Euroopa Liit on maailma suurim oliiviõli tootja (67% kogu maailma toodangust) ja tarbija (53% kogu maailma tarbimisest). Sellest annavad märku ka siinsed oliivipuud, mille eluiga võib ulatuda üle 1000 aasta. Keskmiselt annab üks oliivipuu 20 kilogrammi oliive ning 1 liitri oliiviõli valmistamiseks kulub umbes 5-6 kilogrammi oliive.
Mis see oliiviõli täpsemalt on ning miks on just sellele õlile kehtestatud turustusstandardid, räägib Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna nõunik Kadri Rand.
Oliiviõli on kõige kontrollitum toode Euroopa Liidus
Oliiviõli hind on võrreldes teiste taimeõlidega suhteliselt kõrge. Peamised põhjused on oliiviõli organoleptiliste (visuaalsed, haistmis- ja maitseomadused ) ja toiteväärtusega seotud omadused ning suuremad tootmiskulud.
Oliiviõli kuulub nende toitude hulka, kus on suur toote kategooriale mittevastavuste ja pettuste oht, seepärast kehtivad Euroopa Liidus oliiviõlile turustusstandardid. Nendega kehtestatakse nõuded oliiviõli pakendile, märgistusele, segamisele, säilitamisele, päritolunimetusele ja kategooriale.
Liidu liikmesriigid peavad tegema oma territooriumil turustatava oliiviõli iga tuhande tonni kohta vähemalt ühe vastavuskontrolli aastas, et tagada oliiviõlide turustusstandardite järgimine. Kategooria kontrollimiseks uuritakse toote füüsikalis-keemilisi, väärisoliiviõlide puhul ka organoleptilisi omadusi. Viimaseid kontrollitakse degusteerimiskomisjonis, kus osaleb 8–12 degusteerijat.
Kontrollide eesmärk on veenduda, et oliiviõli märgistus ja pakend vastavad nõuetele ning selle kategooria on õigesti deklareeritud. Vastavuskontrollide süsteem muudab oliiviõli üheks kõige kontrollitumaks tooteks Euroopa Liidus.
Oliiviõlil on erinevad kategooriad
Oliiviõlidel ja oliivijääkõlidel on 8 kategooriat:
- ekstra-väärisoliiviõli (inglise extra virgin olive oil),
- väärisoliiviõli (virgin olive oil),
- lambiõli (lampante olive oil),
- rafineeritud oliiviõli (refined olive oil),
- rafineeritud oliiviõlist ja väärisoliiviõlist koosnev oliiviõli (olive oil composed of refined olive oils and virgin olive oils),
- oliivijääkõli (olive-pomace oil),
- töötlemata oliivijääkõli (crude olive-pomace oil),
- rafineeritud oliivijääkõli (refined olive-pomace oil).
- Jaekaubanduses on lubatud neist müüa vaid nelja – ekstra-väärisoliiviõli, väärisoliiviõli, rafineeritud oliiviõlist ja väärisoliiviõlist koosnevat oliiviõlining oliivijääkõli.
Uus nimetus ei eksita enam tarbijat
2022. aasta lõpus hakkasid Euroopa Liidus kehtima uued oliiviõli turustusstandardite delegeeritud õigusakt ja rakendusakt. Sellega muutus ka neitsioliiviõli eestikeelne tõlge väärisoliiviõliks.
Vajadus tõlget muuta tekkis sellest, et Eesti turul kasutati paralleelselt kaht eri tüüpi nimetusi – õigusaktiga kehtestatuid (ekstra-neitsioliiviõli ja neitsioliiviõli) ning alternatiivina kasutatavaid (esimese külmpressi oliiviõli ja külmpressitud oliiviõli). Euroopa Liidus kehtestatud turustusstandardi kohaselt tohib oliiviõli nimetusena kasutada vaid selle seaduslikku nimetust ehk õigusaktiga kehtestatud nimetust, st kasutusel saab olla vaid üks nimetus. See, et samal ajal kasutati kaht tüüpi nimetusi, tekitas segadust tarneahela eri lülides ning tegi keeruliseks ka Põllumajandus- ja Toiduameti töö märgistuse kontrollimisel. Lisaks sellele polnud varem kasutatud nimetused tehniliselt õiged ning eksitasid tarbijat.
Nii extra virgin (ekstra-vääris-) kui ka virgin (vääris-) oliiviõlid saadakse alati oliivide ühekordsel töötlemisel. Kasutades extra virgin oliiviõli puhul nimetust esimese külmpressi oliiviõli ja virgin oliiviõli puhul külmpressitud oliiviõli, jäi tarbijale ekslikult mulje, et extra virgin oliiviõli saadakse oliivide esimesel töötlemisel ja virgin oliiviõli oliivide teisel töötlemisel. Õli tootmisel omab hoopis suurt tähtsust oliivide korjamise aeg ja viis ning saagi vahetu tootmisesse viimine. Need tegurid mõjutavad otseselt oliiviõli kvaliteeti.
Nimetus külmpressitud oliiviõli viitab vaid ühele tootmisviisile ning seega eksitab samuti tarbijat. Oliiviõli saadakse kas pressimise või tsentrifuugimise teel. Tänapäeval toodetakse oliiviõlisid peamiselt tsentrifuugimismeetodil. Seega nii extra virgin kui ka virgin oliiviõlid saadakse oliivide esmasel töötlemisel mehaaniliste võtetega (purustamine, pressimine või tsentrifuugimine, filtreerimine) jahedas (alla 27 °C) ning neid eristatakse füüsikalis-keemiliste (nt vabade rasvhapete sisaldus) ja organoleptiliste omaduste (nt puuviljalisus) poolest.
Tootja võib soovi korral lisada etiketile vabatahtliku märkena „esimene külmpressimine“ või „külmekstraheerimine“, kui ta soovib rõhutada, millise tootmismeetodiga on oliiviõli saadud.
Väärisoliiviõli jääb tulevikus meie lauale
Kindlasti võtab uue nimetusega harjumine pisut aega. Siiski saab ajapikku nimetus väärisoliiviõli osaks meie igapäevaelust ning segadused erinevate nimetuste kasutamise ümber kaovad. Lisaks oleme nimetuse väärisoliiviõli näol oma emakeelt ühe sõna võrra rikastanud. Kuid kõige olulisem on see, et meil on ühtne mõiste, mis ei eksitaks kedagi ning millest kõik saavad ühtmoodi aru.
Allikas: Maablogi
