustusega proovitükkidel oluliselt suurem kui kontrollaladel ja sanitaarraiutud proovitükkidel.
Tormid on metsa elurikkusele kasulikud, sest loovad metsa täiendavaid elupaiku ja mitmekesistavad maastikku. Murdunud puud pakuvad varju ja toitaineid, samas kui lagedamad alad lasevad päikesel maapinnale paista. See loob soodsad tingimused erinevatele taimedele, mis muidu metsa all hakkama ei saaks. “Tormijärgses metsas on rohkelt ökoloogilisi nišše,” selgitab Palm-Hellenurme: “See loob eeldused mitmekesiste taimekoosluste tekkeks.”
Jäta osa tormimurdu metsa
Sanitaarraie viis küll rohurinde liigirikkuse suurenemiseni, kuid vähendas metsa struktuurset mitmekesisust ja viis koos tugevama päikesekiirgusega varjulembesemate taimeliikide kadumiseni. Eriti hästi oli seda näha vahetult pärast raiet. Teisalt rõhutas värske doktor, et sanitaarraie võib aidata vältida ökosüsteemi taluvuspiiri ületada võivaid häiringuid, vähendades ühtlasi ka puidukadu ja süsinikuheidet. Seetõttu vajab häiringujärgsete majandamismeetodite ja -võtete valik ning rakendamine Palm-Hellenurme sõnul alati mitmekülgset analüüsi.
Foto: Janek Laanemäe
Kuigi tormid on metsa elurikkusele kasulikud, on metsa koristamine siiski oluline. See aitab vältida tulekahjusid, vähendada haigustekitajate levikut ja annab materjali puidutööstusele. Samas rõhutas Palm-Hellenurme, et osa tormimurdu tuleks metsa alles jätta. See aitab kaitsta haruldasi liike ja tagada metsa ökosüsteemi tasakaalu.
“Soovitatav on jätta osa tormikahjustatud metsa looduslikult kasvama, eriti aladel, kus liigirikkus ja -kaitse on prioriteediks,” sõnas Palm-Hellenurme: “Sanitaarraie korral on soovitatav osaliselt alles jätta tormitekitatud pärandelemendid, näiteks surnud puud ja tuuleheitemättad.”
Viimaste mõju on eriti hästi näha vanades metsades, kus on varasemates uuringutes leitud, et neis on taimestiku mitmekesisus üldiselt suurem kui noortes metsades. Suuresti saab kanda selle rohkemate mikroelupaikade ja stabiilsema mikrokliima arvele.
Kokkuvõtlikult aitab Palm-Hellenurme doktoritöö metsaökosüsteeme paremini mõista, näidates, et tormid ei ole mitte ainult hävingu vaid ka uue elu allikad. Soovitused aitavad kaasa säästlikumale metsamajandamisele, mis arvestab nii majanduslike kui ka looduskaitseliste eesmärkidega.
Tutvu doktoritööga Eesti Maaülikooli digikogus.
Kristiina Palm-Hellenurme juhendasid Floortje Vodde, Kalev Jõgiste ja Tea Tullus Maaülikoolist. Oponeeris Rootsi põllumajandusülikooli kaasprofessor Per-Ola Hedwall.
Tormidest laastatud mets on sammalde elupaik
Keskmiselt ja tugevasti kahjustatud metsades oli 20 aastat peale tormi sammalde liigirohkus suurem, kui metsas, kust puit peale tormi ära koristati. Vähem samblaliike leidus ka tormist kahjustama ja majandamata metsas, selgub Eesti Maaülikooli teadlaste uuringust.
Kristiina Palm-Hellenurm uuris kolleegidega 20 aastat peale tormikahjustust segametsade samblakooslusi. Metsateadlased hindasid tormikahjude tugevuse ja tuulest räsitud metsaalalt puidu koristamise ehk sanitaarraie mõju sammalde liigirohkusele. Võrdluseks kaasasid nad uuringusse tormist mõjutamata sarnaste omadustega vana metsa, kirjutab Eesti Maaülikooli teadur Jürgen Aosaar.
Kokku leidsid Hellenurm-Palm ja tema kaastöötajad kõigilt aladelt 108 sammaltaimede liiki. Metsades, kust tormijärgselt puitu ei koristatud, leidus kaks aastakümmet peale häiringut ligikaudu 85 liiki samblaid. Aladel, kus teostati sanitaarraie või mis jäid tormist puutumata, kasvas samblaliike 60.
Töö läbiviinud teadlased seletavad erinevusi liikide arvukuses mitmekesiste kasvukohtade olemasoluga. Tormijärgselt tekib nii maapinnale kui ka risti-rästi paiknevatele puutüvedele hulgaliselt erilaadseid elupaiku, mis sobivad elutsemiseks erinevatele samblaliikidele. Koristatud aladel aga leidub selliseid elupaiku vähem.
Katsealad paiknesid endiste Tudu ja Halliku metskonna aladel, mida laastasid tugevad tormid 2001. ja 2002. aastal. Tegemist oli viljakatel mineraalmuldadel kasvavate segametsadega, kus puistu koosseisu kuulusid kuusk, mänd, kask, haab ja teisedki puuliigid. Uurimisaluste metsade vanus oli kõrge, jäädes vahemikku 120–180 aastat. Kuna mitmed katsealad olid juba varasemast erineva tugevusega kaitse all, ei tohtinud sealt tormijärgselt mahalangenud puutüvesid koristada. Majandatavates metsades paiknevatelt katsealadelt koristati peale tormi surnud puit ja sinna istutati kuused või jäeti need looduslikule uuendusele. Sammalde tuvastamiseks läbiviidud välitööde ajaks olid need noored metsad seega ligikaudu 20 aasta vanused.
Tulemuste põhjal soovitavad Hellenurm-Palm ja tema kaastöötajad jätta osad tormist räsitud metsaosad loomulikule arengule. Sanitaarraie korral võiks aga sammalde kasvutingimuste toetamiseks jätta langile säilikpuid.
Varasemalt uurisid Kristiina Palm-Hellenurm ja tema kolleegid samades metsades tormijärgset alustaimestiku arengut ning tõdesid, et sanitaarraie turgutab alustaimestiku liigirikkust ja kasvu.
Teadusagentuuri toetatud uuring ilmus ajakirjas Forest Ecology and Management.
Allikad: Novaator.err 4.12.2024 “Doktoritöö: tormikahjustusega mets hoiab alal kohalikku elurikkust” ja Novaator.err 14.02.2024 “Tormist laastatud mets pakub sammaldele mitmekesiseid elupaiku”
