Eesti Maaülikooli teadlased on koostanud ajakohastatud integreeritud taimekaitse (ITK) suunised, et pakkuda tootjatele teaduspõhiseid lahendusi kahjustajate leviku piiramiseks majanduslikult põhjendatud läveni. Integreeritud taimekaitses on esikohal ennetavad meetmed, nagu õige agrotehnika, haigusvaba sertifitseeritud paljundusmaterjali kasutamine ja oskuslik viljavaheldus. Keemilisi taimekaitsevahendeid kasutatakse alles viimase abinõuna, lähtudes regulaarsest seirest ja sihtorganismi eripärast.
Käesolev artikkel on esimene sarjast, mis tutvustab neid suuniseid kultuuride kaupa. Köögiviljadest on suunised olemas söögisibulale, küüslaugule, porgandile, kaalikale, söögipeedile ja kõrvitsale; kasvuhoonekurgile, avamaakurgile ning tomatile kasvuhoones. Viljapuudest on kaetud õunapuu, ploomipuu ja hapukirsipuu. Marjakultuuride osas on suunised koostatud maasikale, vaarikale ning mustale ja punasele sõstrale. Lisaks on olemas integreeritud taimekaitse suunised viinapuu kasvatamiseks.
Söögisibula agrotehnoloogia ja integreeritud kaitse
Eestis on tarbesibula tootmises levinuim tehnoloogia tippsibulast kasvatamine, kuid kasutatakse ka otsekülvi seemnest ning ettekasvatatud taimede istutamist.
Sibul eelistab tuultele avatud kasvukohta, mis soodustab taimiku kiiremat kuivamist ja vähendab haiguste riski. Mullastiku suhtes on parimad kergema lõimisega mullad (saviliiv, kerge või keskmine liivsavi), mis soojenevad kevadel kiiremini. Vältida tuleb liigniiskeid ja raske lõimisega alasid, mis soodustavad juuremädanike ja tõusmepõletiku teket. Sibul on toitainete suhtes pigem vähenõudlik ning sobib külvikorras hästi suure väetusvajadusega kultuuride järele.
Viljavahelduses tuleb teiste sibulköögiviljadega hoida 4–5-aastast vahet, et katkestada kahjustajate elutsüklid mullas. Väetamisel on oluline vältida liigset lämmastikku, mis muudab taimed haigustele vastuvõtlikumaks ja loob liiga lopsaka taimiku tõttu soodsa niiskusrežiimi patogeenidele. Sibul ei talu värsket sõnnikut, mis võib soodustada kahjustajate levikut; orgaaniline väetis tuleks anda alati eelviljale.
Olulisemad haigused ja kahjurid
- Sibula-ebajahukaste. Seen talvitub sibulates ja taimejäänustel. Haiguse arenguks on soodne kõrge õhuniiskus ja temperatuur 10–15 °C.
- Hahkhallitus (kaelamädanik). Tekitab suuri säilituskadusid. Nakatumine toimub sageli koristamise ajal või selle alguses, eriti kui koristamisega hilinetakse.
- Sibulakärbes ja sibulasirelane. Vaglad tungivad sibulatesse, põhjustades nende mädanemist ja taimede hävimist.
- Sibulakoi. Röövikud teevad lehtedesse kitsaid kaevandkäike, vigastades sageli keskmist lehte, mis viib kasvu pidurdumiseni.
Regulaarset seiret tuleks alustada alates kasvufaasist BBCH 15 vähemalt kord nädalas. Kahjurite jälgimiseks kasutatakse feromoonpüüniseid (sibulakoi), kollaseid liimpüüniseid (sibulakärbes) ja siniseid liimpüüniseid (ripslased).
Küüslaugu agrotehnoloogia ja integreeritud kaitse
Küüslaugu kasvatamisel on määrava tähtsusega paljundusmaterjali kvaliteet, kuna sertifitseeritud materjal on viirusvaba ja suurema saagipotentsiaaliga.
Küüned tuleks liitsibulast eraldada vahetult enne mahapanekut, et vältida nende kuivamist ja nakatumisohtu. Sarnaselt sibulale eelistab küüslauk tuultele avatud kerge kuni keskmise lõimisega põlde. Küüslauk kasutab hästi ära orgaanilise väetise järelmõju, mistõttu on soovitatav anda väetis eelviljale.
Küüslaugu koristamisega ei tohi hilineda – kui lehed kolletuvad ja ebavars närtsib, on sibul valmis. Hilinenud koristusel rebenevad tütarsibulad kanna küljest lahti, mis vähendab kaubanduslikku kvaliteeti ja suurendab haavatavust säilitushaigustele. Sundventilatsiooniga kuivatamine (25–35 ºC) on kriitiline, et vältida hahkhallituse ja rohehallituse levikut hoidlas.
Olulisemad haigused ja kahjurid
- Valgemädanik. Üks ohtlikumaid haigusi, mille tekitaja võib mullas säilida üle 15 aasta. Kasvuaegne keemiline tõrje ei ole selle vastu efektiivne, mistõttu on nakatunud taimede eemaldamine ja pikk viljavaheldus hädavajalikud.
- Sibularooste. Lehtedele tekivad oranžid eospadjandid, mis tugeva nakkuse korral põhjustavad pealsete kuivamist.
- Varrenematood. See ümaruss põhjustab kudede lagunemist, sibulate pehmenemist ja lõhenemist. Kahjustaja võib kuivas keskkonnas säilida eluvõimelisena 2–3 aastat.
Küüslaugupõldude vaatlusi teostatakse iganädalaselt alates kasvufaasist BBCH 14/15. Kuna paljud haigused levivad mehhaaniliselt, on oluline põllutöömasinate puhastamine erinevate põldude vahel liikumisel ja nakatunud taimede kohene eemaldamine ning hävitamine.
Kokkuvõte ITK suunistest
Nii sibula kui ka küüslaugu puhul rõhutavad uuendatud integreeritud taimekaitse suunised, et keemiline tõrje on vaid üks osa tervikust ja seda tuleks rakendada ainult seirepõhiselt, kui muud meetmed pole andnud tulemust. Resistentsuse vältimiseks on kohustuslik vaheldada erineva toimemehhanismiga preparaate. Hea agrotehnika, puhas paljundusmaterjal ja järjekindel seire on parim viis tagada kvaliteetne saak ja säilitada mulla tervist pikemas perspektiivis.
Allikas: Uuendatud suunised, mille alusel artikli koondas H.Tamsalu. METK
